Börsijutud: kinnisvarafondid

Ärikinnisvaraga tegelevate kinnisvarafondide leidmiseks ei ole Tallinna börsist vaja kaugemale otsima minna. Baltic Horizon Fund (NHCBHFFT) kaupleb fondide nimekirjas ning aktsianimekirjast leiame EfTEN Real Estate Fund III (EFT1T) nime kandva ettevõtmise.

Olen mõlema ettevõttega niivõrd tuttav, et fondijuhid Tarmo Karotam ja Viljar Arakas on mõlemad Investeerimisraadios külas käinud ja sestap olen nende tegevusel rohkem silma peal hoinud. Kui EfTENi kolmanda fondi IPOs väikeselt osalesin (ja nüüdseks olen positsiooni likvideerinud), siis Baltic Horizoniga flirt jätkub. Põhimõtteliselt soovin börsiportfellist piisavalt suure osa hoida sisuliselt võlakirjalaadses tootes, mis küllaltki sagedasti väljamakseid teeb. EfTENi III fondi puhul võib dividendi oodata kord aastas (netos), kuid Baltic Horizon teeb makseid korra kvartalis, kusjuures avaldust täites saab kontole brutointressi, millest kunagi hiljem tuleb kinnipidamata tulumaks ära tasuda. Kuivõrd mind täna intressidest ja dividendidest elamine ei köida, siis mulle sobib riigi pakutavat võimendusvõimalust enese hüvanguks ära kasutada.

Tegelikult ajendas mind seda postitust kirjutama põhjus, et kõik on juba nii sassis – äkki keegi tuleb ja aitab kaasa mõelda? Olen mitmel õhtutunnil näpistanud uneajast tunde, et saaksin sotti mõlema fondi majandustulemustest. Küll aga pean nentima, et jätkuvalt toimib kõige edukamalt lihtsustatud mõtlemine: “tegu on nagu kupongi maksva võlakirjaga, kus minu jaoks on oluline keskmine soetushind ja väljamakse suurus”. Kasvuaktsiatest tulenevat potentsiaalset erutuvust siit otsida ei maksa.

Alustades kaugemalt

Börsid olid 2018. aasta lõpus päris punased. Tahes tahtmata tekib küsimus, et kas nüüd numbrimaagia toimib ja 2009. aasta börsihindade põrandaprantsatust meeles pidades võiks karta, et hirm vallutab ka sellel aastal aktsiaturud?

Miks? Sest..

  1. Twitteris kirjutavad osavamad mehed logaritmitud skaaladel graafikuid näidates juba viimased aasta otsa, et kõik on kallis ning konsolideerumine peaks kohe-kohe tulema. Hussman loodab, et SP500 kukub tänaselt 2500 punktiselt tasemelt peagi 1000-1400 punkti vahemikku.
  2. Hirm. Kui inimest piisavalt ahvatleda, siis ta tuleb asjaga kaasa. Kui aga kaasas jõlkudes peaks tekkima küsimus, et miks ta seda teeb, siis tuleb peale hirm, mis alati ei ole kuigivõrd ratsionaalne. Seega kui kõik ütlevad, et nüüd kriis tuleb, siis järelikult peab hakkama mingil hetkel positsioonide likvideerimine, margin callid jms
  3. Turgude potentsiaal on majanduse potentsiaalist liiga palju ettepoole sammunud ning hinnatasemed ei ole enam õigustatud. See läheb jälle ilmselt esimese punkti alla.

Kui peaksimegi läbi mängima kriisistsenaariumi, siis oleks hea näha kuidas börsihinnad korreleeruvad ettevõtte olulisemate näitajatega. Näiteks SAF Tehnika on hiljutistest tippidest juba 75% langenud, kuid lihtsalt hinda osta oleks naiivne, sest ettevõtte tegevus on pehmelt öelda problemaatiline. Või näiteks Apranga, millega pikalt kannatas 2,3 euro kandis kembelda, kuid nüüd ei taheta seda ka 1,6 euro juurest. Või Siauliai pank, mis 0,55 pealt on pagendatud allapoole 0,4 eurost hinnataset hoolimata faktist, et ettevõte teeb väga hea tulemust. Hirm on õhus ja seda näitavad pangandusaktsiad üleüldiselt. Ka LHV on 2 eurot hinnast ära andnud, kaubeldes nii 9,5 euro juures.

Ühesõnaga – ärikinnisvarafondi raha paigutades ootan ühele osale portfellist paremat kaitset kui kasvuaktsia oma halvemal momendil pakkuda suudaks. Sestap murran pead vaevast, et kuidas siis ühte kinnisvarafondi hinnata? Võtsin lahti EfTENi raporti ja lugesin ilusti välja, et kasumit on genereeritud 2018. aasta 9 kuuga ligi 4,5 miljonit eurot. Küll aga ilutseb enne puhakasumit rida, kus varasid on üles hinnatud veidi alla 1 miljoni euro eest. Välja ei saa maksta seda raha, mis on õhust võetud, seega tuleb see kindlasti maha arvestada. Kinnisvarafondid kasutavadki netorahavoo loogikat, millest siis kuni 80% makstakse investoritele välja. Küsimus on aga selles, et kuidas arvutada netorahavoogu?

EfTENi raporti kohaselt tuleks võtta EBITDA, sellest maha lahutada intressikulud, pangalanude tagasimaksed, tulumaksukulud (eeskätt Läti ja Leedu objektide puhul) ning tulemuseks tulebki vaba rahavoog. EBITDA on definitsiooni kohaselt “earnings before interest, taxes, depreciation and amortization” ehk kasum enne intressikulu, makse ja amortisatsiooni. Kui aga vaatan kasumiaruannet ja võrdlen seda EBITDAga, siis mina ei suuda kuidagi kokku saada EBITDAks 5,008 miljonit eurot 9 kuu eest 2018. aastal. Saan kasumiaruannet silmas pidades nii 4,996 miljonit eurot, mis ei tee vahet küll liiga suureks, ent 2017. aasta tulemused lähevad minu arvutusmeetodil juba 1 miljoniga lahku.

Seega on esimene küsimus see, et miks börsiettevõtted ei taha lahti kirjutada, millisel viisil nemad oma tulemused saavad? Järelikult pean puusalt tulistama ja eeldama, et tänasel kuumal turul uusi tehinguid ei tehta ning fondi kasumi genereerimise võimekus ei muutu ka kriisi käigus liiga palju, sest lepingud on pikema aja peale tehtud. Seega, kui hind kukub ja väljamakse jääb sarnaseks, siis on see hea võimalus dividendimäära suurendada?

Lugedes paralleelselt ka BHFi aruandeid, siis on selge, et kasumiaruandega ei ole siin suurt midagi peale hakata. Nemadki kirjutavad keskmistest näitajatest, mille põhjal ilusaid numbreid teha saab. Näiteks kirjutasin mitmeid kvartaleid oma Exceli tabelisse lahti genereeritud netorahavoo numbreid. Viimases raportis on keskmised kaalutud osakud ja sissemakstud kapital ilusasti ära kaotatud ja asemele on ilmunud TTM (trailing twelve month) ehk 12 kuu jooksvad mõõdikud. Selle najalt on jällegi suhteliselt keeruline oma Excelit ümber mängida, sest järjepidevus saab haavata.

Järelikult tuleb ka siin hinnata, et Coca-Cola Plaza suudab oma äritegevuse töös hoida ka järgmise kriisi vältel ning piisab korrata algset investeerimisteesi “väikeinvestorile mõeldud võlakirjalaadne toode”. BHFi eelis on jällegi see, et tegu on tähtajatu fondiga, mille realiseerimine ei ole konkreetselt tähtajal vajalik. Kuigi Tallinna Kaubamaja ostes pelgame, et kogu kaubandus liigub netti, siis ka seal tuleb veidi pidurit vajutada: liikumine ei toimu nii kiiresti ning kogu kaubandus ei saa kunagi vaid netti kolida. Proovi juukseid neti teel lasta lõigata! Üldiselt toimuvad protsessid oodatust aeglasemalt, sest inimestena hakkame kohe igasuguseid lahendusi mudeldama ja eeldame, et asi toimub väga kiiresti hoolimata, et tegelikult on kogu aeg väga palju piiranguid, huvide konflike ja muid ettenägematuid probleeme sel teel. Mul on isegi üks sõber, kes räägib täna suhteliselt kindlas kõneviisis, et Muski Hyperloop on varsti Tallinna ja Saaremaa vahel olemas ning tööle saab Kuressaarest Tallinnasse ilusti poole tunniga sõita. Yeah, whatever..

Olen veendunud, et järgmise 10 aastaga on kõik nii nagu olema peaks. BHFi moat on linnakesksus, EfTENil Viljar Arakas. Mõlemal on oma koht olemas ja kui peaksin valima ise paari üürikorteri halduse, siis pigem annan protsendipunkti teenistusest ja lasen seda teha teistel. Tõsi, küllalt viidatakse, et need kaks sektorit on täiesti erinevad ja kriisi käigus tahavad kõik elada. Miks aga unustame, et töötus kasvas 20% lähedale, mitte 80%. See tähendab, et vajalikud hooned on ikkagi kasutusel ja ega suuremad ettevõtted nüüd nii lihtsalt sure. Seega ei ole minu ettevõtte hinnastamise küsimus fondide jätkusuutlikkusel, vaid inimeste ebaratsionaalsusest tekkivate võimaluste hindamisel.

Kui Sul on EfTenit või BHFi portfellis, siis palun jäta kommentaar oma investeerimisteesi kohta. Miks oled kinnisvarafondi portfelli võtnud, kuidas neid analüüsid ja millist materjali soovitaksid sellel teemal lugeda?

Advertisements

11 thoughts on “Börsijutud: kinnisvarafondid

  1. Eduard

    Mul on portfellis nii EfTenit kui ka BHFi (BHFi hetkel 2x rohkem kui EfTenit), mõtted on umbes samad nagu sinul on – enam-vähem stabiilsed maksed, vähem volatiilsust.
    PS paar üürikorterid ka olemas, et liiga igav ei oleks 😀

    Liked by 1 person

  2. Gert

    …kus varasid on üles hinnatud veidi alla 1 miljoni euro eest. Välja ei saa maksta seda raha, mis on õhust võetud, seega tuleb see kindlasti maha arvestada.

    Kui su vara väärtus (olgu see siis valuuta, kinnisvara või aktsiad) tõuseb siis, mis põhjusel sa ütled, et see on õhust tulnud ja tuleks maha arvestada? Selle pärast, et suur osa sellest tuleb turu üldisest tõusut? Sel juhul ära enda portfellis ka arvesta aktsia hinna tõusu. Või milleks siis üldse kasvuaktsiatesse panustada!?
    Lisaks on selle 1M tõusuks on panustatud ka CAPEX-i näol. Kui kinnisvara väärtus on suurem(e.g. renoveeritud või edasi arendatud), siis ka tootlus on suurem ehk siis ka tuleviku väljamaksed saavad toetuda ainult kinnisvara väärtusele.
    Muide ärikinnisvara hinnatakse minu teada tootlikuse põhjal(tulumeetod) ehk siis NAV-i tõus on märk sellest, et sama vara suudab tulevikus rohkem tulu toota. Loomulikult kui tuleb kriis siis ka oodatav tulu ja kinnisvara hind langeb.

    …netorahavoo loogikat, millest siis kuni 80% makstakse investoritele välja.

    Tahtsid öelda ikka vähemalt 80%!?

    Päris kupongimaksetega võlakirjana seda käsitleda ikka ei saa, isegi mitte lihtsustatult. Võlakirjal on fikseeritud intress ja ka põhiosa tagastatakse samas mahus, mis sai välja antud. KV fondi puhul ei vasta kumbki tõele.
    Kui majandusel läheb hästi, siis kinnisvara hinnad tõusevad, selle tõttu ka üüri hinnad tõusevad, see tähendab, et fond toodab rohkem raha ja investor saab rohkem intressi. Ja turu languse korral vastupidi. Sellest tulenevalt muutub ajas nii intressi kui ka n.ö. põhiosa suurus.

    Eften-i müüsin peale IPO-t esimesel päeval maha. REIT-i pole mõtet liiga palju üle NAV-i omada. Arakas on tubli aga ma arvan, et natuke on hype-i seal liiga palju, et see hind sinna üles läks üldse. Tõenäoliselt tiksub vaikselt samas kohas kuni NAV järgi jõuab. Eks siis vaatab uuesti.

    BHF-i on suurelt(~50% aktsiaportfellist), sest see oli kohati -8% alla NAV-i. Lisaks tagasiostu programm mis toetab hinda ja ka tegelt toodab (küll väga väikeses mahus) raha, ostes alla NAV-i ja siis emiteerides uusi osasid NAV-ga. Tagasiostu programm muidugi tundub olevat lõpetatud.

    Mina joondun NAV-i järgi. Loomulikult ma arvestan ka tootlust, et võrrelda alternatiividega aga siin ma võtan ka aluseks NAV-i muutuse + saadud intressid.

    Liked by 1 person

    • Tauri

      Hei, Gert!

      Panen oma mõtted punktidena kirja.

      1) Arvestades, et pean silmas kinnisvarafonde, siis hoone ümberhindluse kasum ei tähenda genereeritud rahavoogu. Kui hindad portfelli 1 miljoni euro võrra üles, siis seda ei saa välja maksta, sest rahavoogu selleks tekitatud ei ole. Küll aga on kinnisvarafondile oluline genereeritud rahavoog.

      CAPEXi puhul on võimalik mitu stsenaariumit:
      a) kulutused suuremate probleemide tõkestamiseks (ei loo lisaväärtust)
      b) kulutused sarnase konditsiooni hoidmiseks (hoiab väärtust)
      c) kulutused parema positsiooni saamiseks (tõstab väärtust)
      Piltlikult öeldes on võimalik teha kapitalikulutus, et katuses auk kinni parandada, katus ära vahetada või teha uus planeering lisakorruse ehitamiseks ja katuse vahetamiseks. Esimesel juhul võib auk mõne aja pärast uut kulutust vajada, teisel juhul ilmselt kestab mitu aastat, kuid see ei pruugi olla uute üürnike jaoks argument (nemad eeldavad, et katus on niigi korras) ning viimasel juhul võib hoone uuendamine uute ja olemasolevate üürnike jaoks atraktiivsust kasvatada. Kapitalikulutuse mastaabist sõltub selle võimekus tulevikus lisaraha genereerida. Mul puudub oskus, võimekus ja kogemus hindamaks kapitalikulutuste määra, et selle põhjal hinnata kui hoolikalt hoonetega tegeletakse.

      2) Ei tahtnud öelda, et vähemalt 80%, sest kuigi vähemalt 80% on eemärgiks, siis likviidsusprobleemide korral võib fondi juhtkond vähem välja maksta. Väljavõte Baltic Horizon Fondi aruandest:
      “Uue poliitika kohaselt on Fondi eesmärgiks teha osakuomanikele väljamakseid ulatuses, mis ei ole väiksem kui 80% Fondi genereeritud neto rahavoost ja mis ei ole suurem kui realiseerimata kasumite ja kahjumitega korrigeeritud puhaskasum. Väljamaksete aluseks on Fondi tulemuste lühi- ja pikaajalised prognoosid. Kui Fondi likviidsus on ohus, on juhtkonnal õigus otsustada, et Fond teeb väljamakseid, mis on 80%-st genereeritud neto rahavoost väiksemad.”
      Üldiselt siiski makstakse 80% välja.

      3) Saab küll võrrelda. Võlakirjal võib olla väga erineva struktuuriga kuponge, sh intressitasemetest sõltuvad muutuvad kupongimäärad. Märksõnaks floater, FRN, floating-rate note. Teisest küljest on sul õigus: osade üürnikega on tehtud kokkulepped, kus üür on sõltuvuses majanduses toimuvaga. Muudel juhtudel on fikseeritud kokkulepe hindade tõusuks teatud kasvumäära alusel aastas. Näiteks CC Plaza puhas äritulu on veidi alla 1 miljoni euro aastas ning see summa on suurusjärgus 10-15 tuhat eurot aasta kohta kasvanud hoolimata kino külastamise aktiivsusest.

      4) Nõustun Efteni osas Arakase fenomeniga. Küllaltki kontsentreeritud riskiga portfell (logistikakeskustes, Horteses 1 üürnik ning hoonete asukoht seal, kus alati võib konkureeriva sarnase hoone ehitada) jätab mulje, et pigem hinnatakse juhtkonda, sest turuhind on üle NAV hinna. BHFi osas on diskonto näha, mis on Euroopa REITide puhul tavapärane. Mina NAVi üle ei tähtsusta, kui just selles osas, et ei plaani osta üle NAV väärtusega objekte. Suurtel hoonetel on suhteliselt limiteeritud ostjate hulk, mistõttu NAV võib küll diskonteeritud rahavoogude meetodil olla täpne, kuid ostjaid selle taseme pealt lihtsalt ei ole. Sestap jälgin eelkõige seda, kui palju suudan ise oma portfelli keskmise soetushinna suhtes tulu dividendidest või intressidest teenida.

      Meeldib

  3. Gert

    Vastan siis ka punktide haaval, et asi selgem oleks 🙂

    1) kui sa pead oluliseks ainult rahavoogu, siis ma olen sinuga nõus, et võib selle juurdehindluse maha arvestada. Samas minu arvates on rahavood ületähtsustatud s.h. välja makstavatele dividendidele keskendumine jms kinnisideed. Oluline on kogu krempli väärtuse kasv – kasvab see siis rahavoo pealt või mingite varade väärtuse kasvust, sellel ei ole tegelikult mingit vahet. Sul on täna rohkem väärt “asi” kui oli eile ja see ongi kogu investeerimise point.

    Capex-i jutt jumala õige. Nii ongi, eks võib teha kulutusi konditsiooni hoidmiseks või tõstimseks vmi aga point on, et kui neid kulutusi ei tehtaks, siis oleks ka vaba rahavood suuremad. Auk laes muidugi vähendab kinnisvara väärtust aga sa vaatad ainult rahavoogusid (NAV ei huvita) ja need on head, sest augu lappimiseks kulutusi ei ole tehtud. Kui ainult rahavoogusid vaadata, siis see ei anna täit pilti. Üleshinnatud KV ei tähenda muidugi ainult capexit aga sellel on oma osa.

    2) …mis ei ole väiksem kui 80%… ==> vähemalt 80%

    3) Nõus, on olemas igasuguseid võlakirju ja muid eksootilisi instrumente aga tavaliselt räägime ikka sellest kõige tavalisemast fikseeritud kupongiga võlakirjast.

    4) Ostjaid ei peagi olema, sest üldjuhul ka midagi ei müüda. NAV lihtsalt on hea indikaator, mis ühelt poolt näitab kas kapitali kaitstakse ja arendatakse (vt capexi juttu) ja teiselt poolt kas üüritulu on tõusmas või langemas(tulususe meetodil hindamine). Kui nende kahe komponendi tulem on positiivne(NAV kasvab), siis minu jaoks on see indikatsioon, et tulevikus saab rohkem renti küsida ja kv on ka rohkem väärt – seega on see fondi osak rohkem väärt.

    5) Üürikorteri puhul tootlust arvestades võtaks mina ka selle korteri väärtuse tõusu arvesse. Eriti veel kui sa selle vana vanni upgraded kõigi mugavustega hipste-vanniks, mis tänu sellele toodab sulle veel rohkem üüri tulu. Ja mis see REIT muud on kui üks vähe suuremate vannide kogum 🙂
    Tallinna üürivannid on viimastel aastatel muide umbes sama palju kapitali kasvu tootnud kui üüri ennast nii, et oleks väga ebaõiglane pool tootlusest kõrvale jätta.

    Liked by 1 person

    • Tauri

      1) Kuivõrd BHF on tähtajatu fond, mis ei pruugi minu investeeringuperioodi ajal objekte üldse müüa, siis minule ei teki paberil toimuvast ümberhindlusest suuremat kasu. Igal investeeringul peab olema oma eesmärk ning neid fonde käsitlen mina oma portfelli perspektiivist küll kui dividende genereerivat investeeringut. Lisaks on BHF ostnud viimasel ajal portfelli asju pigem kallimalt, mistõttu pole alust arvata, et tulevikus müüke tegema hakatakse – kasumi saamiseks on vaja veelgi kõrgemat hinda küsida ja see ei pruugi tänases turutingimuses olla teostatav.

      2) Ma loodan, et sellist aega ei tule, kus fond maksab vähem kui 80% välja.

      3) Ka näiteks TIPS (treasury inflation protected securities) võiks oma olemuselt olla muutuva kupongiga investeering, mis USAs on suhteliselt levinud. Pigem tasub alati kaaluda erinevaid aspekte ja vabastada ennast liigse üldistamise ikkest. Nõustun, et kui räägime võlakirjadest, siis enamasti peame silmas zero-couponi või plain vanilla bondi, kuid see maailm on suurem ja antud juhul sobiks REITi kirjeldama rohkem floateri idee kui üldistatult fikseeritud tulumääraga instrument. Seepärast ka nii olen kirjeldanud.

      4) NAVi muutus ainuüksi ei anna üks-ühest arusaama üüritulu suurenemise kohta, eriti kui portfell on jätkuvalt ehitamisel. Näiteks võib üüritulu kõigi objektide baasilt suureneda, kuid portfelli ostetakse kallis objekt, mille tulu genereerimise võime on väga madal. Tulemuseks saame kõrge NAVI, kuid järgmine muutus ei pruugi olla enam sama suur. Aga eks ta maitse küsimus rohkem ole kuidas ja mida keegi rohkem vaatab. 🙂

      5) Jah, investeeringu potentsiaalset väärtuse muutust on korrektne arvestada. NAV seda suuresti teebki. Küll aga ei tehta väljamakseid NAVi suhtes, vaid ikkagi genereeritud rahavoo. Seega, kui sa pidevalt oma portfelli üles hindad, siis see ei pruugi tähendada, et saad rohkem üüri küsida. Samuti ei pruugi see tähendada, et saad oma portfelli üleshinnatud tasemelt likvideerida. Jällegi, mina jään lihtsuse mõttes kahe muutuja juurde, mis minu hinnangult annavad kõige kiirema ja arusaadavama tulemuse: portfelli keskmine soetushind vs väljamakse. Küll aga tuleb nentida, et investori mõõdik ei ühti fondi mõõdikuga (kes hindab rahavoogu keskmise sissemakstud kapitali suhtes). Need asjad ei saa börsitingimustes sisuliselt kunagi olla samad, sest kõik rahakaasamised ei ole võrdsetel tingimustel tehtud. Nt avatud ja suletud pakkumised, kus ühel juhul on avalikkusel juurdepääs ise pakkumine teha, teisel juhul antakse juurdepääs limiteeritud hulgale investoritele.

      Meeldib

  4. Not Your Average Investor

    Täitsin BHF kodukal avalduse ära, et nad enam mult tulumaksu maha ei võtaks, kuna investeerimiskonto jne, mingit teavitust ma meilile ei saanud, kas võetakse arvesse või kuidas see protseduur seal täpselt käib?

    Liked by 1 person

      • VeiX

        Tänud Tauri selle infokillu eest, et saab teha BHF’ile avalduse tulumaksu edasilükkamiseks. Kas mõne teise Balti börsil kaubeldava ettevõtte osas oled veel sarnast lähenemist näinud? Ma üritasin googeldada, aga midagi sarnast ei leidnud teiste kodulehtedel.

        Meeldib

  5. Investor

    Kuidas kommenteerid viimast börsideadet, et BHF tahab lasta välja uusi osakuid alla NAVi. Endale teeb murret, et alles hiljuti oli jutt et ei soovita hetkel laieneda ja buyback. Nüüd, siis
    nüüd jälle uute osakute juurde noterimine hinna, mis arvatavasti tuleb sama hinnaga või madalam kui buyback, kuna hinnaks võetakse 90 päev keskmine.

    Meeldib

    • Tauri

      Usun, et iga fond soovib ennast arendada läbi uute objektide ostmise-müümise. Eesmärgiks on ju võetud osakuväärtuse kasvatamine. BHFi hiljutine märgukiri pakkumisringi edasilükkamisest andis tõepoolest indikatsiooni, et sobivat objekti ei ole leitud ning portfelli niisama raha kaasata ei ole mõtet. Nende huvi on olla võimalikult õhukene kaasatud raha osas, sest see aitab tootlusnumbreid paremas valguses näidata.

      Esimese börsiteate kohaselt sooviti mitteavalikku pakkumist (ka suunatud pakkumine) korraldada novembris või detsembris 2018. Sellest plaanist loobuti ja rahakaasamine lükati edasi esimesse kvartalisse 2019 (see tähendab veebruari-märtsi antud juhul).

      Varasemalt on BHF andnud teada, et tagasiostuprogramm on oma eesmärgi täitnud. Seda illustreerib näiteks see, et viimati anti tagasiostetud osakutest teada detsembri keskel (14.12.2018 oli viimane tagasiostupäev). Kuna nüüd tuldi välja infokilluga, et uusi osakuid ei emiteerita NAVi baasil, vaid osakute kauplemishinna keskmise pealt, siis on selge, et suuremad fondiosanikud on väljendanud oma nördimust tekkinud olukorra osas, kus nemad oli pakkumisest sunnitud ostma ca 5-10% kallimalt kui väike jaeinvestor börsilt saab osta. Ehk pole ka mõtet tagasi osta osakuid hinnalt, kus seda tuleb nüüd uute osakute väljastamiseks pakkuda.

      Järelikult oli probleem suurosanike finantseerimistahtes, mitte objektide väärtuspakkumiste hindamises.

      Tõenäoliselt on mitteavalik pakkumine soodsam võrreldes avaliku pakkumisega, mistõttu kasutatakse võimalust teha suunatud pakkumine suurtele osanikele. Mind häirib sealjuures üleüldine põhimõttelisus, et kui ettevõte on turul kaubeldavate aktsiate või osakutega, siis ei tohiks mitteavalikke pakkumisi olla. Hetkel toimub see, et kui programm rakendub ning saadakse maksimaalselt kuni 20% osakutest juurde emiteerida, siis on minu osa lahustatud 20% võrra. Lisaks ei tule need osakud järelturule pakkumisele, sest miljon+ osakuga suurosanik ei saa sellist pakki turul mõistliku aja jooksul realiseeritud. Toimub selline poolenisti börsi mängimine.

      Kuna mina olen aga väga nanoskoobiga investor, siis mul ei ole ka probleemi need 20% oma portfelli turult juurde osta, et säilitada sama osakaal. Küll aga sooviksin, et fond rohkem oleks avalik ja pakkumisi korraldataks ka avalikule ringile.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s