Olen tähele pannud, et kriisimeelsus on viimasel ajal taaskord kasvanud ja ühes sellega tuuakse välja, et ühisrahastusse raha küll ei investeeri, sest see on esimene, mis majanduskriisis kannatada saab. Säärase mõttekäigu kohta põhjendusi välja tooma ei kiputa, sest ega neid tegelikult oska keegi öelda. Lihtsalt nii on.
Mul on asjast diametraalselt erinev arvamus. Aktsiaturud saavad kindlasti esimesena pihta ja alles siis võime näha probleeme ühisrahastuses. Asi on selles, et aktsiaturud liiguvad uudiste peale momentaalselt, kuid laenude tagasimaksegraafikud on tehtud pikema aja peale ning suurema hulga laenude maksejõuetuks muutumine võtab aega. Fundamentaalselt on tegu erinevate instrumentidega ja selle illustreerimiseks võib vaadata kas või 5. augustit S&P 500 indeksi kontekstis:
Ligi kolm protsenti langust USA 500 suurimat ettevõtet koondavas indeksis, kuid ühisrahastuses ei muutunud mitte midagi! Veelgi enam – vaadake aasta algust, kus indeksid kukkusid ligi 20%.
Mul on siiras veendumus, et mõistlikult ehitatud portfellid lähevad majanduskriisist läbi edukalt. Võib-olla isegi nii, et kapitali kaotust ühisrahastuse investeeringutelt ei tule. See aga eeldab, et investor käitub ratsionaalselt ja ei lase suurest erutusest püksi iga uue portaali peale, mis radarile ilmub. Jah, ma pean silmas uusi tulijaid, kelle loosungiks on vaid tootlus, kuid korralikku laenumahtu isegi headel aegadel genereerida ei suudeta.
Teoretiseerin, et ühisrahastuse kõrgem risk pärineb kõrgema riskiga laenuvõtjatest. Mintoses on tõepoolest palju kiirlaenukontoreid, kuid siinkohal pean ütlema, et mina ei usu ratsionaalse inimese kontseptsiooni. Laenuvõtja ostab kuumakset, mitte intressimäära ning tema jaoks pole vahet, kas laen on kaks eurot kuus kallim või mitte. Laenu võtavad ka sellised, kelle palk lubaks liisida mõne uhkema sportauto või elada Viimsis villas.
Veelgi enam – kriisitingimustes keeratakse laenukraanid kinni nende laenajate jaoks, kes varasemalt pangast laenu võisid saada, kuid nüüd on klassifitseeritud mittekõlbulikeks. Järelikult muutub ühisrahastusse jõudev kildkond pikas perspektiivis kvaliteetsemaks. Iga kriis saab kord otsa ja laenud tuleb tasuda (muidu uut telekat järelmaksule ei anta).
Mündil on loomulikult ka teine külg: ühisrahastusse on jõudnud mitmed pika ajalooga kiirlaenuputkad, kelle mudelid töötasid piisavalt, et üle elada 2008. aasta kriis. Mis peaks olema see põhjus, et nad järgmisest kriisist läbi EI tuleks? Tark investor valib portfelli toimiva mudeliga ettevõtete laene, mis täna suudavad piisavalt rasva koguda halbade aegade tarbeks.
Panen siia eelnevalt kirja pandud idee, kuidas oma portfelli ehitada:
Küll aga olen ikka ja jälle jõudnud tagasi selle mõtteni, et kuigi ühisrahastus areneb praegu väga kiiresti ning meil on oi-kui-palju investeerimisvõimalusi tekkinud, siis tegelikult saab väga mõistliku portfelli 4-5 portaaliga kätte. Näiteks:
- Tagatud laenud, Estateguru
- “Tagasiostugarantiiga laenud”, Mintos
- Ettevõtete rahastamine ja arendusrisk, Crowdestate
- Omakapitaliinvesteeringud, Funderbeam
Reastasin portaalid meelega üles riski järgi. Estateguru risk võiks olla tagatisest tulenevalt kõige madalam, seejärel tagasiostugarantiid pakkuvad Mintose laenud, siis Crowdestate’i arendusriskiga projektid ning viimaks kõige suurema riskiga väikeettevõtted. Arusaadavalt võivad riskid olla ühe investeeringu raames erinevad, kuid vaatangi siin nö keskmist komplekti.
Loomulikult tuleb portfelli tervist pidevalt jälgida, kuid päris kriisi hirmus ka elada ei maksa.
Mina kardan seda, et jah, alguses ühisrahastus ei reageeri, kuid kui lõpuks pooled laenud hapuks lähevad ja kontor kinni pannakse, siis pole enam kedagi laenugarantiid tagasi maksmas.
Kinnisvarasse investeerimise osas on aga see oht, et kui peaks korduma eelmine kriis, siis tagatiseks olevat kinnisvara lihtsalt keegi ei taha ja see läheb lõpuls sellise hinnaga, et enamus võlausaldajaod jäävad tühjade pihkudega. Ja see oht on seda tõsisem, kui objektile tehakse juba mitmendat ringi refinantseeeimist.
Aktsiate hinnad seevastu küll kukuvad, kuid nad ronivad lõpuks ikkagi august välja, kui muidugi tegemist päris rämpsaktsiatega tegemist pole.
MeeldibLiked by 1 person
Mina ei usu eelmise kriisi kordumisse veel nii pea. Keskpangad on seda küll saanud harjutada, et nüüd on on võimalik alati raha juurde tekitada ja sellega pakkuda likviidsust. Elame päris põneval ajal, kus aeg räägib meie kasuks (kui näiteks EG saab üks kord nii suureks, et mahud on miljardites, siis seal väheneb portaali pankrotistumise tõenäosus märkimisväärselt).
Aktsiahindades osas – kas Tallink on rämps? Varsti on 15 aastat börsidebüüdist, kuid IPO hinnani pole jätkuvalt tagasi jõutud.
Riskid on küll alati olemas, kuid näen pidevalt, et P2P’le omistatakse nii suur ebaõnnestumise tõenäosus, mis ei ole lihtsalt loogiline. Selles mõttes, et mis see LHV, SEB või Swedbank on? Reguleeritud versioon ühisrahastusest: hoiused ühest uksest sisse ja laenud teisest uksest välja. Mitmed pangakogemusega inimesed on läinud ühisrahastust tegema, sh nt Crowdestate’i Loit Linnupõld.
MeeldibMeeldib
Just nimelt – “veel nii pea”. Ehk ollakse siiski õppinud, kuid nagu nägime, siis 90ndate lõpust võttis vaid kümme aastat, et veel suurem mull lõhata. Kas nüüd on investorid ja reguleerijad tõesti targemaks saanud? Ma kipun siiski uskuma inimeste ahnusesse.
Aktsiate osas ei pidanud isegi nii väga Balti turgu silmas, maht ja börsil kauplejate maht on liiga väike, et käia tõusuajal suurte turgude eduga samas rütmis. Loomulikult oleks kasulik enne suurt langust aktsiatest välja tulla, kuid põhimõtteliselt suudavad nad oma väärtuse taastada. Seda eeldusel, et on korralik hajutatus tugevatesse ettevõtetesse ja need firmad, mis isegi täielikult uksed sulgevad, on tugevas vähemuses. Ja kuigi lained käivad, siis üks kaks või rohkem tükki aktsiat jääb sulle ikkagi kätte ning on suured eeldused, et nad hakkavad kunagi sama palju maksma, kui varem.
Laenu puhul on aga nii, et kui olukord mustaks keerab, siis ongi kõik. Seejuures on väga suur võimalus, et väga kiiresti võivad hapuks minna paljud laenud korraga, seda just olukorras, kus kaob võimalus refinantseeringuteks ja kaovad järelturul ostjad.
Vähemalt mina näen hetkel sellist musta stsenaariumit. Ehk mida ma öelda tahan on see, et ma ei kirjutaks alla sellele, et ühisrahastus kuidagi aktsiaturust majanduslanguse eest paremini kaitstud oleks. Majandustõusu ning laenuralli ajal ajal on tegemist väga hea instrumendiga, vastupidisel ajal paistab ehk langus hiljem välja, kuid kui see tuleb, siis palju karmim.
MeeldibLiked by 1 person
Ma saan nõustuda, et kui täna kriis peale tuleks, siis meil on küllaldaselt portaale, kes peaksid pillid kokku pakkima. Eeskätt on oht seotud uute tulijatega, kes ei ole mahtu suutnud veel genereerida ja kelle ainukeseks eristuvaks lähenemiseks on loosung “kõrgeim tootlus”. Ma lihtsalt ei usu, et seal on oskust, tahet ja võimekust teha piisavat due dilli.
Teisalt aga usun, et näiteks Mintosega ei juhtu suurt midagi. Mõni laenukontor kindlasti kaob, kuid kes panustab täna pika ajalooga kasumlikele kontoritele, see peaks kriisist ilusti läbi tulema. Bondora on ka vast edukas, sest nad pakendavad paljud laenud üheks kokku, mistõttu üksiku laenu default ei ole investorile koheselt hoomatav ja kuigi meie võime siin hinnata, et tegu on ohtliku instrumendiga (sest tegelikult investeeritakse väga kõrge riskiga laenudesse), siis tõenäoliselt pareto printsiip kehtib ka siin: 80% investoritest lihtsalt ei tunne piisavalt huvi ja lasevad investeeringutel joosta.
Mis aga on oluline – kogu raha ei tohiks paigutada ühisrahastusse ning kui, siis valida portaale, kus on järelturg. Usun, et kannatlikele pakub kriisiolukord võimalusi.
MeeldibMeeldib
Ehk tood siinkohal välja, millised on sinu hinnangul Mintoses pika ajalooga ja kasumlikud kontorid? Creditstar, Mogo, võib-olla Banknote? Ehk veel mõni?
MeeldibMeeldib
Põhiliselt need + vaatan ka seotud ettevõtteid.
MeeldibMeeldib
To MAUS: Lisaks siia veel Iute.
Explorep2p lehelt leiab muidu üsna kena ülevaade Mintose laenukontoritest, mida saab Mintose enda reitingutega kombineerides valikute tegemisel aluseks võtta: https://explorep2p.com/mintos-lender-ratings/ (lehte täiendatakse regulaarselt).
MeeldibMeeldib