Intervjuu – Oosmo

The advantage of online banking is that you can pay bills superfast, and your account is automatically credited or debited for each deposit and payment, making it easier to stay on track.
Suze Orman

Oma panuse sotsiaalpanganduse arengusse oli nõus andma isePankuri kasutaja OosmoTaaskord on pakkuda palju põnevat lugemist ning näha kellegi teise investori mõtteid ja kogemusi kogukondliku laenamise teemadel. Iga intervjuu on kulda väärt lugemine algajatele investoritele sotsiaalpanganduses. Aitäh Oosmole!

Kuidas jõudsid sotsiaalpanganduses investeerimiseni? Kas kuulsid reklaami raadiost või telekast, sõber soovitas või ise
leidsid sellise võimaluse? 

Ega ei mäletagi. IP (isePankur) oletan, et TV reklaamist. OR (Omaraha) IP foorumist.

Millistel sotsiaalpanganduse platvormidel oled tegev olnud ja kas mõnes neist oled aktiivne ka praegu: Omaraha.ee,
isePankur.ee, mõni muu välismaine platvorm?

Ainult OR (ca 1,5 a) ja IP (ca 3,5 a).

Kui kaua aega oled olnud tegev sotsiaalpanganduses investorina?

OR (ca 1,5 a) ja IP (ca 3,5 a)

Sõbrale raha laenamine võib teine kord lõppeda nii rahast kui sõbrast ilma jäämisega. Kuna sotsiaalpangandus viljeleb just sellist sõbralt-sõbrale laenuandmise võimalust, siis mis motiveeris katsetama sotsiaalpanganduse võimalusi raha kasvatamiseks?

Korralik lepinguline tagatis ja väikeste summade investeerimise kaudu riskjagamise võimalus. Ka portaali poolne võlanõudluse protsess, mis eristab seda olulisel määral nö. sõbralt sõbrale laenamisest. Ka tohutult suurem kliendibaas.

Sotsiaalpanganduse üheks võluks on vastavalt oma riskitasemele sobilike lepingute valimine kas põhiturult või järelmüügist. Selleks on loodud erinevad krediidigrupid vastavalt vaba rahavoo suurusele ning maksehäiretele. Millise profiiliga lepingutesse eelistad raha paigutada?

Investeerin kõikidesse gruppidesse, kuid vastavalt riskitasemele on nii taotletav intress kui investeeringu summa erinev.

Investeerimine läbi sotsiaalpanganduse on küllaltki väikese kapitalivajadusega: investeerima saab hakata alates viiest eurost. Siiski on palju neid, kes investeerivad 50€, 100€ ja isegi 200€ laenulepingu kohta. Millist taktikat ise kasutad ning miks just nii?

Investeerin summasid 10 – 50 euroni, st püüan aktiivselt riski hajutada.

Tootlusnumbriteks reklaamitakse ühes portaalis üle 16%, teises kuni 40% aasta baasil. Kas sellised numbrid on pigem
müüt, või on selline tulemus võimalik ka reaalselt saavutada (aastatootlus vahemikus 16-40%)? Kas oma portfelli saavutatud tootlusega oled rahul?

Olen tootlusega rahul – kumuleeruv neto aastatootlus kahe portaali kohta on üle 13% (viimane aasta 25,5%), investeeritud kapitali neto aastatootlus IPs üle 5% (10,2%), OR üle 9% (13%). See on praegusel hetkel parem teistest mulle kättesaadavatest investeeringu varaklassidest.

Tihtipeale loome investeerimisel enesele teatud raamistiku. Näiteks viia portfell teatud päevade arvuga väärtuseni x eurot või kasvatada aktsia hinda börsil 20% ja siis väljuda. Kas oled portfelli loomisel enesele mingisuguseid eesmärke seadnud? Mis need olla võiks?

On sätestatud aastaeesmärgid – tootlus kõrgem kui eelneval perioodil, investeeringu mahu kasv ca 2 korda.

Kas Sinu portfelli väärtus ületab või jääb alla 1000 euro piiri?

Ületab mitmekordselt 1000 euro piiri.

Näiteks isePankuris viiakse praegu agaralt läbi uusi muutuseid: järelmüügi võimaluse tekkimine, Soome turule laienemine ning üleüldise teenuse parendamine. Kas oled tehtud muutustega rahul või ootaksid veel suuremaid
muutuseid?

Pigem ootaks IPst teatava (äri)stabiilsuse teket – pidevad vähekatsetatud (ja hilisemate vabandustega) muutused loovad ebakindlust.  Aga eelkõige ootan portaali kasutusmugavuse olulist tõusu – portaal on selles osas väga kohmakas ja ebamugav kasutada. Võiks õppida ORlt, kus on algusest peale küllalt hea kasutusmugavusega stabiilne portaal – näha et omanikud loodavad teenida kasumit (mis omakorda loob kindlustunde portaali (ja investeeringu) säilivuse osas. Sest kõige suurem investeerimisrisk on ikkagi portaali haldajaga seotud. Kui IP suudaks seda rohkem maandada, siis võiksin investeeringuid oluliselt suurendada. Praegu püüan seda riski mingil määral hajutada OR ja IP ca võrdse investeeringu mahuga.

Aasta-kaks tagasi oli USA-s väga aktiivseks liikumiseks „Occupy Wall Street“. Sellega üritati vastu astuda pankadele ja finantsmaailmale. Kogukondlik laenamine on oma olemuselt aga täiesti vastupidine, kui silmas pidada „pankade nuumamise“ teesi. Kas Sinu jaoks on sotsiaalpanganduses tegutsemine võimalus raha teenida või on siin ka filosoofilised ideed juures ning inimeselt inimesele laenamine on tulevikumuusikaks?

Puhtalt kasumitaotlusega investeerimine.

Lõpetuseks paar kiiret küsimust:

Kui tihti loed Rahapuu blogi?

Pole kunagi lugenud

Milliseid raamatuid, artikleid, veebilehti soovitaksid algajale investorile investeerimismaailmaga tutvumiseks?

Ise jälgin jooksvalt majandust ja huvipakkuvate ettevõtete seisundit ajakirjandusest, pankade investeerimiskommentaare…

Intervjuu – Svensson

I saw a bank that said ’24 Hour Banking,’ but I don’t have that much time.
Steven Wright

 

Rahapuu blogi teise intervjuu viisime läbi isePankuri kasutajaga Svensson. Palju huvitavaid mõtteid ja ideid edaspidiseks! Aitäh Svenssonile! 🙂

 

Kuidas jõudsid sotsiaalpanganduses investeerimiseni? Kas kuulsid reklaami raadiost või telekast, sõber soovitas või ise leidsid sellise võimaluse?

P. Tomberg (toim. – isePankuri kaasasutaja) tutvustas Eesti esimest sotsiaalpanganduse lehekülge LHV investeerimispanga foorumis. Selle tutvustuse järgselt liitusin Sõbralaen kontoga, mis hiljem muudeti Isepankuriks. Omarahale kui konkurendile viitas P. Tomberg hoopis Sõbralaenu foorumis.

Millistel sotsiaalpanganduse platvormidel oled tegev olnud ja kas mõnes neist oled aktiivne ka praegu: Omaraha.ee, isePankur.ee, mõni muu välismaine platvorm?

Olen tegev ka teistes Eesti sotsiaalpanganduse kontodega nagu Omaraha. Tegin konto ka näiteks rahakott.ee ja laen.ee portaalis, kuid seal aktiivselt tegelema ei hakanud. Välismaiseid analooge ei ole kasutanud, kuid olen põgusalt tutvunud.

Kui kaua aega oled olnud tegev sotsiaalpanganduses investorina?

Investorina olen sotsiaalpanganduses tegev olnud 4a ja 5 kuud.

Sõbrale raha laenamine võib teine kord lõppeda nii rahast kui sõbrast ilma jäämisega. Kuna sotsiaalpangandus viljeleb just sellist sõbralt-sõbrale laenuandmise võimalust, siis mis motiveeris katsetama sotsiaalpanganduse võimalusi raha kasvatamiseks?

Esmapilgul oli peamine ajend uudsus ja proovimise soov. Hiljem on muutunud selline investeerimine kireks ja hobiks.

Sotsiaalpanganduse üheks võluks on vastavalt oma riskitasemele sobilike lepingute valimine kas põhiturult või järelmüügist. Selleks on loodud erinevad krediidigrupid vastavalt vaba rahavoo suurusele ning maksehäiretele. Millise profiiliga lepingutesse eelistad raha paigutada?

Üldine eelistus on krediidigrupp 1000 või 900 (Isepankuris) või üle 800 (Omaraha). Samas ei välista see investeerimist ka teistesse gruppidesse, teatud osa portfellist on ka madalama skooriga grupi laenudes.

Investeerimine läbi sotsiaalpanganduse on küllaltki väikese kapitalivajadusega: investeerima saab hakata alates viiest eurost. Siiski on palju neid, kes investeerivad 50€, 100€ ja isegi 200€ laenulepingu kohta. Millist taktikat ise kasutad ning miks just nii?

Kasutan investeerimisel summasid vahemikus 40-100€, vahel ka sellest väiksemat ja suuremat summat. Miks sellised summad, see tuleneb võimalikust viivise arvutamise iseärasusest. Liiga väikse investeeringu korral lühema ajalise viivituse eest viivist ei laeku. Teine põhjus on portfelli suuruses, laenutaotluste arv ei ole piisav 5€ pakkumiste korral kogu portfelli investeerimiseks.

Tootlusnumbriteks reklaamitakse ühes portaalis üle 16% (isePankur), teises kuni 40% (Omaraha) aasta baasil. Kas sellised numbrid on pigem müüt, või on selline tulemus võimalik reaalselt saavutada (aastatootlus vahemikus 16-40%)? Kas oma portfelli saavutatud tootlusega oled rahul?

Tõenäoliselt on portaalides reklaamitud tootlused võimalikud ja vähestel on see ka õnnestunud. Ka endal oli arvutuslik tootlus ligilähedane 40 protsendile. Samas on väike tõenäosus, et selline tootlus säilib pikaajaliselt (mitte ka võimatu). Isiklikud tootlus numbrid erinevates portfellides XIRR metoodika järgi 14-22%. Portfellid ka erineva ajahorisondiga Isepankuris üle 4aastase ajalooga portfell 14% ja üle aastase ajalooga portfellil 20%. Omaraha portfellides seis vastupidi 2a ja 3k tootlus 22% ja üle aastase ajalooga portfellil 18%.

Tootlusnumbritega ei ole rahul kuna XIRR metoodika (liiga optimistlik) erineb liiga suurelt kassavoo alusel arvutatava tootlusega. Viimasel juhul kantakse viivises laenud kiiremini kulusse, kuid tagastumise kiirus ei ole piisav, et täielikult kompenseerida uute viivislaenude mõju.

Tihtipeale loome investeerimisel enesele teatud raamistiku. Näiteks viia portfell teatud päevade arvuga väärtuseni x eurot või kasvatada aktsia hinda börsil 20% ja siis väljuda. Kas oled portfelli loomisel enesele mingisuguseid eesmärke seadnud? Mis need olla võiks?

Põhiline raamistik on investeerida võimalikult „all in“ ehk raha osakaal portfellis püsib madal. Rahavooline eesmärk pikaajaliselt on saavutada 500€ intressitulu kuus.

Kas Sinu portfelli väärtus ületab või jääb alla 1000 euro piiri?

Portfelli väärtus on üle 1000€.

Näiteks isePankuris viiakse praegu agaralt läbi uusi muutuseid: järelmüügi võimaluse tekkimine, Soome turule laienemine ning üleüldise teenuse parendamine. Kas oled tehtud muutustega rahul või ootaksid veel suuremaid muutuseid?

Automaatpakkumiste loomine ja järelmüügi võimalus on väga positiivne ja pikka aega oodatud muudatused. Samas on Soome turule laienemine olnud ootamatu, eriti automaatpakkumiste valguses. Ka seadusandlik pool on Soome turul oluliselt erinev. Tõsi Isepankuris on ka varem mitmeid suuremahulisi muutusi olnud ja need on üldiselt positiivsed, kuid järjest enam peab usaldama nn automaati kuna investorile avaldatav info maht väheneb. Viimast ei saa kahjuks lugeda positiivseks. Automaadi usaldamisel läheneb tootlus portaali keskmisele, mis on positiivne nendele, kelle tootlus on jäänud keskmisest madalamaks.

Aasta-kaks tagasi oli USA-s väga aktiivseks liikumiseks „Occupy Wall Street“. Sellega üritati vastu astuda pankadele ja finantsmaailmale. Kogukondlik laenamine on oma olemuselt aga täiesti vastupidine, kui silmas pidada „pankade nuumamise“ teesi. Kas Sinu jaoks on sotsiaalpanganduses tegutsemine võimalus raha teenida või on siin ka filosoofilised ideed juures ning inimeselt inimesele laenamine on tulevikumuusikaks?

Hetke suundumuseks saab pidada ikka raha teenimise eesmärki kuna laenude intressid on kõrged. Kogukondliku panganduse mõttes võiksid laenuintressid olla madalamad, kuid senine turundus (loe: kiirlaenajate refinantseerimine) kahjuks ei võimalda madalamaid intresse pakkuda. Teisalt sotsiaalpanganduse investorid on varem saanud küllalt suuri summasid laenata mõistlikumal intressi tasemel (10-15%).

Lõpetuseks paar kiiret küsimust:

Kui tihti loed Rahapuu blogi?

Olen kaks korda lugenud.

Milliseid raamatuid, artikleid, veebilehti soovitaksid algajale investorile investeerimismaailmaga tutvumiseks?

Soovitaksin LHV panga raamatukogu.