Kasvukonto: EXSA

LHV Kasvukontole on korraga võimalik valida kuni 6 fondi, mille osakuid kolmapäeviti kella 17-19 vahel ostetakse. Kokku on võimalik valida üle 30 erineva fondi vahel ja see peaks olema piisav, et koostada laiapõhjane aktsiaportfell.

Kasvukonto fondide hulgast leiab tõepoolest väga erinevaid instrumente, näiteks võib investeerida arenenud maade tervishoiusektoriga seotud ettevõtetesse (XDWH), Venemaa ettevõtetesse (DBXV), krüptoraha Bitcoin hinnaliikumisse (COINXBE), kogu maailma ettevõtetesse (VWRL) või Euroopa suurettevõtetesse (EXSA). Viimasest plaaningi täna veidi juttu teha.

Kui oled aktiiveerinud Kasvukonto mikroinvesteerimise funktsiooni, mis võimaldab süütundevabalt raha kulutuda, siis tead, et iga ost ümardatakse lähima täiseuroni ja see summa kantakse mõne päeva jooksul Kasvukontole. Lisaks võib ise teha erakorralisi makseid või panna käima perioodilise automaatmakse. Viimast kasutan isegi ja suunan seekaudu iga nädal 10 eurot Kasvukontole lisaks. Kuigi Madis Müür suunab aktiivselt idufirmadesse investeerimise suunas, siis on LHV Kasvukonto minu jaoks südametunnistuse puhtakspesemise tööriist, sest esimese lapse sünni ajal lubasin, et hakkan lastele aktsiafondide kaudu raha koguma. Esimene katse jõudis umbes paari tuhande euroni ning hääbus tulenevalt Euroopa Liidu nõuetest, kus fondidelt nõuti põhiteabe dokumentide esitamist. Seda suured USA fondid ei suvatsenud pakkuda ja nii tuli kohustuslikus korras asjad ümber vaadata. Nüüd teise katsega hakkan lähenema 500 eurole ja loodan, et selle ettevõtmisega purjetan vähemalt 10 tuhande eurose portfellini välja. 

Mina olen oma portfelli valinud esialgu Euroopa suurettevõtete tegevust peegeldava fondi, mille sümboliks on EXSA. Tegu on euros kaupleva fondiga, mille kulukuse määr on 0,20%. Kuigi maksimaalselt oleks võimalik valida kuni 6 fondi korraga, siis portfelli kasvukõverat silmas pidades ei ole säärasel ahnusel mõtet. Võib-olla valin tulevikus 1-2 fondi veel juurde, kuid ka need on pigem üldised ja suuremad fondid, mitte näiteks bitcoini hinda jälgiv monstrum.

EXSA kaudu investeeritakse arenenud Euroopa riikide 600 suurimasse ettevõttesse, kuid mitte ainult. Näiteks on veidi üle 1% investeeritud Ameerika Ühendriikide ettevõtetesse, seega on tuumikosa küll Euroopas, kuid mõningane maailmaintegratsioon on siingi teemaks. Tegelikult on omaette teema täna juba see, et kui ettevõte teenib enamuse tulust välismaal, kuid on registreeritud näiteks Eestisse, siis kas seda ettevõtet ostes võtan Eesti riski või mitte? Näiteks S&P 500 ettevõtted teenisid 2017. aastal üle 43% tulust väljaspool Ameerika Ühendriike, mis ilmestab hästi, et võttes IVV või SPY kaudu S&P500  USA riski, siis saame ikkagi globaalse riski.

EXSA profiil

EXSA ei ole tegelikult mitte midagi muud, kui ühele maailma suuremale varahaldusettevõttele (Blackrock) kuuluv fond, kuhu ostetakse paika pandud reeglite järgi ettevõtete aktsiaid. Kuivõrd maailm meie ümber muutub sageli, siis on fondi kuuluvate ettevõtete hulk umbes 600, näiteks märtsi keskpaiga seisuga on see 601.

Geograafiliselt on suurima osakaaluga Ühendkuningriik, mille ettevõtted moodustavad fondist grammikene üle veerandi. Järgmistena tulevad Prantsusmaa, Šveits, Saksamaa, Holland, Hipsaania, Rootsi, Itaalia, Taani ja Soome.  Aga nagu öeldud, siis leiab ka Ameerika Ühendriikide ettevõtteid ning midagi lisaks Belgiast ja Norrast.

Fondi suuremad ettevõtted pärinevad Šveitsist. Esimesed kolm kohta võtavad Nestle, Novartis ja Roche, mis kokku moodustavad 7,67% fondi mahust. TOP10 hoiab enda käes veidi alla 18%.

Sektoritest on 18,71% finantsteenustes, 13,63% tööstuses ning 13% joone ületavad ka tervishoid ja tarbekaubad. Mõnevõrra üllatuslikult kuulub 3 energiasektori ettevõtet esikümnesse, kuid kogu sektori osakaal on vaid 7%. Need kolm (Total, British Petroleum ja Royal Dutch Shell) moodustavad 4,78% mahust, seega Euroopa suurettevõtetele panustades on võimalik energiasektoris võtta suhteliselt kontsentreeritud riski. Infotehnoloogiaettevõtteid leidub üllatavalt vähe, näiteks Saksamaa SAP on küll esikümnes esindatud, kuid järgmine selle sektori ettevõte tuleb alles 20. positsioonile. Mõtlen minagi, et kuidas on SAP nii kõrgele jõudnud, arvestades kui ebamugava  kasutajakogemusega tarkvaraga on tegu.

Dividend

EXSA investeerimise tees on olnud väga lihtne: kuigi Euroopa on märksa killustatum kui Ameerika Ühendriigid, siis mul on raske uskuda, et kaubandus kusagile kaob. Tooteid ja teenuseid on ikkagi vaja ning kuigi radikaalsete poliitiliste jõudude esilekerkimine viimase paari aasta jooksul on olnud hirmutav, siis ettevõtetel on oskused, tahe ja võimalused äri ajada isegi keerulistes tingimustes. Pikk jutt kokkuvõetult: mulle meeldib EXSA kvartaalne dividend ja usun, et ettevõtted suudavad ka järgmise 20 aasta jooksul toimida. 🙂

Väljamakseid tehakse üldiselt 4 korda aastas: märtsis, juunis, septembris ja detsembris. Üldiselt on märtsi ja detsembri väljamaksed olnud madalamad kui juunis ja septembris, seega on siin oma sessoonsus olemas. Suures pildis võib öelda, et kui märtsis ja detsembris tagastatakse 10-15 senti fondiosaku kohta, siis juunis ja septembris on dividend 40-60 sendi vahel.

Viimase 12 kuu jooksul on dividendi makstud 1,1 eurot, mis 37,3 eurose hinna juures teeb dividenditootluseks gramm alla 3%. Päris ühisrahastuse tootlusega tegemist pole, hoolimata sellest, et suurima sektori moodustab (irooniliselt) finantssektor. Minu portfelli keskmine soetushind on 35,76 euro juures, seega täiesti irrelevantne yield-on-cost annab tulemuseks veidi üle 3%. Kellele meeldib igasuguste suhtarvude kalkuleerimine, siis detsembris kauples EXSA 33 euro juures. 1,1 eurot dividendi oleks ostuhetkel teinud oodatavaks dividenditootluseks 3,33%. Võib ka minna veelgi sügavamale ajalukku: 2017. aastal maksti erakorralise väljamakse tõttu 1,69 eurot dividendi, 2016. aasta lõpus oli võimalik EXSAt soetada 34 euroga, seega teenisid investorid 2017. aastal pea 5% dividendi. Ühesõnaga: konstruktsioone võib teha igasuguseid.

Miks EXSA?

Kui portfelli eesmärgiks on dividendide teenimine, siis võiks kaaluda dividendimaksjaid, ka selline on Kasvukonto fondide hulgas olemas (ISPA). Muuseas, viimase 12 kuu jooksev dividenditootlus on 3,7%. Selle fondi puhul saaks võtta konkreetsemat riski Kanada, Austraalia, Singapuri ja Hong Kongi suhtes (ca 44% ISPA mahust). Jällegi: kui S&P500 kaudu saab 43% ulatuses globaalset riski, siis kui palju saaks ISPA puhul tegelikult Austraalia, Kanada, Singapuri ja Hong Kongi riski?

Kui portfelli eesmärgiks on kasv, siis tasub dividendimaksjatest loobuda. Valida saab näiteks maailmaindeksi läbi XDWD. Iga dividendimaksega kaasneb maksukulu ettevõttele, mis lihtsalt öeldes tähendab, et riikide rasvased näpud koorivad osa mammonast omale. 

Mina olen EXSA valinud eelkõige põhjusel, et saan seekaudu investeerida Euroopa ettevõtetesse nii, et portfell on mõistlikult hajutatud (601 ettevõtet), sellel on madal kulumäär (0,20%) ning maksab dividendi (ca 3%). Küll aga on korra tehtud investeeringuid keeruline ümber teha tehingukulude tõttu. Osta on neid kõiki lihtne ja soodne, kuid müüa kallis. Seepärast ei maksa hetkeseisu arvestades mõelda, et mujal pakutakse paremat tootlust, järelikult tuleks kohe sinna joosta. Tootlus võib muutuda, kuid hajutatus ja kulumäär pigem mitte.

Panin graafikule kokku ISPA ja EXSA, siit on näha, et üldiselt ISPA hoiab hinda veidi paremini. Teisalt on pideva ajas hajutamise mõte osta odavalt, seega võib investori tegelik tootlus olla sõltuvalt valitud ajaperioodist erinev. Mõtleme nii, et kui 2011 lõpus oleksime investeerima hakanud mõlemasse fondi võrdselt, siis 2015. aastal olnud EXSA tootlus parem, mis siis, et stardipositsioon ja lõpphetk oli suhteline hinnakasv sama. EXSA edu tuleb lihtsalt sellest, et 2011 lõpp kuni 2013 keskpaik oli osaku hind suhteliselt odavam.

Teine teema on see, et miks üldse LHV Kasvukonto kaudu investeerida?

• summad on pidevad, kuid väikesed, sellega üksikaktsiatesse või idufirmadesse ei investeeri
• EXSA dividend aitab 4 korda aastas uusi osakuid osta
• tegu on teist tüüpi rahaga, millelt ei oota niiväga suurt kasvu, kui just seda, et see on kunagi hiljem olemas

Milliseid fonde sina LHV Kasvukontost valinud oled? Miks? Äkki jätad oma mõtted kommentaarina? 🙂