II sammas: kas teha vabatahtlikuks või mitte?

Pensionikogumise ümber on tekkinud elav mõttevahetus, seda nii Tuleva initsiatiivil, kui ka ISAMAA erakonna valimisloosungiks saanud teise samba vabatahtlikuks muutmise idee üleskerkimise tõttu. Sekka kostub ka mõnitamist, eeskätt just fondihaldurite hulgast, kes rahvast hüsteerikuteks nimetab või kes Twitteris raske tööpäeva keskel kohati arusaamatu sisuga säutse postitavad.

Kahjuks ei ole tekkinud lukratiivset dialoogi, vaid pooled on võetud materdamise osas. Sain Twitteri kaudu isegi vastu hambaid, sest julgesin II samba mõnevõrra meelevaldselt kokku agregeerida ja öelda, et keskmiselt on tootlust päris nõrk. Muidugi järgnes sellele ülevoolav ideedepaise, et AMZN on osutunud äärmiselt tootvaks investeeringuks ja järelikult oleksin mina eeldanud, et mu portfellis ongi just AMZN, sest ega väiksema tootluse teenimine ju tuleks kõne allagi. Ehk et toimub klassikaline ärapanek, mitte püüe mõista, mida teine osapool võiks oma sõnumiga tahta öelda. See selleks.

Äsja tuli välja OECD raport pensionikogumise kohta, kust selgus, et Eesti on taaskord viimaste hulgas. Vaatluse all oli periood 2007-2017, mille jooksul oli meie reaaltootlus negatiivne (-0,1% aastas). Me kaotasime raha ostujõus ja seda hullemini kostub, et raiskasime 25% pensionikoguja kogumisajast. Tegime tööd, kuid tulemust ei olnud.

Lihtne oleks jälle hakata pensionifonde nuhtlema, kuid Investeerimisraadio saadet tehes hakkas mulle saate käigus aina rohkem tunduma, et me peksame tulemust, mitte juurpõhjuseid. Tootlus ei ole kehv seetõttu, et meie fondihaldurid ei suuda investeerida, vaid seetõttu, et seatud piirangud tekitavad probleeme. II sammas on töös olnud juba 15+ aastat ning ikka kogume inimeste raha suure osakaaluga võlakirjaportfelli. Kunagi loodud kaitsemehhanismid on hooleta jäänud, sest ega keegi neid piire vabamaks lasknud liiga palju ei ole. Täna saab võlakirjadest (Kristjan Liivamägi tsitaat) tootlusevaba riski, mitte riskivaba tootlust, seega millist tulemust me loodame saada, kui kuni 50% rahast on sunnitud minema “turvalistesse” võlakirjadesse? Nendesse, mis täna maksavad isegi negatiivset intressimäära ehk raha teenimise asemel anname seda lihtsalt ära?

Teine küsimus on pensioni kogumise tempos. Kui paneme brutopalgast 2% pensionist kõrvale ning riik lisab meie palga pealt tasutavast sotsiaalmaksust 4% juurde, siis tegelikult kogume aastas 6% brutopalga suhtes pensioniks. Seda on häbiväärselt vähe, sest kui eeldame, et meie investeeringud tulu ei too, siis kulub ühe aastapalga kogumiseks lihtsustatult võttes 100%/6% = 16,6 aastat. Kui inimene töötab umbes 45 aastat, siis pensionile minekuks on kogunenud 3 aastapalga suurune summa. Kui pensioniiga on 65 aastat ja keskmiselt elame 77 aastaseks, siis tähendab, et 3 aastapalgaga peaksime hakkama saama 12 aastat. Kusjuures, täna võetakse selgelt päris palju sellest 3-st aastapalgast veel väljamaksete riskikatteks ära! Kokkuvõttes jääb sarnane mulje “Jääajast” tuntud kanadega, kes suutsid kolm arbuusi laadset melonit kokku koguda ja kaitsesid neid hoole ja armastusega kuniks keegi küsis, et kas tõesti tahate nende kolme meloniga jääaja üle elada? Meie pensionisüsteem ei erine sellest loogikast mitte kuidagi, sest unustame ära, et Eesti on alles arengujärgus. Meie inflatsioon on kõrge, palgad ja majandus kasvab kiiresti. Kui veel 2010. aastal oli keskmine brutokuupalk 792 eurot, siis 2017. aastaks oli see tõusnud 1221 euroni. Seega, kogudes 792 euro pealt 6%, siis see moodustab 1221 euro suhtes 3,9%. Me peaksime koguma vähemalt 15%, et sellest reaalset kasu tekiks! Ka sellisel juhul ei pruugi me saavutada pensioniks 50% viimasest teenitavast kuupalgast, kuid see on tugev samm sinna suunda.

Kui rääkida Isamaa plaanist kogumispension vabatahtlikuks muuta, siis esmalt valdasid mind väga segased tunded. Kohe nii, et läheks sellistele meestele kas või kättpidi kallale, kes nii vastutusttundetut juttu ajab. Lasin aga ideest veidi aega mööda, tegin ülevalolevad ümbrikunurga arvutused läbi ja jõudsin tegelikult sarnaselt järeldusele, et tänase süsteemiga me ei jõua mitte kusagile. Vabatahtliku kogumispensioni ideed pooldan, kuid mööndustega.

  1. Kui pensionikoguja suudab tõestada, et oskab oma raha hallata, siis võiks lasta tal seda teha. Näiteks toimuks kord kolme aasta jooksul pädevustest, kus tõendad, et oled ise oma raha haldamises oskuslik.
  2. Investeeringute ampluaa peaks laienema. Näiteks USA pensionisüsteemid lubavad ühisrahastuse investeeringud teha läbi IRA (individual retirement account).
  3. Võlakirjadesse investeerimine ei tohiks olla kohustuslik. Ta peab võtma arvesse kõiki tegureid, näiteks, kui täna on inflatsioon 3% ja turvalised võlakirjad toodavad miinust või 0%, siis sinna raha matmine ei ole noorele pensionikogujale kohane.
  4. Riik soodustab II samba kasutamist pakkudes suuremat sobitamist. Täna investeerib pensionikoguja 2% brutopalgast, millele riik vastab 4%. Pikemas perspektiivis võiks siit teha edasiarenduse, kus riik panustab kuni 20% ulatuses. Seda ei peaks tegema kohe, vaid järk-järgult vastavalt riigi finantsvõimekusele.
    Pensionikoguja 2% + sotsiaalmaksust 4%  = kokku 6%
    Pensionikoguja 3% + sotsiaalmaksust 4+0,5%  = kokku 7,5%
    Pensionikoguja 4% + sotsiaalmaksust 4+0,75%  = kokku 7,75%
    Pensionikoguja 5% + sotsiaalmaksust 4+1%  = kokku 10%
    Pensionikoguja 6% + sotsiaalmaksust 4+2%  = kokku 12%
    Pensionikoguja 7% + sotsiaalmaksust 4+3%  = kokku 14%
    Pensionikoguja 8% + sotsiaalmaksust 4+4%  = kokku 16%
    Pensionikoguja 9% + sotsiaalmaksust 4+5%  = kokku 18%
    Pensionikoguja 10% + sotsiaalmaksust 4+6%  = kokku 20%
  5. Väljamaksed peaksid toimuma vastavalt pensionäri investeeringuteportfellile, mitte kindlustuslepingu sõlmimisele. Iga vahelüli küsib lisaraha ja kuigi kindlustuslepingu kaudu on võimalik pakkuda pensionärile veidi meelekindlust, siis tuletagem meelde, et see teenus maksab. Netotulemusena on selline teenust kogu pensionäride suhtes ikkagi negatiivne.
  6. Tuleks soodustada investeerimist. Kõik inimesed ei hakka kunagi investoriteks, kuid see ei tähenda, et me teemaga tegelema ei peaks. Näiteks on dividendide lisamine maksustatava tulu arvestusse äärmine lollus. Kompensatsiooniks lisagu see summa, mis dividendide saamisest tuleneb, pensionikoguja teise sambasse!

Oma rahast hooliv inimene ei peaks olema riigi poolt ära reguleeritud.

Advertisements

6 thoughts on “II sammas: kas teha vabatahtlikuks või mitte?

  1. Alar Sutt

    Tere. Sinu kommentaarid on alati väga sisukad, põhjalikud ja nutikad:-), aga II-st pensionisambast rääkides tuleb juba esimeses lauses rõhutada, et riik võtab II-se sambaga liitunud tulevase pensionäri I-st sambast maha 4%, ehk et inimene ise oma palgast “paneb” selle juurde. Millegipärast ei kirjutata sellest ei artiklites, ega räägita intervjuudes. Eriti vaiksed selle fakti osas on tulihingelised II samba pooldajad.

    Liked by 2 people

    • Tauri

      Tänan!
      Tõepoolest jääb sageli märkamata, et lisanduv 4% tuleb I samba arvelt ja otsesest palgafondist, mitte riigi kaukast. Sest riik, see oleme meie ise. Meedias on ka räägitud III sambast kui vabatahtlikust kogumisest, kuid see ei ole nõrga tootevaliku tõttu tõenäoliselt elule ärganud. Parimate fondide 5-aasta tootlus peale tasusid aastas on ikkagi alla 5%.

      Meeldib

  2. Metallihunt

    Ühes ma olen kindel – kogumine peaks olema kohustuslik, sest vabatahtliku kogumise korral seda peaaegu ei toimuks. Inimesed lihtsalt ei teeks seda, põhjused erinevad – osadel tõesti lihtsalt vaesusest, rõhuval enamusel lihtsalt “pole aega”, “ma ei elagi pensionini”, “palk on nii väike, ei saa investeerida”, minu pensionisammas on mu lapsed”, “ega raha maailmast otsas pole, küll kuidagi pensionil olles hakkama saab”, “peaks kunagi tõesti investeerima hakkama” jne. Nii et see argument, et inimestel pole valikut ja õigust oma raha üle otsustada, kui see vabatahtlikuks teha, siis teeksid paremaid otsuseid, on lihtsalt eluvõõras jutt.
    Küll aga võiks tegeleda fondide tasude, tootluste, väljamaksetega ja lubada turule rohkem võimalusi.

    Meeldib

    • Tauri

      Minu meelest ongi probleemkoht selles, et kogutav summa on kokkuvõttes liiga väike, ent siinkohal öeldakse, et ka see pisukene peaks olema fondide juhitav. Ma ei usu, et kõigi inimeste puhul see fundamentaalselt paika peaks.

      Meeldib

  3. Rene

    Aga kes kontrollib et fondihaldurid on kompetentsed rahaga ümber käima.
    Kui nad praegugi ei saa hakkama ja toodavad miinust ajal kui 10a majandus on kasvanud siis mis teeb nad paremaks lihtsast vanaemast kes madratsisse kogub ?
    Mis veel naeruväärsem on ettepanekud teha lisamakseid 2. sambasse – ei tundu väga mõistlik seda sinna miinust tootma panna et siis veel pärast peale maksta et seda kätte saada. Kuigi sellises tempos mis eestlased end surnuks töötavad tõenäoliselt nad seda pensionit ei näegi – seega oleks parem ise seda raha hallata ja enne surma ja pensionit endale välja maksta.
    Kui ei aetaks jama inimestele et 2. sambale saab loota ja riik hoolitseb teie eest siis võtaks ka inimesed ette ise pensionile mõtlemise.

    Meeldib

    • Tauri

      Ühelt poolt on tõesti süüdi meie inflatsioon, nt kui kaks fondi toodavad samaväärtset tootlust 3%, kuid ühe fondi kodumaal on inflatsioon 2% ja teises 4%, siis ongi tulemuseks olukord, kus reaaltootlus oli ühel juhul +1% aastast, teisel juhul aga -1%. Usun, et Eesti kõrge inflatsiooniga aeg hakkab vaikselt mööda saama ja meie tavapäraseks inflatsiooniks saab arenenud riikidega sarnane (võib-olla veidi kõrgem) inflatsioon.

      Lisakogumine ja mõningane otsustusvõmalus tekitaks loodetavasti olukorra, kus inimene hakkab pensionist huvi tundma. Tänane suur probleem on ka see, et inimene ei tea, mis see II sammas üldse on või kuidas töötab – tal lihtsalt ei teki huvi.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s