Nassim Taleb “Oma nahk mängus”

Lapsevanemana pean tõdema, et elu on muutunud küll. Enam ei saa teha hommikuseid jalutuskäike ning ega raamatu lugeminegi on muutunud luksuseks. Sellest hoolimata õnnestus mul läbi lugeda Nassim Talebi “Oma nahk mängus” ning tegime raamatust kokkuvõtte Investeerimisraadios.

---

Eesti keelse tõlke ja trüki eest vastutab Äripäeva Raamatuklubi ning saime nendega kokkuleppele, et kuni 15. augustini saab paberraamatut soetada hinnaga 30,50 eurot (tavahind 38,50 eur). Selleks lisa sooduskoodi lahtrisse investeerimisraadio, nagu allolevalt pildilt näha.

Äripäeva e-pood

Ära karda, mina ega Investeerimisraadio selle diili pealt midagi ei teeni. See on lihtsalt hea viis Teile kõigile midagi veidi tagasi anda, et olete meid nii pikalt kuulanud! Suured tänud lähevad ka Äripäevale!

---

Olen Talebi kohta kuulnud täpselt kahte asja: tegu on vaieldamatu geeniusega; suuremat idiooti pole maailmas olemas. Kui hakkasin raamatut lugema, siis oli minu esimene kahtlus umbes sarnane nagu ca 15 aastat tagasi Kiyosaki “Rikas isa, vaene isa” raamatuga. Vaese (mittetöötava) õpilasena tundsin, et 150 krooni on üüratum summa lolluse peale raisata ning ma reaalselt käisingi raamatut poes nillimas oma pool aastat või rohkemgi, et siis lõpuks ostuotsus ära teha. Talebiga oli lihtsam: raamat saadeti koju ning võta kätte ja kuku lugema. Ja siis ma kukkusingi nii, et esimene pool raamatust kadus käest vaid mõne õhtuga.

Tegelikult oleks korrektne igasse raamatusse eelarvamustevabalt suhtuda ja seda ma tegin. Küll aga selgus raamatu jooksul, et lihtsam on loetleda üles huvigruppe või rahvuseid, kellega Taleb tülis ei ole, sest oma antipaatiat näitab ta välja igas elemendis. Nagu raamatu pealkiri ütleb: “Oma nahk mängus: peidetud asümmeetriad igapäevaelus”, siis tegelikult võikski kogu raamatu ära rääkida vaid pealkirja lugedes.

Ideede selgitamiseks toodud näited on tülikiskuvad, kuid kui neist üle olla, siis on raamatus küllaldaselt sellist lugemist, mis panevad asja üle sügavamalt mõtlema. Näiteks leheküljel 271 kirjeldab Taleb mittenõustumiseetika peatüki all olukorda, kus kritiseerida saab seda, mida inimene ütles või mõtles. Meie sõnad ei pruugi alati olla kõige täpsemad olukorra illustraatorid ning on ju meil kõigil juhtunud, et suu ütleb midagi, mis ei selgita olukorda piisavalt hästi aga juba on loodud alge sütitamaks tugev kahepoolne süüdistav dialoog. Veelgi enam – meediast leiab sageli tekste, kus kontekstis välja rebitud lause kujundatakse ümber, et ühiskonnas paanikat külvata. Sex, drugs and rock’n’roll müüb.

Talebi kohaselt tuleks alati oma nahk mängu panna, sest muidu me ei saa riskist aru ja teeme lolluseid. Nii nagu 2008. aasta kriisi eel võtsid pankurid vastu üüratuid boonuseid, kuid kriisi käigus nentisid, et ega nemad seda ette näinud ning kahjude likvideerimisel ei osalenud. Küll aga ei ole ma Talebiga nõus, et igas elemendis tuleks võrreldavalt riski võtta. Töötajana on minu nahk mängus sellega, et mind võidakse vallandada. Sellest hoolimata on mul võimalik tööalaselt võtta riske, mis kaaluvad üle vallandamisest tuleneva kahju. Minu hinnangul on see vajalik, et meie ühiskond ja majandus edasi liiguksid. Iga risk ei saa olla sümmeetriline, sest muidu jääks innovatsioon olemata.

Mõnevõrra huvitav oli tema ülepaisutatud näide kirurgidest. Üks neist nägi välja lihunik, teine kammitud, pestud ja ilus. Kumba valiksid oma aju opereerima? Sina valiksid viimase, Taleb esimese, sest on märksa tõenäosem, et lihunik oskab paremini opereerida. Miks? Sest lihunik peab olema midagi õigesti teinud, et hoolimata välimusest nii kaugele jõuda. Teise puhul pole kindel, kui palju mängis rolli kirurgi edul tema välimusest tulenevad eelarvamused.

Kokkuvõttes ütlen, et raamatute lugemisel tasub alati olla eelarvamustevaba, kuid skeptiline, ent avatud uutele mõtetele. Mida autor tahab öelda? Miks ta seda tahab öelda? Kas see tundub loogiline? Talebi raamat on üks neist, mis vajab kõike: eelarvamusevabadust, skeptilisust ja avatust. See on mõtteid provotseeriv lugemine, mis on mõnevõrra üle vindi keeratud.