Aasta investortegu tuleb Swedbankist?

Rahapesuskandaalidest räsitud Swedbank tegi üllatava sammu: Balti aktsiatega kauplemine ja nende hoidmine Swedbanki internetipangas on kuni 30 000 eurose portfelli puhul TASUTA!

Tahaks kohe teleturulikult öelda: “Jah, sa kuulsid õigesti: TAA-SUU-TAAA!”

Minu meelest on tegu väga hea sammuga börsi populariseerimisel, sest seni tuli taguda trummi, et tehingutasud ei ületaks 1% tehingu väärtusest ehk investeerida tuli vähemalt 500-600 eurot korraga. Õnneks on investoritel piisavalt nutti ja kohe tuli Kristi Finantsvabaduse grupis välja suurepärase ideega:

Eesti investorkultuur on minu meelest viimasel ajal väga hästi arenenud. Selles samas Finantsvabaduse Facebooki grupis on üle 22 tuhande inimese, Coopi IPO märkimisel oli tugevaks jõuks erainvestor ning mul emagi juba küsib, et “Kuule, see Kristi oli telekas ja rääkis Coopi aktsiatest, tea kas peaks ka võtma?” Kui seni sai kõik investorid esimeste sammude tegemiseks suunatud ühisrahastusse, siis nüüd saab instrumentide hulka laiendada aktsiateni.

Probleem on seni olnud selles, et kui keskmine palk on 1400 eurot, millest kätte jääb 1150 eurot, siis näiteks 10% säästmisel saaks iga kuu kõrvale panna 115 eurot. Kuigi aktsiatesse investeerida võib ka sellest summast, siis tehingutasud moodustaksid 5,2% tehingu summast (ost 3 eurot, müük 3 eurot). Seda on liiga palju ja 500 euro kogumiseks läheb 5 kuud aega! Lõpuks kui raha koos on, siis võib investeering jääda tegemata, sest kaua kogutud rahasumma tuleks ühe lasuga õigesse kohta sihtida. Aga mis see õige koht on? Tallinna Vesi? Tallink? EfTENi III fond? Harju Elekter? Auga Grupp?

Puuduvate tehingutasude taustal võib kogu 115 eurot ära investeerida kas või nii, et ostad iga kuu 25-30 euro kaupa 4 erineva ettevõtte aktsiaid. Kaob ära vajadus täpselt sihtida ning samal ajal tekib harjumus aktsiainvestoriks olla. Mis saaks veel olla parem?

No tegelikult saab. Kui Auga Grupp, Inbank ja järgmised võlakirjaemitendid tuleksid välja 100 eurose nimiväärtusega võlakirjadega, siis muutuks elu väikeinvestoritele veel mõnusamaks. Täna on jällegi küsimus sihtimisest: samm 1000 eurot tähendab, et kui investoril oleks 1500 eurot, siis saaks ta investeerida 1000 eurot ühe võlakirja vastu ning 500 eurot jääb lihtsalt ootele. Kasutamata potentsiaal!

Mida teeb LHV?

Võib-olla kõige suuremaks küsimuseks täna on see, mida teeb LHV? Baltikumi aktsiate investeerimiskontol hoidmine on LHV klientidele olnud juba aastaid tasuta ja eks see ole üks põhjustest miks ise samuti LHV klient olen. Nüüd aga tekib tugev surve Swedbanki konto avamiseks, et portfell käima saada, sest väikeste summadega pidevalt tehinguid tehes oleksin turgudele rohkem investeeritud kui ma seda täna olen. Ikka ja jälle kummitab mind “täpse lasu” barjäär, mis lõpptulemusena resulteerub kontol kopitavas rahas.

Hetkel ma ei usu, et LHV muudatustega kaasa tuleb. Swedbankil läks kümnend või isegi enam, et LHV tasuta haldustasu pakkumisega kaasa tulla ning suure osa investorite jaoks ei pruugi marginaalne hinnaerinevus olla pangateenuste vahetuse põhjuseks. Lõugavad eelkõige ikkagi minusugused Pareto 20% hulka kuuluvad aktiivsed investorid. Seega oleksin üllatunud, kui LHV teeb Swedbanki sammule kiire vastukäigu.

Õnneks ei pea kõik pangateenused olema ühest kohast võetud ja võib-olla ongi hea, kui mingi osa portfellist on silma eest ära mõnes teises pangas. Mina kaalun päris tõsiselt Swedbanki konto avamist, sest barjääriteta investeerimisportfelli ehitamine on minu jaoks oluline. Küsimus on nüüd selles, et kas tänases rahapesumöllus üldse uutele klientidele kontot avatakse..

Hea töö, Swedbank! (irooniata)