Kuidas lisada lepinguid järelmüüki?

Viimastel päevadel on teemaks olnud järelmüük (ka järelturg). Otsustasin ise katsetada, kuidas lepingu järelmüüki lisamine käib, mistõttu panin müüki kolm laenulepingut. Kõikide lepingute väärtused eraldi on 5 eurot tüki kohta, mis kokku teeb 15 eurot. Laenud panin müüki 24. august kell 11:00 paiku.

Järelturust oleme viimasel ajal palju rääkinud just likviidsuse võtmes. Mida aktiivsemalt järelmüüki kasutatakse, seda suuremad on võimalused oma lepingutele ostjad leida. See aga loob võimalused investeeringute alt kapitali üha kiiremini vabastada.

Kuidas lepinguid järelturule lisada?

Samm 1: vali välja lepingud, mida soovid müüa

Selleks mine “Minu isePankur” >> “Investeeringud” >> “Investeeringud”

Otsustasin müüki panna lepingud, mis tulid isePakkujate abil ning mis minu investorprofiiliga veel nii hästi kokku ei sobi. Tegu on A1000 skooriga lepingutega, millede intressimäär on 25-28% vahel.

Eelnev strateegia väljamõtlemine ja sellest kinnipidamine aitab portfelli eesmärke paremini täita.

Samm 2: järelturule sisenemine

Kui plaan on paigas, siis kliki lepingute  juures olevale “MÜÜ LAENUD” lahtrile.

Samm 3: müügikorvis valikute tegemine

Siin saad valida omale sobivad laenud välja ning nad aktiveerida järelmüügi jaoks. Selleks tuleb klikkida ostukorvi märgil (kui korv on rohelise noolekesega märgitud, siis seda lepingut ei ole veel järelmüügi korvi lisatud; punase noolega tähtistatud lepingud on järelmüügiks valmis pandud).

Märgistasin kolm lepingut ära ning näen, et “JÄRELMÜÜGI KORV” nupukesele ilmus taha märge (3/15€). See tähendabki, et olen lisanud 3 lepingut korvi, millede jääk on kokku 15€.

Samm 4: müüdavate laenude järelturule lisamine ning alla- või juurdehindluse märkimine

Kui soovid lisada maksimaalset juurdehindlust (5%), siis tuleks lahtrisse “Kui palju soovid keskmiselt hinda muuta (+/-)?:” märkida 5 ning klõpsata “UUENDA HINDASID” nupule. Allahindluse lisamise soovi korral juhendatakse seda tegema.

Alloleval pildilt on näha, et soovin saada 5€ lepingu eest 5,25€. Sellelt arvutatakse veel müügitasu maha ning kokkuvõttes peaksin saama ca 5,1-5,2€ vahele lepingu eest.

Kui kõik valmis, siis tuleks vajutada “MÜÜ LAENUD” nupukest.

Samm 5: kinnita

Nüüd tuleb kas lisada parool või ID-kaardiga audentida lepingute järelturule viimine.

Peale seda kinnitatakse, et lepingud said järelturule müüki pandud.

Nii lihtne või raske lepingute järelmüüki lisamise protsess oligi. Kui tuleb vilumus, siis käib ta tõenäoliselt veelgi lihtsamalt.

Investeeringute all on näha järelmüüki pandud lepingute kuupäev.

Järelmüüki lisatud lepingute puhul ma kiiret müüki ei eelda. Seda sellisel lihtsal põhjusel, et kõikide puhul on tegu Soome klientide lepingutega ning kuna Soome turg on investorite jaoks alles teadmata käitumisega, siis väga aplalt neid oma portfelli osta ei soovita. Eks nad sellised katse-eksitusmeetodi lepingud ole, ka Rahapuu portfelli jaoks. Kui muud kasu neist ei saa, siis kogemuse järelturu protsessidega ikka saab.

 

[Täiendus]

Kell 12:30 ajal oli esimene laen maha müüdud, seega võttis ühe Soome lipukesega laenu müük aega poolteist tundi. Mis aga tasub tähele panna: teenustasu peavad maksma ostja ja müüja, kuid müügi puhul teenustasu ei võeta kontolt automaatselt maha. Põrkusin probleemi otsa siis kui hakkasin põhiturul uut investeeringut tegema ning süsteem teatas, et mul on maksmata arveid.

Minu isePankur >> Raha >> Arved

Kõik maksmata arved saab maksta ühekorraga ja maksmine käib sisuliselt ühe hiirekliki abil (eeldusel, et sobilk summa on kontol olemas).

Laenutaotluste analüüs: kuidas, mida ja miks?

isePankuris väljastatavaid laenusid on kahte tüüpi: kiirlaen ja tavalaen. Kiirlaenul on intress ette määratud ning kui laenumaht täitub 100-protsendiliselt, siis lõppeb kiirlaenu panustamine automaatselt. Juhul kui kõik dokumendid on korras, sõlmitakse investorite ja laenuvõtja vahel laenuleping (teinekord võtab dokumentide kontroll kuni nädal aega ning ei ole harvad juhtumid kui siis laenutaotlus ikkagi läbi kukub). Siinkohal ei ole oluline millise protsendiga oled panustanud (loomulikult peab panustatav protsent olema etteantud intressimääraga kooskõlas ehk kui laenuvõtja lubab maksta 28% laenujäägilt, siis 35% pakkumist ei ole mõtet teha, sest see ei lähe arvesse), laen väljastatakse ikkagi etteantud ja fikseeritud intressimääraga. Tihtipeale magusamad palad napsatakse isePakkujate poolt ära ning manuaalselt ei jõuagi investeeringut teha. Tavalaenul jällegi on etteantud ajalimiit ning selle aja jooksul saavad investorid oma pakkumisi teha. Samuti kehtib minimaalse intressi printsiip ehk kõik laekuvad pakkumised reastatakse vastavalt intressimäärale ning pakkumise ajale (vanemad pakkumise on eelisseisus). Kui aja lõppedes on laenumaht 100% täis pakutud, siis võidavad pakkumise need investorid, kellel oli väikseim intressimäär laenu täites.

IsePakkuja on automaatne laenupakkumise süsteem ning ühel investoril võib olla aktiveeritud mitu isePakkujat. Sisuliselt tähendab isePakkuja seadistamine seda, et investoril ei ole vaja ise investeerida, vaid isePakkuja teeb tema eest töö ära. IsePakkuja rakendub uutele laenudele, seega olemasolevaid laenutaotluseid isePakkuja rakendamisel enam läbi ei vaadata ning neisse tuleb investeerimispakkumine soovi korral teha käsitsi.

Olgu veel öeldud, et ühte laenu saab panustada maksimaalselt kas 500€ või kuni 20% laenumahust. 1000€ laenutaotluse korral tähendab see maksimaalselt 200€ investeerimist. Eks ikka selleks, et kõigile jaguks laenutaotluseid.

Mõningasel juhul on isePakkuja väga hea lahendus, teisel juhul mitte nii väga. Mul on olnud mitu korda olukord, kus isePakkuja teeb pakkumise (laenutaotlus vastab isePakkuja kriteeriumitele), ent tegu on tavalaenuga, mis raha nädalaks ajaks reserveerib. Oh seda kurvastust kui selgub, et laenumaht täis ei tule ja raha on nädal otsa kinni seisnud (selle asemel et see kusagile mujale investeerida). Samas on isePakkuja teinud ka magusaid A1000 28% laenudesse pakkumisi.

Käsitsi investeerides uurin enamasti päris põhjalikult laenuvõtja laenuprofiili. Kuna isePakkuja on mul seadistatud pigem A1000 kategooria laenudesse pakkumiseks, siis madalama skooriga laenusoovijad tuleb mul käsitsi üle vaadata. See on üks osa planeerimise-fokusseerimise-emotsioonide taltsutamisest. Mitte anda laenu liiga kergekäeliselt, ega ka liiga raskelt.

Esimese asjana näeb investeerimislehel alati soovitud laenusummat, intressi, krediidiskoori, taotluse tüüpi ning taotluse lõppemise aega. Väikese vihjena on olemas laenuvajaduse sihtotstarve. See on esimene filter läbi mille sorteerin enda jaoks sobivad laenud välja. Kui võrdluses on A1000 laen 25% intressiga ning A600 laen 28% intressiga, siis loomulikult on esimene minu jaoks turvalisem ja põnevam valik aga seda kindlasti mitte alati.

Laenutaotluse lahtiklikkimisel jõuame laenuprofiili. Tähelepanu tasub pöörata laenuvõtja portaaliga liitumiskuupäevale ning tehtud tagasimaksetele. Kui tegu on uue kasutajaga, siis ma esialgu oleksin võib-olla natukene skeptilisem. Mõni inimene võib olla lihtsalt mõttega, et tuleb ja võtab laenu ning peale raha kättesaamist on ta kadunud. Juhul kui laenuvõtja on varasemalt tagasimakseid juba teinud, siis võib eeldada, et sarnase mustri järgi käitub ta ka tulevikus ning tavalaenu puhul võib intressilatti mõningasel määral allapoole tuua.

Järgmisena tuleks uurida laenuvõtja maksehäireid. A1000 skooriga laenuvõtjal ilmselgelt maksehäired puuduvad ning kuigi A600 on äsjaste lõpetatud maksehäiretega laenuvõtja, siis tasub uurida millest on maksehäired tekkinud ning mis summadest jutt käib. Olen andnud paarile A600 skooriga inimesele laenu kuna maksehäiretes kajastub, et kokku on inimesel vaid 1 maksehäire ning see on summas kuni 64 eurot. Ei ole mõistlik ühele pulgale asetada kroonilist võlgnejat ühekordse eksijaga.

Teatavasti 2009 oli suur majanduskriis meid kõige valusamalt torkimas. Paljud inimesed jäid tööst ilma võid pidid aktsepteerima palgakärpe. Kirjeldatud olukord võis olla katalüsaatoriks laenuvõtja maksehäirete tekkimisel. Kui häireid on mitu, ent nad on sama lühikese perioodi sees, siis võib see viia arusaamiseni, et olukord on korraks läinud hapuks ning inimene üritas end võimalikult palju päästa. See ei tohiks kultiveerida investorites kultiveerida arvamust, et sellisele laenajale ei tohiks pakkumist teha. Rasked ajad võivad meid kõiki kummitama tulla.

Aga mis siis kui laenaja on küllaltki noor ja tal on olnud maksehäired? Siis on minu jaoks selge, et seal võib olla probleeme edaspidiste laenu tagasimaksetega. Vanuse näeb ära pisut ülevamalt poolt ning kindlasti tasub analüüsi tehes seda arvesse võtta.

Maksehäiretest edasi liikudes jõuame üldise info peale: millisel pinnal inimene elab (üüripind, oma pind), milline on tema ülalpeetavate arv (lapsed) ning kui kaua ja kus sektoris töötanud on. Laps on positiivne indikaator kuna siis võib eeldada, et inimene on kohusetundlikum. Üüripind teeb ettevaatlikumaks – ta ei ole kinnisvaraga seotud. Võtame eelduseks, et kinnisvara soetanud inimene oma elamisest lahti saada ei soovi, mistõttu võib öelda, et kinnisvara omav laenuvõtja maksab tõenäoliselt paremini laenu tagasi.

Edasi jõuame laenuvõtja tulu-kulu struktuurini. Vahest on mul suu päris ammuli vajunud kui näen, et kolmekümnendates noormehed saavad kaugelt üle tuhande euro palka, aga on kiirlaenude lõksus. Häirekell võiks siis tööle minna, sest tõenäoliselt on siin tegu inimesega, kes rahaga väga oskuslikult ümber ei käi. Kas temas oleks potentsiaali meile tagasimakseid sooritada? Kulustruktuuris on oluline märgata väljatoodud kohustuste kuumaksed. Kui sealt leiab hulganisti kiirlaene, mida nüüd sihtotstarbeliselt üritatakse finantseerida, siis on see küll hea progress aga kes ütleb, et uusi kiirlaene peale võtma ei hakata? Siit saab tihtipeale infot eluaseme laenu osas!

Kindlasti tasub jälgida laenujääki (kas laenusid on hakatud tagasi maksma ning kui suures osas seda tehtud on?) ja laenukoormuse osakaalu palgast.

Sellega on põhiline analüüs tehtud ning saab juba mingisuguse pildi ette vaadeldavast laenutaotlusest. Tavataotluste puhu on näha ka investeeringud, mida on teinud teised isePankuri investorid. Alguses võtab selline analüüs võib-olla kaua aega, ent mida vilunumaks saad, seda rohkem hakkad märkama olulist informatsiooni.

 Edukate investeerimisotsusteni!

Eesmärk, fookus ja emotsioonide taltsutamine

Tahan jagada Teiega mõnda mõtet, mis mul on tekkinud selle aja jooksul kui olen investeerinud (nii börsile kui isePankuris). Õigemini on see plaan, mis koosneb kolmest suuremast etapist.

1. Eesmärgid paika!

Enne investeerima asumist kirjuta need eesmärgid paberile välja, mida sa kindlasti soovid saavutada. Paber aseta kusagile sellisele kohale, mida sa pidevalt jälgid, näiteks arvuti monitori lähedal asuvale seinale. Eesmärgid peavad olema pidevalt nähtavad!

Kui palju on neid unistusi või eesmärke, mida oled endale seadnud? Aga kui palju on neid unistusi või eesmärke, mida sa oled neist täitnud? Statistika oleks siinkohal ilmselt päris nukker… seetõttu tuleb eesmärgid kirja panna ja enesele neid pidevalt meelde tuletada, sest ka orienteerumisel on kaarti vaja!

IsePankuri näite puhul mõni näitlikustav eesmärgimõte:

• aastane tootlus 15%
• ühe lepingu osakaal portfellist kuni 2%
• portfelli suurus aasta lõpuks 300 eurot
• genereerib 20 eurot rahavoogu kuus

2. Fokusseeri!

Kui sa täna unistad uuest sportautost või oma majast, siis tuleb unistus pidevalt fookuses hoida, sest homme võid unistada reisist Ameerikasse või mõnest muust asjast, kuid päeva lõpuks ei ole autot, maja ega reisi.

Inimene on ajas muutuv, tema otsused on ajas muutuvad. See, mis oli täna, ei pruugi olla homme. Aga kas selline ebastabiilsus ja suurusehullustus on alati hea? Kui eesmärgid oled paika pannud, siis tuleb nendele fokusseeruda. Muidu jääbki lõpp-punkti jõudmata ning ühel hetkel avastad, et oled teinud kõike, samas just kui mitte midagi.

Soovin kasvatada isePankuri portfelli 300€ peale aasta lõpuks. See tähendab, et järelejäänud 8 kuu jooksul peaksin iga kuu kandma isePankuri kontole 37,5 eurot. Fookus eesmärgile ning kuidas on seda võimalik saavutada? Kas säästan? Kas teen rohkem tööd?

3. Taltsuta emotsioone!

Igasugune tegevus omab mõju pikaajaliste eesmärkide saavutamisele. Headel päevadel tasub olukorrale kriitilisema pilguga vaadata ning halvematel päevadel leida asjas positiivset!

Mõni aasta tagasi investeerisin börsile. Sentiment oli positiivne ning tundus, et siit võib 20-30% veel juurde tulla. Emotsioon oli hea! Kui aktsiahind oli kukkunud pisut rohkem kui 40%, otsustasin positsiooni sulgeda ja tuua viimasegi raha koju. Emotsioon oli halb! Täna, ilma rahmeldamata, oleksin 20% kasumis, lisaks saanud kaks korda dividende..

Väga meeliülendav on edukalt välja anda laene ja näha sissetulevate rahavoogude suurenemist tulevikus. Aga kui laenud on vaid 10% aastaintressiga? Äkki tasuks oodata ja hetkeks pidurit tõmmata ning oodata intressimäärade kerkimist? Kahjuks ei tule kõik väljastatud laenusummad edukalt koju tagasi. Mõni kipub tee peal ära kaduma (pankrotistuma) ning on üsnagi mõru tunne kui kaotatud osa peavad 3 laenu asemel tagasi teenima näiteks 6 laenu, sest oled laenud väljastanud madala intressimääraga. Liiga positiivsena proovi näha kriitilisema pilguga toimuvat!

Kui aga oled 10 laenulepingut sõlminud ja kaks neist lähevad viivisesse, kas siis peaks püssi nurka viskama? Ei tahaks uskuda, sest 10 laenulepingut ei ole ju piisav kogus, et anda hinnang kogu süsteemi toimimise kohta! Näe positiivset ja proovi edasi rühkida. Jõua 50 lepinguni ning vaata siis viivislaenude dünaamikat!