Aktiivne fondijuhtimine, jah või ei?

Minu ideaalses maailmas on elu läbipaistev, aus ja teineteisega arvestav. Aga see on ka ideaalne maailm, sest kohe meenub üks kunagine töövestlus, kus peenutsemata välja öeldi: “Tauri, sa ju mõistad, et läbipaistvat maailma pole olemas?”

Ma pole omaenda väärtuseid selle pärast nurka visanud, kuid olen pidanud sinna juurde lisama klausli, et minu läbipaistvus ei pruugi tähendada vastaspoole läbipaistvust. Toon näite logistikast, kus igapäevaselt tellin autosid. Kui turuolukord oli vedajate poolelt vaadates kehvakene (vaba ressurssi rohkem kui kaupa), siis helistati ja anuti vedusid. Hea partnerina andsin, sest teadsin, et veokorraldus on tsükliline äri, kus kaardid pöörduvad kiiresti. Ja oligi mõni aeg hiljem olukord, kus kaupa oli palju rohkem kui autosid. Oli minu kord paluda, kuid kiiresti sain näpud kõrvetatud: “Vedamist on praegu väga palju ja Sulle paraku autosid ei jätku!” Olin esialgu päris üllatunud, kuid sain kiiresti aru, et äris eetikat pole ja loeb vaid lühiajaline raha. YOLO, vist?

Loomulikult kaalukauss muutus ja jälle tuli nutetud silmadega kaasas käiv hääl: “Kuule, anna palun kaupa!” Sain viisakalt vastata, et kui mul olid keerulised ajad, siis olid sina  esimesena kadunud, kuid õnneks oli siiski ka selliseid, kes mulle appi tulid ja praegu pole mul põhjust oma kaupa Sulle enam pakkuda. See oli Sinu teadlik valik võtta kohe lühiajaline kasu ja ohverdada pikaajaline koostöö.

Pole vist üllatav, et sarnane olukord valitseb sisuliselt kõigil elualadel? Näiteks kirjutas Tõnu Pekk Tuleva pensioniühistust hiljuti, et kui oleksime saanud valida 2002. aastal indeksifondid, siis oleks meil kõigil täna keskmiselt üle 2 korra rohkem tootlust teenitud. Paraku peame end lohutama, et minevikutootlus ei garanteeri tulevikutootlust ja kuigi indeksifondid on väga tugevaid tulemusi teinud, siis ei pruugi sarnane kasv tulevikus jätkuda.

Indeksifondid tulid kibekiirelt turule alles siis kui Tuleva tuli reeglitepõhise investeerimisplaaniga välja. See tähendab, et umbes viisteist aastat oli kaupa rohkem kui vabu veomasinaid ja kõrgete tasudega aktiivset juhtimist sai vabalt viljeleda. Paraku tähendas aktiivne juhtimine kapiindekseerimist, kus fondijuhi suurimate positsioonide hulgast leidus väga palju fonde. Miks maksta raha teenuse eest, mis lisaväärtust ei loo?

Sattusin selle teema juurde jällegi ootamatult, kui Pensionikeskuses ringi uudistades avastasin, et LHV fondid XL ja L on pigem võlakirjades ja vähem aktsiates. Isegi XL fond, mis võib kuni 75% varadest aktsiatesse investeerida, oli maikuu seisuga (2019) investeerinud aktsiatesse vaid 34,9% fondi varadest. Läksin LHV Facebooki kontole selgitust küsima:

Screenshot 2019-07-11 at 23.25.19.png

Vastus oli ootuspäraselt ümmargune:

Screenshot 2019-07-11 at 23.32.00.png

Panen siia juurde oma jätkuküsimuse, millele tõenäoliselt vastust mitte kunagi ei saa:

Screenshot 2019-07-11 at 23.33.45.png

Sellest ühest vastusest mõistsin (jätkuküsimuses tõin ka välja), et minu arusaam aktiivsest juhtimisest ei klapi fondiesindajate omaga. Eesti II samba skeemis eristatakse täna veel nelja kategooriat, mis peaksid peegeldama investori riskiisu. Riskiisu aga peaks olema sõltuvuses vanusest ehk väga noor inimene valib agressiivse fondi ja võtab rohkem riske ning peatselt pensionile minev inimene valib konservatiivse fondi, et kapitali väärtust juba säilitada.

  1. Konservatiivsed fondid (100% võlakirjad / 0% aktsiad)
  2. Tasakaalustatud fondid (75% võlakirjad / kuni 25% aktsiad)
  3. Progressiivsed fondid (50% võlakirjad / kuni 50% aktsiad)
  4. Agressiivsed fondid (25% võlakirjad / kuni 75% aktsiad)

Olen 30 aastat vana ja mina võiksin tegelikult valida 100% aktsiariski, kahjuks sellist valikut meil veel pole. Parim võimalik valik oleks agressiivne fond, kus investeeritakse maksimaalselt 75% fondi varadest aktsiatesse ja ülejäänud madalama riskiga võlakirjadesse. Riskide erinevus tuleb välja sellest, et ettevõtte likvideerimisel on võlakirjainvestoril eelisõigus aktsiainvestori nõuete üle. Küll aga on täna intressitasemed nii madalad, et saame sageli juba tootlusevaba riski. Arvestades, et Baltic Horizoni võlakirjad olid kättesaadavad vaid pensionifondidele ja nende eest makstakse 4,25% intressi, siis see on üks koht, kus ma näen, et aktiivne juhtimine ületab minu võimekusi ise sellisele diilile käppa peale saada. Mitte, et 4,25% oleks ülemäära atraktiivne (Baltic Horizoni osaku tootlus on täna 7-8%), kuid riigi nõuete tõttu on vaja võlakirjaosa ära katta ning see 4,25% on kindlasti parem kui Läti või Leedu võlakirjade 0,1%-1,2% kupong.

Küll aga tähendab aktiivne juhtimine minu jaoks seda, et valides agressiivse fondi võimalusega kuni 75% fondi varadest aktsiatesse investeerida, siis seda peaks fond tegema. Fondijuhi töö ongi valida alahinnatud aktsiaid välja või ehitada faktoritele tuginevaid mudeleid kasumi maksimeerimiseks. Või siis teha Tulevat ja öelda, et faktorid ja aktsiate valik ei ole meie tugev külg, läheme parem aktsiaturgude liikumisega kaasa ja ärgem üritagem turgudest targemad olla.

Ometigi võime leida näiteks sellise selgituse fondi eesmärkidest:

Screenshot 2019-07-11 at 23.56.48.png
Pensionikeskuse kuuülevaatest

Vähemalt maikuu ülevaates ei selgunud fondi eesmärk. Aga pakun, et see võiks lõppeda nii: “eesmärk on oma klientide vara väärtuse säilitamine“. Miks? Sest LHV Facebookis ütles: “Oleme alati aktiivselt juhitud fondides investeerinud osakute omanike raha nii nagu haldaksime oma isiklikku vara, millest johtuvalt sihime kõrgeid pikaajalisi tootlusi aga seda madalamate riskide juures, et tulevane pensionär ei peaks seisma silmitsi olukorraga, kus kolmandik tema kogutud pensioniosakute väärtusest kriisis haihtuks.”

Kõrge pikaajaline tootlus kõlab tõepoolest kaunilt, kuid ajal, mis aktsiaturud teevad uusi tippe ning XL-i tootlus on viimasel viiel aastal olnud 3,41% aastas, siis see on väärtuse säilitamine. Seda enam, et viimasel kahel aastal on inflatsioon olnud 3,4% aastas. Eeldades, et sarnast tootlust suudab XL tulevikus näidata ning inflatsioon jääb viimase kahe aasta tasemele, siis pole siin matemaatikat liiga palju tarvis. Teine asi on see, et fondijuht Viisemann on kindlasti väga jõukas mees ja jõukust ei panda niisama joonele. Selle väärtust säilitatakse, mis paneb mind veelgi enam uskuma, et võlakirjadesse minek nii suurelt on selge samm väärtuse säilitamise suunas.

Küll aga on meil teisi fonde, kellel on läbi ajaloo olnud säravaid eesmärke. Näiteks:

Screenshot 2019-07-11 at 23.55.56.png
Pensionikeskuse kuuülevaatest

Eesmärgiks on võimalikult stabiilne pikaajaline kapitalikasv. Kui stabiilne? I mean from the same report:

Screenshot 2019-07-12 at 00.11.25.png
Pensionikeskuse kuuülevaatest

Keegi ei julge välja hõigata numbrilist eesmärki või pidada eesmärgis silmas pensionikogujat. Kui pensionikoguja oleks rõõmus, siis poleks ühtegi Tulevat meil täna. Fookusesse pandi iseennast ja seetõttu võimegi lugeda kaitserefleksina esinevat ja kohati pensionikogujat alavääristavat teksti, et passiivne juhtimine on vaid investeerimisspetsialistidele.

Ma tahaksin, et Eesti investeerimismaastik oleks mitmekesine. Eestis võiksid olla maailmas tippu kuuluvad fondihaldurid, kes arendavad strateegiaid ja rakendavad neid edukalt. Ma usun, et liigselt passiivseks minnes hakkavad tekkima turgude ebaefektiivsused, mida saaks oma kasuks pöörata. Küll aga ei mõista, kuidas laisklemine aitaks kaasa minu kui vaese pensionikoguja paremale tulemusele? Just seda ongi agressiivse fondi suunamine ebamõistlikus mahus võlakirjadesse. Selle asemel, et kõrgepalgaline fondimeeskond ebaefektiivsuste otsimiseks tööle panna, treitakse meediasse artikleid ja ostetakse portfellid täis võlakirju. Ning mina peaksin uskuma, et mu pensioniraha teeb täpselt sellise riski ja eeldusega seda tööd, mida ma temalt ootan?

Agressiivne fond tähendab, et fondilt oodatakse agressiivset käitumist. Enamus aega turud tõusevad ja kui tõusuperioodil on ainukeseks eesmärgiks portfelli riskitaseme viimine sinna, et potentsiaalse kolmaniku kaotuse korral kaotavad fondid vaid kümnendiku, siis vaadake korra Tõnu Peki illustratsiooni Tuleva blogis:

Isegi kui indeksifondid kaotaksid kolmandiku väärtusest ja aktiivsed fondid ei kaotaks sentigi, siis oleks indeksifondide tulemus kolmandal kohal.

  1. Luminor A+, 1629 eurot
  2. Swedbank K4, 1596 eurot
  3. Indeksifondid, (1000+1308) * 2/3 = 1538 eurot
  4. LHV XL, 1522 eurot
  5. SEB Energiline, 1423 eurot

Seega, aktiivne juhtimine peab olema tõepoolest aktiivne! Igal muul juhul pange butiik kinni ära, sest ETF’e oskame Kasvukonto raames ise ka kokku osta!

Advertisements

11 thoughts on “Aktiivne fondijuhtimine, jah või ei?

  1. Koit R.

    Esiteks on eetiline äri kindlasti oluline. Nõustun, et kui näitad viisakust ja heameelt võiks seda ka tagasi pakkuda.

    Teiseks aga artikli teemast… Lühend inglise keeles vast selle kohta on ‘CYA’ ehk ‘Cover Your Ass’. Fondijuht peab kellegile aru andma ilmselt, kuidas ta läheb siis kurbade silmadega ütlema, et tegi halbu valikuid? Pigem ei teinud ikka ühtegi valikut, kõigil elu lihtsam nii (peale vaese kliendi).

    Meeldib

    • Tauri

      Ma arvan, et siin lihtsalt ei tunnistata, et aktiivne juhtimine on läbi kukkunud. Ma oleks tulemusega rohkem rahul, kui otsused oleksid sündinud tõepoolest parimat silmas pidades. LHV fondid on rahas või võlakirjades istumisega varemgi vahele jäänud.

      Meeldib

      • Koit R.

        Aga kas sa vaatasid, mis SEB’i / Luminori samasugused inimesed teevad?

        Eks muidugi mõned fondid, mis on aktiivselt juhitud, teevad kah mis nad lubavad aga neid ilmselt pensionisektorist otsida ei tasu. Mul vist parim näide on ISIN GB00BL0RSP87 (ei ole küll väga huvitav aga lubab kõrget tootlust). Samas, vaadates ka aktiivsete fondide sisu, on väga tihti samad firmad nendes esinemas (BP ja Rio Tinto mul kahes/kolmes kuigi ma olen üritanud ka väga erinevaid fonde leida just geograafiliselt). Eks ühel ‘aktiivsel juhil’ on mõte ning kõik teised tõmbavad järgi…

        Aktiivne juhtimine on kindlasti läbi kukkunud aga seal on palju rohkem võimalusi teenida massiivselt kui inimesed jätavad raha kõikuma ning võetakse paar korda suurem haldustasu. Mind vist tõmmatakse samamoodi nagu ma just välja uurisin.

        Nimelt, leidsin praegu ka väga huvitava tõsiasja, kus üks “High income” fond on 10% gilt’ides, kuid seal 10% hulgas on viis suurimat instrumenti kogufondist (ISIN GB00B92V3267)… Tuleb kah välja väitega, “It blends together income ideas from both bond and equity markets, as well as using alternative sources of yield, with the aims of diversification and capital preservation in mind.” mis on põhimõtteliselt sama nagu need SEBi/LHV sõnumid, mida sa ülevalpool näitasid.

        Liked by 1 person

    • Tauri

      Aktiivse juhtimise korral tehakse kapiindekseerimist eelkõige seetõttu, et benchmarkist mitte maha jääda. Ja see kaotab kogu mõtte aktiivse fondijuhtimise vajalikkusest.

      Meeldib

  2. Sander

    Tauri, kõik transpordifirmad ei ole sugugi sellised nagu ülalpool kirjeldad. On ka selliseid kelle käest saad alati hinnakirjajärgset teenust (firma võtab tururiski). Iga ilmaga ning aastaringselt. Aga kindlasti ei ole see iga ajahetke odavaim. Lisaks kaob siis ära selle inimese töö, kelle ülesanne on taga ajada tolle hetke parimat hinda. Ja kui see variant ei sobi võib ka kokkuleppida tolle hetke turuhind + väike marginal vahendajale.
    PS. Pärast indeksfondie turuletulekut ei ole põhjust aega kulutada aktiivsete fondide siseelu uurimisele. Milleks tõestada seda, mis on ammu teada? Edu investeerimisel!

    Liked by 1 person

    • Tauri

      Mitte kunagi ei ole ükski olukord binaarselt 1 või 0 ja mitte kunagi ei jõua kõiki 0 ja 1 vahel olevaid arve üles loendada. Olen logistikas töötanud peagi ligi 10 aastat ning usun, et olen näinud väga erinevaid situatsioone ning ntud juhul sobis see näide illustreerimaks vajalikku mõtet: lühiajaline kasu vs pikaajaline kasu.

      Ma ei saa ka nõustuda väitega, et indeksifondide turuletulekuga peaks puuduma põhjus aktiivsete fondide siseelu uurimisele. Kui indekseerimise tagajärjel ostetakse Facebooki, Google ja Amazoni aktsiat väga tugevalt kokku ja tõstes seeläbi hinnataseme jätkusuutmatule tasemele, kuid jäetakse seetõttu ostmata soosingust välja langenud väärtusaktsia, siis ma usun, et aktiivne juhtimine võiks sellised väärtusaktsiad üles leida. Teine asi on see, et kui lihtlabaselt väidetetakse, et indekseerimine on ohtlikum tegevus ning tegelikult avastame aktiivsest fondist tugeva kapiindekseerimise ilminguid, siis millise väärtusega peaksime hindama säärase fondijuhi sõnumit misiganes teemal?

      Meeldib

    • Mariliis Jaago

      Eks siin blogis on kindlasti inimesi, kelle jaoks antud probleem on ammu teada, aga näiteks minusugusele võhikule oli see üllatav uus teadmine ja mul on hea meel, et Tauri sellest juttu tegi. Olid mul endalgi kunagi LHV XL osakud ning tõesti eeldasin, et fond proovib umbes 75% ulatuses aktsiates olla. Hah, nüüd on isegi tagantjärele kergelt petetud tunne 😀
      Aitäh Tauri, hea tähelepaneku eest!

      Liked by 1 person

  3. DividendInvestor.ee

    Tauri, päris huvitavad mõttekäigud! Aktiivselt juhitud (pensioni)fondide maailmas saab eristada aktiivsust kahel rindel: 1) varaklassidevaheline jaotus ehk tactical asset allocation ja 2) nii-öelda võitjate välja valimine ehk security selection/stock picking. Mingil põhjusel (milleks suure tõenäosusega on 2008-2009. aasta finantskriisi valusad kogemused) püütakse enim lisandväärtust täna luua just varaklasside valiku ja ajastamise vallas. Tõsi, tehakse valikuid ka väärtpaberite tasandil, kuid kui aktsiate osakaal ongi poole väiksem kui sihtosakaal või maksimaalne osakaal, siis kahjuks isegi suurepäraste võitjate üles leidmisel jääb nende mõju kogu fondi tasandil tagasihoidlikuks.

    Igatahes see on hea tähelepanek, et olles valinud agressiivse strateegiaga fondi (max 75% aktsiaid), on meil justkui õigustatud ootus, et selles fondis ikka omajagu neid aktsiaid on ka. Mäletan, et omal ajal fondijuhina püüdsime fondide strateegilise varade jaotusega paika panna eri varaklasside jaoks sellised maksimum- (tulenesid paljuski seadusest), aga samas ka miinimumpiirid. Kui sa soovid häälekas aktivist olla, siis regulatiivselt selliste miinimumide sätestamise eest võitlemine võiks olla üks tee, kuidas olukorda parandada. Samas ma siiralt loodan, et kui need miinimumid kunagi rakenduvad, siis pigem majandustsükli langusfaasis olles ja mitte buumi laineharjal 🙂

    Meeldib

  4. Poiss

    Kiidan Tauri, et antud teemat käsitlesid. Kuna just viimasel ajal olen veidi pensionifondide sisse vaadanud, siis olen igati nõus sinu mõttekäiguga. Minule jäid lisaks aktiivse juhtimise küsitavusele veel silma mõned aspektid. Mida sa neist arvad? Esiteks tundub mulle, et infot kuvatakse ka kuidagi moonutatult. Näiteks investeeringute aruanded on kuskil mitme lingi kaugusel ning kättesaadav vaid viimane aruanne. Lisaks kuvatakse erinevaid tootluseid (aasta baasil, kogutootlus jne) juurde lisamata millest jutt. Näiteks pensionikeskus kuvab riski ja tootlust erineval perioodil jne jne. Sellest tulenevalt ma mõistan miks paljud on võtnud hoiaku, et neid see pensioni teema ei huvita. Info on lihtsalt liiga sega ja vajab päris suurt pingutust, et seda endale arusaadavaks teha. Lisaks pensioniks kogumise puhul palgatöötaja investeerib igakuiselt. See on ju ühest küljest meie pensionisüsteemi parim ja ka halvim osa. Hea on see, et investeeritakse pidevalt aga halb see, et puudub võimalust investeeringuid ajastada. Sellest tulenevalt minu hinnangul võiks lisaks puhasväärtuse alusel tootluse arvutamisel ka arvutada rahaga kaalutud tootlusi. Antud teemat, et kuidas erinevad rahaga kaalutud ja puhasväärtuse alusel arvutatud tootluse, kajastas ka rahandusministeerium oma blogis https://blogi.fin.ee/2018/12/kohustuslik-kogumispension-kuidas-hinnata-pensionifondide-tootlust/ Seda võiks pensionikeskus igale inimesele teostada. Neil on selleks ju kõik andmed olemas. Ühesõnaga minu kirja mõte on, et toetan igati su mõtet asjaga rohkem tegelema hakata;)

    Meeldib

  5. Taavi Pertman

    Teine huvitav teema on tasudega. Ühes kohas on valitsemistasu, teises kohas aga sama asi haldustasu nimega. Püüa siis võhikuna aru saada, et need on samad asjad. Tahtmatult tekib tunne, et meelega segaduse suurendamiseks tehtud.
    Lisaks siis fondi sisse peidetud tasud, mis nüüd küll jooksvate tasude all vähemalt kord aastas kajastuvad. Mõni aeg tagasi, kui fondide sisse vaatasin, siis oli meil neid fonde küll, kes investeerisid arvestatava osa pensionifondi varast enda teistesse fondidesse ehk kasseerisid sealt lisatasusid omale. Jutt siis mõnedest rootslastest.
    Kuna valitsemistasu all see viimane ei kajastu, siis jääbki mulje, et saad odavamalt teenust (mis on siiani endiselt naeruväärselt kallis olnud muidugi) kui tegelikult.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s