Minu ühisrahastuse tootlused 2018. aastal

2018. aasta oli tootluse osas täiesti erakordne. Pean möönma, et paljuski oli seotud eriliste juhtumitega, mille realiseerumist käesoleval aastal on raske ette näha. Sestap oli tõepoolest tegu erakorralise õnnestumisega, mitte pikaajalise trendiga. Usun, et 2019. aasta tootlused tulevad rohkem keskpärase (ja oodatava) 12% juurde.

2018. aasta võtmesõnaks oli jätkuvalt kodu ostmisega seotud teemad. Panime raha kõrvale nii kodu sisustamise tarbeks, kui ka meenus, et riigilõivuks peab valmis olema. Asjaõiguslepingu sõlmimine maksab suurusjärgus 0,5% korteri väärtusest. Seetõttu oli rahavoogu genereeriva ühisrahastuse portfelli keskmine väärtus läbi aasta umbes 10 000 eurot. Kord rohkem, kord vähem. Lisaks avanes aasta teises pooles võimalus investeerida veidi raha ühte Aafrika laenuprojekti, mis omakorda tõmbas ühisrahastuse investeerimise võimekust maha.

Mintose aasta algas suurepäraselt. Mogo raha-tagasi-kampaania võimaldas tootlust suhteliselt lihtsalt kergitada ja isegi kui oleks laene hoidnud lepingute aegumiseni käes, siis oli tootlusootus päris atraktiivne. Küll aga otsustasin portfelli rahaks teha ja selleks kasutasin järelturul preemiumiga laenude müümise võimalust. Tasuks 28,4% aastatootlus (XIRR ehk ajaga korrigeeritud). Tänaseks olen Mintosest ennast välja müünud ja mitte seetõttu, et kardaksin kriisi, vaid mujal on olnud huvitavamaid võimalusi. Kui raha hakkab uuesti rohkem kogunema, siis liigun ilmselt Mintosesse tagasi, seal on viimasel ajal olnud mitmeid huvitavaid laenukontoreid, kes pakuvad mulle hästi sobivat 12% intressimäära.

Crowdestate’i puhul oli aastatootlus täiesti ajuvaba. Tegime ühe väga õnnestunud järelturutehingu, kus sisuliselt kolme kuuga õnnestus raha duubeldada. Lisaks lõppes Pärnu mnt 457 projekt, mille 2015. aastal 1500 euro eest portfelli võtsin. Seekord õnnestus kõik hästi ja tagasi tuli kokkuvõttes 3400 eurot – NB! Ma ei paku eraviisiliselt laenu!). Lisaks müüsin portfelli tühjemaks ja seda sageli päris hea XIRRi pealt. Kirjutasin ka ühest probleemsest projektist, mis nüüd tundub kohe-kohe lõppevat. Äkki saabub õnn ja armastus ühisrahastuse investorite õuele! Kui nii, siis loobusin suurest osast heast tootlusest, ent mul ei ole ühtegi raasu kahetsustunnet. Võib-olla see viimane ongi minu 2018. aasta suurim saavutus, kus tunnen, et investeering peab minu portfelli sobima. Ja kui ei sobi, ent on siiski tootlik, siis ma parem ei võta. Ahjaa, tootlus oli ka hea. Numbriliselt on seda kehva välja hõigata, sest see ei tundu reaalne. Tegelikult on. Ütlen siiski: +123,6%.

Tegin mõned investeeringud ka läbi Funderbeami portaali. Need on jällegi sellised investeeringud, mis rahavoogu ei tooda, kuid millesse on mul sisemist usku rohkem.

2019. aasta osas leppisin iseendaga kokku, et mingeid prognoose ma tegema ei hakka. Mul puudub oskus ette näha oma portfelli rahavooge ja näiteks 2018. aasta jaanuaris tehtud plaanid said juba märtsiks ületatud. Küll aga sean fookuse sellele, et saaksin mõistliku riski juures maksimaalselt parimat tootlust. Pean silmas ka erinevaid benchmarke, näiteks ei hakka investeerima siis, kui riske on palju, kuid tootlus alla 10%. Usun, et kuigi Olympicu näidet silmas pidades osatakse ka börsil investoritele atškood teha, siis suures plaanis on dividendiettevõtte ostmine mõnevõrra väiksema riskiga kui ühisrahastuses keerukamale kontingendile laenu andmine. Seega, kui Baltic Horizon maksab 7% dividendi, siis puudub mõte võtta sama tootluse juures lisariski ühisrahastusest. Järelikult ootan, et risk saaks kompenseeritud ja tegelikult olengi enda jaoks paika pannud 12% tootlusootuse. Seda püüangi saavutada.

Uusi portaale liiga agaralt avastama ei kipu. Jällegi on küsimus selles, et miks võtta keegi kolmas juurde, kui ta portfelli koosseisule lisaväärtust ei anna? Kuna mul puudub hüpoteegiga tagatud laenude osa portfellist, siis ideeliselt võiks Estateguru väärtuspakkumine sobida. Küll aga soovin, et mu portfell genereeriks pidevat rahavoogu, seega võib Estateguru puhul saada takistuseks liiga suur bullet / full bullet tüüpi laenude osakaal. Rahavooprojekte on seal viimasel ajal olnud väga vähe.

Võin ka öelda, et olen taasavastanud aktsiaturud. Mulle meeldib neid analüüsida. Võib-olla on varem mainitud hingerahuga saabunud warrenbuffettlik ZEN, kus rapsimise asemel keskendun sisemisele väärtusele. Sellegi poolest tahaks näha, kuidas see enesetunne väljendub näiteks uue kriisi ajal? Selle portfelli südame olen ehitanud rahavooettevõtetele ning kindlasti soovin 2019. aastal rohkem teha selliseid tehinguid, kus ma näen mingisugust ebaefektiivsust ja ootan, et need välja mängiksid. Näiteks soovin mõista, et mis pagan toimub Riias noteeritud SAF Tehnikaga, mille aktsia rallis sisuliselt 2 euro pealt 8 euroni ja kukkus tagasi 2,5 euro juurde. Kasumiaruanne on küll tore lugeda, kuid rohkem oleks vaja infot ettevõtte tulevikuplaanide ja potentsiaali kohta (nt kas arendatav tehnoloogia on maailmatasemel ja kas nad suudavad omas nišis enda potentsiaali realiseerida?)

Kuidas läks Sinu 2018. aasta ühisrahastuses ja mida ootad 2019. aastalt? Pane mulle oma mõtted kommentaarina kirja! Aitäh! 🙂

12 kommentaari “Minu ühisrahastuse tootlused 2018. aastal

    • Tauri

      Bullet ja full bullet laenude puhul on tagasimaksegraafik üles ehitatud nii, et põhiosa makstakse tähtajal ühe summana. Bulleti ja full bulleti erinevus on selles, et kui bulleti ajal makstakse tõenäoliselt intressi (aga mitte põhiosa), siis full bulleti korral makstakse nii intress kui põhiosa.

      Näiteks kui annad 3 aastaks laenu, siis bulleti korral teenid iga kuu / kvartal / aasta (vastavalt kokkuleppele) intressi, kuid full bulleti korral saad nii kogunenud intressi kui põhiosa tagasi tähtajal 3 aasta pärast.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s