Intervjuu – Oosmo

The advantage of online banking is that you can pay bills superfast, and your account is automatically credited or debited for each deposit and payment, making it easier to stay on track.
Suze Orman

Oma panuse sotsiaalpanganduse arengusse oli nõus andma isePankuri kasutaja OosmoTaaskord on pakkuda palju põnevat lugemist ning näha kellegi teise investori mõtteid ja kogemusi kogukondliku laenamise teemadel. Iga intervjuu on kulda väärt lugemine algajatele investoritele sotsiaalpanganduses. Aitäh Oosmole!

Kuidas jõudsid sotsiaalpanganduses investeerimiseni? Kas kuulsid reklaami raadiost või telekast, sõber soovitas või ise
leidsid sellise võimaluse? 

Ega ei mäletagi. IP (isePankur) oletan, et TV reklaamist. OR (Omaraha) IP foorumist.

Millistel sotsiaalpanganduse platvormidel oled tegev olnud ja kas mõnes neist oled aktiivne ka praegu: Omaraha.ee,
isePankur.ee, mõni muu välismaine platvorm?

Ainult OR (ca 1,5 a) ja IP (ca 3,5 a).

Kui kaua aega oled olnud tegev sotsiaalpanganduses investorina?

OR (ca 1,5 a) ja IP (ca 3,5 a)

Sõbrale raha laenamine võib teine kord lõppeda nii rahast kui sõbrast ilma jäämisega. Kuna sotsiaalpangandus viljeleb just sellist sõbralt-sõbrale laenuandmise võimalust, siis mis motiveeris katsetama sotsiaalpanganduse võimalusi raha kasvatamiseks?

Korralik lepinguline tagatis ja väikeste summade investeerimise kaudu riskjagamise võimalus. Ka portaali poolne võlanõudluse protsess, mis eristab seda olulisel määral nö. sõbralt sõbrale laenamisest. Ka tohutult suurem kliendibaas.

Sotsiaalpanganduse üheks võluks on vastavalt oma riskitasemele sobilike lepingute valimine kas põhiturult või järelmüügist. Selleks on loodud erinevad krediidigrupid vastavalt vaba rahavoo suurusele ning maksehäiretele. Millise profiiliga lepingutesse eelistad raha paigutada?

Investeerin kõikidesse gruppidesse, kuid vastavalt riskitasemele on nii taotletav intress kui investeeringu summa erinev.

Investeerimine läbi sotsiaalpanganduse on küllaltki väikese kapitalivajadusega: investeerima saab hakata alates viiest eurost. Siiski on palju neid, kes investeerivad 50€, 100€ ja isegi 200€ laenulepingu kohta. Millist taktikat ise kasutad ning miks just nii?

Investeerin summasid 10 – 50 euroni, st püüan aktiivselt riski hajutada.

Tootlusnumbriteks reklaamitakse ühes portaalis üle 16%, teises kuni 40% aasta baasil. Kas sellised numbrid on pigem
müüt, või on selline tulemus võimalik ka reaalselt saavutada (aastatootlus vahemikus 16-40%)? Kas oma portfelli saavutatud tootlusega oled rahul?

Olen tootlusega rahul – kumuleeruv neto aastatootlus kahe portaali kohta on üle 13% (viimane aasta 25,5%), investeeritud kapitali neto aastatootlus IPs üle 5% (10,2%), OR üle 9% (13%). See on praegusel hetkel parem teistest mulle kättesaadavatest investeeringu varaklassidest.

Tihtipeale loome investeerimisel enesele teatud raamistiku. Näiteks viia portfell teatud päevade arvuga väärtuseni x eurot või kasvatada aktsia hinda börsil 20% ja siis väljuda. Kas oled portfelli loomisel enesele mingisuguseid eesmärke seadnud? Mis need olla võiks?

On sätestatud aastaeesmärgid – tootlus kõrgem kui eelneval perioodil, investeeringu mahu kasv ca 2 korda.

Kas Sinu portfelli väärtus ületab või jääb alla 1000 euro piiri?

Ületab mitmekordselt 1000 euro piiri.

Näiteks isePankuris viiakse praegu agaralt läbi uusi muutuseid: järelmüügi võimaluse tekkimine, Soome turule laienemine ning üleüldise teenuse parendamine. Kas oled tehtud muutustega rahul või ootaksid veel suuremaid
muutuseid?

Pigem ootaks IPst teatava (äri)stabiilsuse teket – pidevad vähekatsetatud (ja hilisemate vabandustega) muutused loovad ebakindlust.  Aga eelkõige ootan portaali kasutusmugavuse olulist tõusu – portaal on selles osas väga kohmakas ja ebamugav kasutada. Võiks õppida ORlt, kus on algusest peale küllalt hea kasutusmugavusega stabiilne portaal – näha et omanikud loodavad teenida kasumit (mis omakorda loob kindlustunde portaali (ja investeeringu) säilivuse osas. Sest kõige suurem investeerimisrisk on ikkagi portaali haldajaga seotud. Kui IP suudaks seda rohkem maandada, siis võiksin investeeringuid oluliselt suurendada. Praegu püüan seda riski mingil määral hajutada OR ja IP ca võrdse investeeringu mahuga.

Aasta-kaks tagasi oli USA-s väga aktiivseks liikumiseks „Occupy Wall Street“. Sellega üritati vastu astuda pankadele ja finantsmaailmale. Kogukondlik laenamine on oma olemuselt aga täiesti vastupidine, kui silmas pidada „pankade nuumamise“ teesi. Kas Sinu jaoks on sotsiaalpanganduses tegutsemine võimalus raha teenida või on siin ka filosoofilised ideed juures ning inimeselt inimesele laenamine on tulevikumuusikaks?

Puhtalt kasumitaotlusega investeerimine.

Lõpetuseks paar kiiret küsimust:

Kui tihti loed Rahapuu blogi?

Pole kunagi lugenud

Milliseid raamatuid, artikleid, veebilehti soovitaksid algajale investorile investeerimismaailmaga tutvumiseks?

Ise jälgin jooksvalt majandust ja huvipakkuvate ettevõtete seisundit ajakirjandusest, pankade investeerimiskommentaare…

Intervjuu – Svensson

I saw a bank that said ’24 Hour Banking,’ but I don’t have that much time.
Steven Wright

 

Rahapuu blogi teise intervjuu viisime läbi isePankuri kasutajaga Svensson. Palju huvitavaid mõtteid ja ideid edaspidiseks! Aitäh Svenssonile! 🙂

 

Kuidas jõudsid sotsiaalpanganduses investeerimiseni? Kas kuulsid reklaami raadiost või telekast, sõber soovitas või ise leidsid sellise võimaluse?

P. Tomberg (toim. – isePankuri kaasasutaja) tutvustas Eesti esimest sotsiaalpanganduse lehekülge LHV investeerimispanga foorumis. Selle tutvustuse järgselt liitusin Sõbralaen kontoga, mis hiljem muudeti Isepankuriks. Omarahale kui konkurendile viitas P. Tomberg hoopis Sõbralaenu foorumis.

Millistel sotsiaalpanganduse platvormidel oled tegev olnud ja kas mõnes neist oled aktiivne ka praegu: Omaraha.ee, isePankur.ee, mõni muu välismaine platvorm?

Olen tegev ka teistes Eesti sotsiaalpanganduse kontodega nagu Omaraha. Tegin konto ka näiteks rahakott.ee ja laen.ee portaalis, kuid seal aktiivselt tegelema ei hakanud. Välismaiseid analooge ei ole kasutanud, kuid olen põgusalt tutvunud.

Kui kaua aega oled olnud tegev sotsiaalpanganduses investorina?

Investorina olen sotsiaalpanganduses tegev olnud 4a ja 5 kuud.

Sõbrale raha laenamine võib teine kord lõppeda nii rahast kui sõbrast ilma jäämisega. Kuna sotsiaalpangandus viljeleb just sellist sõbralt-sõbrale laenuandmise võimalust, siis mis motiveeris katsetama sotsiaalpanganduse võimalusi raha kasvatamiseks?

Esmapilgul oli peamine ajend uudsus ja proovimise soov. Hiljem on muutunud selline investeerimine kireks ja hobiks.

Sotsiaalpanganduse üheks võluks on vastavalt oma riskitasemele sobilike lepingute valimine kas põhiturult või järelmüügist. Selleks on loodud erinevad krediidigrupid vastavalt vaba rahavoo suurusele ning maksehäiretele. Millise profiiliga lepingutesse eelistad raha paigutada?

Üldine eelistus on krediidigrupp 1000 või 900 (Isepankuris) või üle 800 (Omaraha). Samas ei välista see investeerimist ka teistesse gruppidesse, teatud osa portfellist on ka madalama skooriga grupi laenudes.

Investeerimine läbi sotsiaalpanganduse on küllaltki väikese kapitalivajadusega: investeerima saab hakata alates viiest eurost. Siiski on palju neid, kes investeerivad 50€, 100€ ja isegi 200€ laenulepingu kohta. Millist taktikat ise kasutad ning miks just nii?

Kasutan investeerimisel summasid vahemikus 40-100€, vahel ka sellest väiksemat ja suuremat summat. Miks sellised summad, see tuleneb võimalikust viivise arvutamise iseärasusest. Liiga väikse investeeringu korral lühema ajalise viivituse eest viivist ei laeku. Teine põhjus on portfelli suuruses, laenutaotluste arv ei ole piisav 5€ pakkumiste korral kogu portfelli investeerimiseks.

Tootlusnumbriteks reklaamitakse ühes portaalis üle 16% (isePankur), teises kuni 40% (Omaraha) aasta baasil. Kas sellised numbrid on pigem müüt, või on selline tulemus võimalik reaalselt saavutada (aastatootlus vahemikus 16-40%)? Kas oma portfelli saavutatud tootlusega oled rahul?

Tõenäoliselt on portaalides reklaamitud tootlused võimalikud ja vähestel on see ka õnnestunud. Ka endal oli arvutuslik tootlus ligilähedane 40 protsendile. Samas on väike tõenäosus, et selline tootlus säilib pikaajaliselt (mitte ka võimatu). Isiklikud tootlus numbrid erinevates portfellides XIRR metoodika järgi 14-22%. Portfellid ka erineva ajahorisondiga Isepankuris üle 4aastase ajalooga portfell 14% ja üle aastase ajalooga portfellil 20%. Omaraha portfellides seis vastupidi 2a ja 3k tootlus 22% ja üle aastase ajalooga portfellil 18%.

Tootlusnumbritega ei ole rahul kuna XIRR metoodika (liiga optimistlik) erineb liiga suurelt kassavoo alusel arvutatava tootlusega. Viimasel juhul kantakse viivises laenud kiiremini kulusse, kuid tagastumise kiirus ei ole piisav, et täielikult kompenseerida uute viivislaenude mõju.

Tihtipeale loome investeerimisel enesele teatud raamistiku. Näiteks viia portfell teatud päevade arvuga väärtuseni x eurot või kasvatada aktsia hinda börsil 20% ja siis väljuda. Kas oled portfelli loomisel enesele mingisuguseid eesmärke seadnud? Mis need olla võiks?

Põhiline raamistik on investeerida võimalikult „all in“ ehk raha osakaal portfellis püsib madal. Rahavooline eesmärk pikaajaliselt on saavutada 500€ intressitulu kuus.

Kas Sinu portfelli väärtus ületab või jääb alla 1000 euro piiri?

Portfelli väärtus on üle 1000€.

Näiteks isePankuris viiakse praegu agaralt läbi uusi muutuseid: järelmüügi võimaluse tekkimine, Soome turule laienemine ning üleüldise teenuse parendamine. Kas oled tehtud muutustega rahul või ootaksid veel suuremaid muutuseid?

Automaatpakkumiste loomine ja järelmüügi võimalus on väga positiivne ja pikka aega oodatud muudatused. Samas on Soome turule laienemine olnud ootamatu, eriti automaatpakkumiste valguses. Ka seadusandlik pool on Soome turul oluliselt erinev. Tõsi Isepankuris on ka varem mitmeid suuremahulisi muutusi olnud ja need on üldiselt positiivsed, kuid järjest enam peab usaldama nn automaati kuna investorile avaldatav info maht väheneb. Viimast ei saa kahjuks lugeda positiivseks. Automaadi usaldamisel läheneb tootlus portaali keskmisele, mis on positiivne nendele, kelle tootlus on jäänud keskmisest madalamaks.

Aasta-kaks tagasi oli USA-s väga aktiivseks liikumiseks „Occupy Wall Street“. Sellega üritati vastu astuda pankadele ja finantsmaailmale. Kogukondlik laenamine on oma olemuselt aga täiesti vastupidine, kui silmas pidada „pankade nuumamise“ teesi. Kas Sinu jaoks on sotsiaalpanganduses tegutsemine võimalus raha teenida või on siin ka filosoofilised ideed juures ning inimeselt inimesele laenamine on tulevikumuusikaks?

Hetke suundumuseks saab pidada ikka raha teenimise eesmärki kuna laenude intressid on kõrged. Kogukondliku panganduse mõttes võiksid laenuintressid olla madalamad, kuid senine turundus (loe: kiirlaenajate refinantseerimine) kahjuks ei võimalda madalamaid intresse pakkuda. Teisalt sotsiaalpanganduse investorid on varem saanud küllalt suuri summasid laenata mõistlikumal intressi tasemel (10-15%).

Lõpetuseks paar kiiret küsimust:

Kui tihti loed Rahapuu blogi?

Olen kaks korda lugenud.

Milliseid raamatuid, artikleid, veebilehti soovitaksid algajale investorile investeerimismaailmaga tutvumiseks?

Soovitaksin LHV panga raamatukogu.

Intervjuu – TäPe

Mõned päevad tagasi pakkus Rahapuu blogi lugeja välja idee, et võiksime võtta ühendust mõne kogenenuma investoriga, et pidada investeerimise teemadel maha üks pisikene vestlus. Sellele üleskutsele ei jätnud me reageerimata ning täna on mul kõigile lugejatele meeldiv võimalus pakkuda lugeda esimest küsimus-vastus stiilis lugu.

Pihtide vahele võtsime isePankuri foorumist tuttava investori TäPe. Põnevat lugemist!

Alustame seda usutlust võib-olla kõige olulisemast küsimusest üldse: kui kaua oled investeerimisega tegelenud ning milliseid valdkondi oled eelistanud ja miks?

Väga palju investeerimisega tegelenud ei olnud. Ammusel ajal sai proovitud neid investeerimismänge, kus nö mängurahaga börsidel mängisid ja siis võitjad said päris rahalised auhinnad. Välismaa omasid mängisin ca 13+ aastat tagasi. Eesti omasid ei ole proovinud. Muus osas hetkel tühjus, kuid tuleviku jaoks on mõtteid mõlkumas, ainult rahapuudus on hetkel takistuseks. Isepankuris alustasin investeerimist 2009 suve lõpus.

Kas oled sotsiaalpanganduses veel tegev või oled selles valdkonnas investeerimistegevuse peatanud ja miks?

Hetkel olen selle tegevuse peatanud. Endal hetkel rahavajadus ja pidevalt viin tagasimakstavat raha välja. Kunagi kaugemas tulevikus, kui endal suurem rahapuudus üle läheb, siis plaanin tagasi tulla.

Kas Sa mäletad oma emotsioone kui esmakordselt kuulsid sotsiaalpangandusest? Või oli see ootamatu „avastan ja kohe investeerin“ käik ning mingisugust pikemat järelemõtlemise aega ei vajanudki?

Nagu enamus asju, kuulsin sellest tuttava kaudu (kuigi mingit reklaami olin vist ka varem näinud/kuulnud, aga ma selle suhtes päris immuunne enamasti). Paar päeva uurisin asja ning siis hakkasin juba investeerimisega tegelema. Pikalt otseselt mõtlema ei pidanud, panga poolt pakutud intressid olid olematud ja tol hetkel oli natuke vaba raha samuti.

Sageli soovitatakse otsida iseenda paremaks harimiseks endale mentor. Kuidas Sinul mentoriga oli – kas keegi juhendas või olid pigem üksik hunt?

Paar näpunäidet tuttav andis, aga üldiselt üksik hunt. Natuke aega kõrvalt mängu jälgida ja saab selgeks kuidas asi käib.

Kui numbritesse pisut rohkem süveneme, siis kas sotsiaalpanganduses investeerimise tipuhetkel oli Sinu portfell väärt alla või üle 1000 euro?

See number oli üle 10x suurem.

Kas saavutatud tootlus vastas Sinu eesmärkidele, või leiad, et mõnes muus valdkonnas oleks selle rahaga saanud midagi suuremat korda saata?

Tol hetkel oli ta piisavalt tootlik, praegusel hetkel leiab valdkondi, kus saab suuremat ja kiiremini korda saata. Samas on riskid igal pool ja kõiki mune ei tasu ühes korvis hoida, ehk kui võimalik, siis tuleb tegutseda mitmel rindel.

Investeerimismaailmas manitsetakse tihtipeale oma emotsioone kontrollima ning ootamatuseid vältima. Näiteks mingisugusel suuremal laekumistepäeval kasvab viivislaenude osakaal portfellis 5% pealt 20% peale, sest paljud laenajad ei ole suvatsenud arveid maksta. Kuidas sellistel keerulistel hetkedel ise toimisid ning millised emotsioonid Sind nendel ajahetkedel valdasid?

Nagu alati, esimesi laene jälgid tähelepanelikult, hiljem aga suurt tähelepanu otseselt sellele ei pööra ja loodad IP tegutsemisele. Mul on kokku ca 900 laenu antud ja viivises on päris paljud, kui ma selle pärast kogu aeg pead valutaksin, siis jääks mul halle ajurakke paaaaaalju vähemaks.

Täna on Eesti suurim sotsiaalpanganduse platvorm isePankur läbi viimas palju olulisi muudatusi portaali töös. Aasta alguse poole tutvustati järelturgu, nüüdseks on laienetud teenuse pakkumisega Soome turule ning kuuldavasti hakatakse läbi viima investoritele suunatud motivatsiooniprogrammi (platvormi arendus investoritele soodsamas suunas). Milliseid emotsioone ja arvamusi need käigud Sinus kui investoris on tekitanud?

Eks vigu ole palju tehtud. Soome poolelt tulevad laenutaotlused on küll sellised, mis siin kuidagi läbi ei läheks. Hetkel pole ka võimalik automaatpakkujatel Soomet välistada ja see on paljud investorid marru ajanud. Lähiajal lubati küll selline filtreering lisada. Kuna ise hetkel ei investeeri, siis väga kõva häälega sel teemal sõna ei võta, kuid kui tegeleksin, siis oleksin päris tige. Järelturg on selline pole liha ega kala hetkel minu jaoks. Seal müüvad need, kes teevad ühte taotlusesse 10 pakkumist ja ostavad need, kes seetõttu löögile ei pääsenud. Samas pankrotis laene seal müüa ei saa, ainult aktiivseid ja isegi minul näiteks ei ole mõttekas neid aktiivseid laene seal müüa, raha tiksub nende pealt niikuinii.

Kui tuleme korra tagasi portfellihalduse juurde, siis millistesse laenulepingutesse eelistasid investeerida ning kuidas Sa üldse laenutaotluseid analüüsisid?

Vaatasin üldiselt taotleja vanust, elukohta, riigikeele oskust, laenu soovi põhjendusi jms. Riigikeelt mitte diskrimineerimise tõttu, vaid juhuks kui inimene jääb töötuks, kui head väljavaated tal ainuüksi keeleoskuse kohapealt oleks uus tööots leida. Eks nagu enamasti kõigepealt vaatad intressi ja seejärel muid asju. Kuid olen ka odavama intressiga andnud teatud eesmärkide nimel. Kunagi oli ju probleem selles, et ei olnud laenajaid ja seetõttu ei olnud ka väga suurt valikut kuhu laenata. Praeguseks hetkeks seda probleemi enam väga ei paista olevat.

Eesti sotsiaalpanganduse turul laenatakse raha enamasti 15 – 40 protsendilise aastaintressiga laenujäägilt. Kas sellised intressid on jätkusuutlikud meie majanduskeskkonnas?

Kuidas nüüd võtta. Meil siin nagunii röövkapitalism kõrgeimal tasemel ja pankadelgi on tarbimislaenud 15-25% kandis. Samas majandus ja palgad hetkel kasvavad ja vajadusel saab hakkama. Kõige parem on üldse ilma laenudeta elada, kuid enamasti pole see võimalik.

Lähme korra kujutletavasse fantaasiamaailma ning Sulle antakse 10 000 eurot eesmärgiga investeerida see kas a) hoiusele pannes, b) sotsiaalpanganduses, c) börsil, d) kinnisvaras, e) väärismetallides. Kui peaksid kogu raha kümne aastase perspektiiviga investeerima vaid ühte valikusse neist viiest, siis millise valiku teeksid ja miks just sellise?

Hoiusele ei paneks kindlasti. Hea meelega jagaks paariks jupiks ja paneks mitmesse kohta (varem mainitud seik, et ei tasu hoida kõiki mune ühes korvis). Pikas perspektiivis on ka kinnisvara hindadel suurt potentsiaali oodata, kuna lühiajalised tagasilöögid ei peata pikas perspektiivis olevat kasvavat trendi. Samas 10 000€ mingit kinnisvara otseselt ei saa, seega paneks selle sotsiaalpangandusse pöörlema.

Sotsiaalpanganduse üks suur pluss on väike kapitalivajadus – investeerima saab hakata juba alates viiest eurost. Millise summa soovitaksid inimesel oma netokuupalgast investeerida igakuiselt sotsiaalpanganduses?

Sellele otsest soovitust ei ole ja ei saagi anda. Investeerida tuleb seda raha mis on hetkel „üle“ ja mis ei oleks esmased tagavara varud vaid pigem sekundaarsed juba. Kui peaks töötuks jääma, et ei peaks KOHE hakkama välja võtma (halvemal juhul isegi peale maksma), vaid saaks ka oma varudest veel hakkama ja siis vaadata kas hakata IP-st raha jupikaupa välja võtma tehtavate tagasimaksete hulgast. Mina viimased 2 aastat näiteks ei kandnud üldse IP-sse raha juurde ja keerutasin seda raha, mis tagasimaksetest tuli. Tipphetkedel oli mul teenitav intressitulu üle poole minu kuupalgast, mis ma saan tööl käies. Praeguseks hetkeks on see aga juba vähem kui 20%, kuna pole üle aasta aja investeerimisega tegelenud. Samas koos põhiosa tagasimaksetega on see endiselt ca 50% minu kuupalgast rahavoolu. Raha väljaviimise tõttu on see summa küll pidevalt vähenev, kuid siiski olemas. See annab parema kindlustunde homse osas, et mingigi rahavool on olemas juhul, kui peaks midagi ootamatut juhtuma, ehk kõik rahakraanid ei ole kohe automaatselt kinni. See on ka üks põhjus miks „üleliigset“ raha investeerida.

Kirjutasin mõni aeg tagasi, et minu meelest tuleks rõhku panna kolmele elemendile: eesmärkide seadmisele, nendele fookuse seadmisele ning emotsioonide taltsutamisele. Kas sul on endal äkki mõni hea õpetussõna, mille järgi toimid?

Ei tasu stressi minna asjade pärast mille üle endal kontroll puudub ja mida enam muuta ei saa.

Lõpetuseks paar kiiret küsimust:

1) Kui tihti loed Rahapuu blogi?

Ei ole kunagi lugenud.

2) Milliseid raamatuid, artikleid, veebilehti soovitaksid algajale investorile investeerimismaailmaga tutvumiseks?

Ei oska samuti midagi soovitada. Uurigu ja vaadaku selle keskkonna (kus plaanitakse investeerima hakata) vanade olijate soovitusi/õpetusi/näpunäiteid. Eriti nende endi foorumis vms.

Rahapuu blogi poolt suur aplaus TäPe’le. Jääme ootama uusi usutlusi järgmiste investoritega!  Kui Teil on küsimusi, mida sooviksite esitada investoritele, siis andke sellest teada kas Facebookis Rahapuu kommuunis, või artikli alla kommentaariga.