Pensionisambad – mida nendega teha?

Kui Isamaa plaanist pensioni teine sammas vabaks lasta kuulsin, siis esimese hooga võttis silme eest korralikult mustaks. Kuidas saab nii vastutustundetu olla? Aga mida aeg edasi, seda rohkem mõistsin, et kolme sambaga süsteem vajab restarti ning peenhäälestusele keskendunud Reformierakonna poolt EI OLEKS sammaste remondi osas progressi tulnud, ükskõik mida täna ei väidetaks. Neil oli äärmisel pikk aeg võimalus sambaid remontida, kuid sisulisteks muudatusteks oli ikkagi vaja süsteemivälist Tõnu Pekki ja Tulevat.

Teise samba vabatahtlikuks muutmise plaan on minu jaoks olnud kaheastmeline: 1) vajalik aktiivne debatt süsteemi korrastamiseks ning 2) hülgemöla. Minu nägemus ja rõhk on olnud süsteemi korrastamisel ja ma usun, et teatav vabadus võiks olla tervislik. Kunagi ammu rääkisin (isegi vist Investeerimisraadios), et II sammas võiks olla vaba nendele, kes teevad investeerimisoskuseid tõendava testi kehtivusega 2 aastat. Nimetatud ajavahemikul võib raha ise suunata fondidesse / aktsiatesse. Mis puutub hülgemölasse, siis see on teemaga kaasas käiv mula, mis üritab oponente / kriitikuid segadusse ajada. Sinna ei maksa kinni jääda!

Olen viimasel ajal mitmel puhul küsinud seda, kas tänane 2% ise ja 4% sotsiaalmaksust on piisav, et tagada elamisväärset pensioni? Pigem mitte ja siin rääkida tulevikus aset leidvatest maksutõusudest on lihtsalt jabur. Esiteks tulevad maksutõusud nii ehk naa, sest maksud on poliitiline tööriist ja teiseks tulevad maksutõusud seetõttu, et kogutud summast lihtsalt ei piisa. I ja II samba koosmõjul võiks oodata vanaduspõlves virelemist ja igasugused Egiptuse päikesereisid võib kiiresti ära unustada.

Me peame rohkem pingutama, kui soovime vanaduspõlves kiirnuudlite asemel vahest mõne viilu sinki süüa.  Screenshot 2019-11-10 at 11.40.33.png

Minu sähvatus

Veel septembri alguses mõtlesin, et mina hakkan pensioniraha ise edasi investeerima. Siis aga lõi ootamatult sisse mingisugune ohutunne, mis ütles, et pensioniraha on viimane abinõu (last resort). Kui ise asjad täiesti pekki keeran, siis pole vanaduspõlves sellest teadmisest enam midagi kasu. Pealegi usun, et täna on pensionikogujate huvid palju enam kaitstud ja kui uus seadusemuudatus läbi läheb, siis on teoreetiliselt võimalik üks päev enne pensionile jäämist anda fondidele pidulikult üle teade soovist oma raha korraga kätte saada. Kindlustuslepingusse mina tänastel tingimustel astuda ei soovi.

Näitan, miks:

Screenshot 2019-11-10 at 13.40.17.png

Tegin II samba väljamakse kalkulaatoris lihtsad eeldused nagu oleksin sündinud 1. jaanuar 1989. See ei ole kuigivõrd kaugel minu tegelikust sünnipäevast. Olen mees (ilmselt suren kiiremini ära) ning garantiiperioodi panin nulli, st kui suren enne statistilist vanust ära, siis soodustatud isik (kelleks võib olla nt abikaasa) ei saa garantiiperioodi lõpuni makseid. Mis mulle siis lubatakse?

Screenshot 2019-11-10 at 13.40.26.png

Väga tugeva konkurentsi tingimustes sai parimaks pakkumiseks 46,37 eurot kuus. Minul oleks tänase seisuga ootus jääda pensionile 65. aastaselt ning üllatus-üllatus, 1989 sündinud mehe oodatav eluiga sünni hetkel oli 65,5 eluaastat, põhimõtteliselt statistilise vanuse kohaselt võiks mind pool aastat peale pensionile jäämist juba maha matta. 2017. aastal sündinud meeste eluiga on õnneks mõnevõrra pikem, seal lubatakse Statistikaameti kohaselt veidi alla 74 eluaasta. Usun, et kui võtan referentsiks 10 aastat pensioniaega, siis on hästi võetud.

46,37 €/kuus x 12 kuud x 10 aastat = 5565 eurot

Palju õnne. 10 000 eurot panin sisse ja oodatav tagasimakse on 5565 eurot ning raha ei saa turgudel enam kasvada. Ma ei mõista hukka kindlustusseltse (nemad on kasumitaotlusega ettevõtmised), vaid riigi peenhäälestamist.

Kogumine ja väljamaksed on erinevad

Meeles tuleb pidada kahte asja:

  1. kogumine vanaduspõlveks
  2. kogutud raha kasutamine vanaduspõlves

Koguda on raske. Mitte küll kõigile, kuid siiski enamusele. Elulise näitena võiks mõelda televiisori ostmise peale. Sul on kaks võimalust: kogud uue 65″ teleri jaoks 580 eurot 50 euro kaupa kokku terve aasta või lähed poodi ja ostad selle laenu abil kohe. Mõni valib kogumise, sest nii on harjumuspäraselt kogu aeg tehtud, teine yolotab*. Vanaduspõlvega on see keeruline asi, et muidugi võiks yolotada, kuid pank ei anna sulle teleka ostmiseks enam laenu, sest pank soovib väljalaenatud raha pealt teenida. Kuidas pank seda tegema peaks, kui see ei saa olla kindel sinu maksevõimes? Järeldus: maksevõime tekitamiseks tuleb koguda juba täna ja pigem rohkem kui vähem, sest tulevik (vanaduspõlv) võib-olla ebaselge.

Raha kasutamine on kõige lihtsam ja et ei juhtuks yolotamist vanaduspõlves (saad kogu raha korraga kätte ja kulutad selle lühikese perioodi jooksul ära), siis kehtestas riik tingimuse, et keegi kolmas osapool hakkab perioodilisi makseid tegema. Igasugune kindlustus maksab ja seetõttu ei olegi imeks pandav, et ega need väljamaksed roosilised ole. Korraga kättesaamine küll võimaldab kulukast kindlustuslepingust pääseda, kui sillutab tee raha kohesele kulutamisele. Sestap on oluline, et riigi järgmine samm oleks fondipensioni soodustamine, st saan iga kuu müüa osakuid, et sellest tagada pensionilisa. See jätab meid tururiskide meelevalda, kuid inimest lõpuni oma lolluste eest kaitsta ei saa!

Mida mina teen?

Mina lähen neljasambalise süsteemi teed:

  • I sammas – riik tasub sotsiaalmaksust (riigirisk väga suur)
  • II sammas – mina panustan 2% brutopalgast, riik lisab minu sotsiaalmaksust 4% ja vähendab I samba väljamakseootust (riigirisk grammikene väiksem)
  • III sammas – investeerin kuni 6000 eurot või 15% brutopalgast III samba indeksifondi, kus saan kogu turu riski ning riik tagastab minu sissemaksetelt iga aasta 20% (põhimõtteliselt 20% tootlus aastas)
  • IV sammas – kogun ise, näiteks ühisrahastus, dividendiaktsiad, kasvuaktsiad jne

Ma olin pikalt III samba suhtes skeptiline, kuid pean nentima, et reklaam töötab. Tuleva on trummi tagunud nii kaua, et nüüd kui nad oma III samba püsti said, siis tuli ka ühes teade riigiisadelt, et II ja III samba ootused peaksid olema samad ning kui täna sai III samba raha juba 55 aastaselt kasutada soodustingimustel, siis nüüd tahetakse vanusepiiri tõsta. Selle vältimiseks tuleks avada III sammas, sest enne muudatuse jõustumist koheldakse kõiki uusi liitujad vana skeemi järgi.

Screenshot 2019-11-10 at 14.22.23.png

Kõige tulusam on jätkata II sambasse kogumist ja sealt raha välja võtta oleks tegelikult narrus. Asi on selles, et täna teenime näiteks 1000 eurot brutopalka, siis peame II sambasse sellest panema 20 eurot. Õnneks võimaldab 2+4% reegel vabastada riigile makstavast sotsiaalmaksust veel 4% sinu otseseks hüvanguks nüüd ja kohe. Riik paneb sulle juurde 40 eurot ja sellist tootlust on turgudel keeruline teenida! Lisades juurde III samba 20% tulumaksutagastuse, siis 150 euro investeerimsiel saad uuel aastal riigil 30 eurot tagasi. Kokkuvõttes paned sisse 170 eurot (150 vabatahtlikult) ja koos riigi panusega saad 240 euro investeeringute ja oodatava tulumaksutagastusena.

Minu enda kõige suurem panus saab olema IV sammas ehk minu enda säästudest ja lisatööga teenitud rahast tehtud investeeringud ühisrahastusse, dividendiaktsiatesse, indeksifondidesse, üksikatsiatesse jne. Õnneks on tehtud tööd ja investeeringud hakanud nii piisavalt sisse tooma, et viimase pooleteise aasta jooksul oleks igal kuul kodulaenu ilusti makstud saanud. Yolotades nii kaugele poleks kunagi jõudnud, seega ei maksa pensioni teisest sambast näha võimalust osta uut televusserit või minna päikesereisile. Külma ilmaga püksi pissimine on hea vaid siis, kui piss veel soe on!

Seniks aga kasutage ära riigi poolt antud võimalusi raha enda kasuks tööle panna! Ära unusta, et heaks vanaduspõlveks pead ise lisaks koguma!

*yolo – you only live once; sa elad vaid korra

3 thoughts on “Pensionisambad – mida nendega teha?

  1. Kristi

    Selle oodatava eluaega tasub ettevaatlik olla, see on selline ohtlik müüt, et “suren ära ja pensionit ei saa”.
    Jah, on märkismiväärne hulk mehi (ja naisi), kes surevad enne pensioniiga ära ja sellega tõmbavad alla oodatava eluea sünnihetkel. AGA kui sa oled juba pensioniikka (65) jõudnud, siis sellel hetkel on su oodatav eluiga juba ca 80 eluaastat, ehk pensionil veedad tõenäoliselt 15-20 aastat, seetõttu ka kindlustused hetkel minu teada prognoosivad keskmiseks pensionil elatud ajaks 18 aastat – osad siis vähem ja osad märkimisväärselt rohkem.
    Veidi ebaintuitiivne loogika, aga mida kauem sa oled (juba) elanud, seda kauem elad (tõenäoliselt) veel. Sinu puhul, olles 30+ vanuses mees (ehk siiamaani elus) ja mitmed eelduslikult eluiga toetavad tegurid (ei suitseta, pere, kõrgharidus, parem finantsseis), siis realistlikum on arvestada vanusega 85 kui 65.

    Meeldib

  2. Heigo

    Põnev mõtteharjutus 🙂
    Pooldan samuti plaani igakuiselt automaatselt raha peita enda eest II & III sambasse. See on kõige soodsam viis indeksaktsiatesse investeerida. Täna on Tuleva tulekuga ennast kokkuvõtnud LHV, kes on samuti hea tootega hakkama saanud.

    Tuleva lehelt leidsin järgneva info
    https://tuleva.ee/tuleva-iii-samba-pensionifond/
    Selleks, et igakuine säästmine ära ei ununeks, oleks aga kõige parem teha oma tööandjale avaldus, et tööandja suunaks iga kuu kindla protsendi sinu palgast sinu poolt valitud III samba fondi. Sel juhul suureneb iga palgatõusuga automaatselt ka III sambasse laekuv summa. Avalduse näidis siin. Makse tegemise info siin.

    Plaanin ise seda rakendada. Sellisel juhul nagu aru saan on võimalik enne tulumaksu soovitud % või summa palgast otse pensionikeskusse kanda.

    Sellise lähenemise juures panustad sinu näitel 140€ ISE ja 70€ RIIK.

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s