Omakapital või võlg?

Mäletan väikese Saaremaa koolipoisina hästi, kui suuremad kaagid omavahel arutasid: “Kuule, Sul ema pani ka Sind loomaaeda minekuks kirja?” Väikese maakoha eeliseks ja puuduseks on aga info liikuvus. Teinekord pole isegi plaanis tualetis puuksu teha, kui juba külarahvas omakeskis arutab saadud tulemuse lõhnalise koosseisu üle: “Vist ikka sõi herneputru!” Seda enam olin imestunud, et mina midagi loomaaeda minekust ei teadnud ja suu ammuli kuulasin teiste laste eufooriat. Tean seda tunnet hästi, sest olen seda viimase viie aasta jooksul ikka ja jälle tundma pidanud. Ei, probeem pole toitumises ja Tallinna linna üliuudishimulikes naabrites, vaid tundmuses, et nüüd tahaks kohe veel veidi raha mõnda investeeringusse kanda, kuid kapital on otsas, mis otsas!

Olgu öeldud, et minu nimi sai koos õe nimega loomaaiabussile kirja ja saime peaaegu käidud. Noh, tegelikult ikka saime käidud aga pidin õe Rocca al Mare kaubanduskeskusesse ära kaotama, sest onupojaga oli vaja parkimisplatsil püssimängu mängida samal ajal kui õde mingit juuksekummi poest tahtis. Praegu võpatan umbes kord-kaks aastas üles ja mõtlen, et kui loll sai üks umbes kümnene poisiklutt ikka olla! Ärge emale öelge!

Kapitali puuduse küsimus on ilmselge probleem, mis mitte kunagi ära ei lahene. Nagu jalakäija unistab jalgrattast, rattur autost ja autojuht lennukist, siis on kapitali alati puudu, vahet pole, kas investeerid 10, 100, 1000, 10 000 või sada miljonit eurot.

Küll aga tundub, et ühisrahastusportaale mahub veel ja veel ja veel. Ülepäeviti saan kirju “Yo, meie soovituskood on siin, tee promo!” Mõtlen sageli, et miks Te üldse turule tulete? Mida suudate teha paremini kui Mintos, Crowdestate, Estateguru  või Funderbeam? Teil ju pole mahtu, pole investoreid, pole projekte ja pole tootlust. Võime kõik mitteametlikult kokku leppida, et uus portaal ei ole jätkusuutlik, kui see ei suuda vähemalt 1 miljoni euro jagu projekte iga kuu välja tuua, seega on minu valik täna väga selgelt nende 3-4 nimetatud portaali vahel ära jaotatud ja uutel tulijatel on raske tähelepanu saada. Tegelikult olin ma vahepeal Funderbeamist nii sisse võetud, et kogu fookus ja energia kulus nende peale. Vaadake La Muu kampaaniat ja saate isegi aru!

Õnneks lõi La Muu FOMO (fear of missing out) mastaapsus otse lagipähe ja sain [taaskord] aru, et omakapitali finantseerimine on vaid üks etapp ettevõtte finantseerimisprotsessist. Peale omakapitali on vaja võlakapitali ning ootamatult avastasin, et Mintoses pakutakse A-grupi laenude eest isegi 13% intressi aastas! Ma usun, et omakapitali portfelli tootlus on pikas jooksus kindlasti rohkem Mintose pakutavast, kuid nagu ettevõte vajab kapitalistruktuuri nii võlga kui omakapitali, siis peab minu portfellis olema samuti mõistlikus koguses võlga lisaks omakapitalile.

Olgu see postitus meenutuseks mulle, et vaid ühesugust riski ei tasu portfelli haarata, olgu kaasvõitlejate mesimagus jutt tootlusprojektsioonidest kui hea tahes.

Tegin kiire ajalehenurga kalkulatsiooni ja avastasin, et kaugemas tulevikus pean / võin / tahan auto jääkmaksumuse pangale tasuda ja auto omastada. Selleks on mõistlik täna iga kuu 50 eurot säästa ja otsustasin, et kasutan selleks Mintose kontot. Iga sent intressi olgu õpetuseks, et kui täna ei säästa, siis tulevikus pole kütust võimalik osta. Kandsin kohe kahe kuu raha (100 EUR) peale ja hakkan jälle pihta. PS! 48,79 eurot on Eurocenti võlg, mida ilmselt kunagi tagasi ei saa.

Kuidas Teil portfellid ühisrahastuses ära jaotatud on?