LHV Kasvukonto, järg 2

Kõige paremad mõtted tulevad alati dialoogist. Tunnistan praegu ausalt, et olin Kasvukonto: EXSA postitust kirjutades kaugel oma parimast kirjutamisvormist ja seda enam üllatusin kui mitu huvitavat kommentaari laekus. Esile tõusis kindlasti Märteni kommentaar, kes ütles, et EXSA on Saksamaa regulatsioonide tõttu topeltmaksustamise ohver. Tsiteerin Märteni kommentaari.

Ma jätkuvalt imestan, et LHV ikka EXSAt pakub, sest maksustamise mõttes on tegu ETFide maailmas kõige halvema variandiga üldse. Dividendide tulumaks peetakse kinni siis kui ettevõtted ETFile omanikutulu maksavad pluss veel üks kord siis kui ETF investorile dividende maksab. Miks on EXSA puhul nii? Sest tegu on Saksamaal registreeritud ETFiga ja nõnda näeb ette sealne regulatsioon. Iirimaal ja Luksemburgis registreeritud ETFid on sellisest topeltmaksustamisest priid. Seega kui ma oleksin Kasvukonto omanik, siis ma esitaksin LHV-le just sellise küsimuse – miks on valikusse kaasatud maksustamise mõttes investori jaoks väga kulukas lahendus.

LHV KASVUKONTO EESMÄRK

LHV Kasvukonto koos mikroinvesteerimise funktsiooniga võimaldab murevabat investeerimist indeks- ja muudesse fondidedesse. Automatiseeritud lahendused teevad investeerimise mugavaks ning investori vaev investeeringute tegemisel päädib fondide väljavalimise ja osakaalude määramisega.

MINU STRATEEGIA

Minu algne strateegia oli lastele raha kogumine läbi dividendivoogu pakutavate fondide nii, et nemad saaksid seda raha kasutada sel momendil, kui neil seda kõige rohkem vaja on: näiteks ülikoolis.

Kui täna investeerin keskmiselt 15 eurot nädalas, siis aastaga koguneb lisatud rahast veidi alla 800 euro. Arvestades perioodiks 20 aastat, on lõplikuks summaks ligikaudu 16 000 eurot, mis 4% dividendimäära juures tähendab 640 eurost aastast rahavoogu. See summa ei võta arvesse inflatsiooni, mistõttu raha tegelik ostuvõime on 3% inflatsiooni juures umbes pool summast ehk 320 eurot. Aastas.

Saab minna keerulisemaks, näiteks võiks mudeldada nii, et igal aastal lisame 5% Kasvukontole lisaraha juurde palgakasvu vms tõttu. 5% lisandumise korral oleks portfelli väärtus (ilma muud kasvu arvestamata) 25 800 eurot ja sellest 4% dividendi annaks 1031 eurot, mis kirvemeetodil annaks ikkagi vaid 500 eurot tänases vääringus.

Tänast vääringut silmas pidades oleks see sama hea, kui annan mõlemale lapsele 160 eurot investeeringutest laekuvat raha aastas lisaks. 13 euro eest saab täna parimal juhul kaks korda Hesburgeris käia, kuid mitte midagi muud mõistlikku. Järeldus: ma olen LHV Kasvukonto eesmärke seadnud täiesti utoopiliselt. Selle asja nimi on kõhutunne.

Mõeldes tagasi oma ülikooliajale, siis iga väikene rahavoog oli küll abiks, kuid veelgi enam oleksin soovinud, et oma eluaset soetades oleks vajalik summa kergemini kokku tulnud. Tegelikult ei pea tulevikueesmärk isegi olema seotud ülikooliga, vaid miks mitte koguda kapitali edasiseks investeerimiseks?

Suurem küsimus on ikkagi see, et kas valida dividendistrateegia või võtta suund kasvule? Kuigi fondide müük Kasvukontolt on võimalik, siis pikaajalise investeeringuga eeldan, et seda võimalust ei kasutata. Dividendivoogu investeerides saab plusslahtrisse kanda kapitali järkjärgulise tagastuse, kuid kasvustrateegia puhul tagastusi ei tehtaks. Küll aga peaks kasv olema teoorias kiirem, sest dividendidega kaasnev maksukohustus hoiab dividendistrateegiat tagasi – raha, mida võiks investeerida, peab maksudeks ära maksma.

KASVUKONTO KATSE 1 JA 2

Kui ma möödunud korral Kasvukonto kaudu EXSA, IVV ja IWMi kaudu investeeringuid tegin ja IVV ning IWM ootamatult ära lõigati, siis jõudsin kiiresti järeldusele, et selline mikroskoopiline investeerimine paarikümne euro kaupa nädalas suures plaanis edukas olla ei saa. Lõpetasin ka EXSA piinad ja astusin karussellilt maha. Raha investeerisin enamasti Baltic Horizon Fondi ja lubasin endale, et suudan ise paremat tulemust näidata.

LHV ei olnud asjade käiguga päri ja otsustas tutvustada SEBi Digikassast tuntud “ümarda esimese täisarvuni ja kanna vahe hoiule” loogikat oma tootes. Loomulikult läksin elevusse, sest põhimõtteliselt on mikroinvesteerimise kontseptsioon valuvaba võimalus investeerimiseks. Ja noh, las ta siis tiksub seal tagataustal! Põhiline investeerimisportfell on nagunii eraldi ja sellega tegelen teadlikult.

EXSA dividendipakkumus oli 2017. aastal üle 4%, mis tänase napi 3% juures oli ligi kolmaniku võrra kõrgem. Täna pakub VAL (MSCI EMU Value ETF) kaks korda aastas väljamakseid 4,5% juurest. Samuti on dividendiaristokraat SPYW ning dividendimaksja ISPA kõrgema väljamaksemääraga.

Küll aga on vaja vähemalt üks kivi visata LHV kapsaaeda. Märten oskab ja teab otsida selliste topeltmaksustamiste kohta kindlasti rohkem kui mina. Mina lihtsalt vaatan, et näed, 19.12 tuli 1,11 eurot dividendi. Vahva! Kes ja kui palju makse vahepealt kooris, seda ei oska isegi hinnata.

LHV võiks teha kokkuvõtte, kus on kirjas (a) kui mitme osaku eest ja (b) kui palju dividendi täpselt maksti. Võib-olla joonistuks siis erinev maksustamine paremini välja, sest praegu olen aru saanud nii, et kuigi 17.12 lubati maksta osaku kohta 0,156 eurot, siis tegelikult laekus kontole grammi võrra vähem fondi väljamakselt kinnipidamise tõttu?

MIS SAAB EDASI?

Jõuan jälle veendumusele, et Kasvukonto on tagataustal jooksev investeerimisvahend, mille kaudu saan raha enda eest ära peita. Kõrgemat dividendi lootes oleks võinud kas või Merkosse või Tallinna Kaubamajja raha panna, nii nagu ma BHFi seda mõnevõrra investeerinud olen. EXSA on hetkel alles ja seda müüma ei torma. Infokillu avaldumisel sain targemaks, kuid nüüd on selge, et vigadeparanduse tegemine on igas mõttes kulukas. Maha müüa pole mõtet (dividend ju laekub), kuid sain ühe implusi tõttu palju enam selgeks mõelda Kasvukonto tegeliku olemuse. Ma olen veendunud, et minu sisemist mina ravis teadmine, et dividendide laekumisega olen vähemalt midagi tagasi saanud ja eks tuleviks on dividendi kontolt lihtsam ära kanda, kui võtta ette kallis müügioperatsioon. Tegelikult toimub EXSA ja muude dividendifondidega veel kolmaski maksustamine, see on siis, kui ostad laekunud dividendide eest uusi osakuid ja maksad teenustasudeks 1% tehingusummast.

Niisiis! Ühte podcasti kuulates maaliti Saksamaast suhteliselt ebaatraktiivne pilt. Hiina ja USA kaubandussõja tõttu on Saksamaa eksportivad ettevõtted nõrgas positsioonis, samuti on Saksamaal energiaga varustatus kehvakene. Suurbritannia elab läbi Brexiti valusid, mille tulemus on selgumata. Võib-olla peaks selles valguses EXSAt täiendama mõne globaalse indeksiga, näiteks VWRLiga? Oota, ka see maksab dividendi ja kahjuks jällegi Saksamaal tegutsev..

Tõenäoliselt tuleb siia ka kolmas osa järgi..

[TÄIENDUS]

EXSA puhul on nii, et kord võetakse tulumaksu, siis jälle mitte. See aga ei sõltu LHVst, vaid fondi tegevuskoha (antud juhul Saksamaa) nõudmistest.

Viimane näide on siin: