Ettevõtted tarbijatele lähemale!

Äripäevas on täna väga huvitav artikkel, kus räägitakse EASi plaanis katta IPO kulutusi kuni 25 000 euro ulatuses. Sellise meetme eesmärk on aidata väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel tulla börsile raha kaasama. Nagu ka artiklis välja tuuakse, siis ettevõtjatel väga suurt usku ideesse pole, sest keegi ei tule börsile selle väikese toetuse pärast.

Börsi edendamine peaks olema kindlasti üheks prioriteediks, seda nii riigi, ettevõtjate kui investorite perspektiivist. Kuigi pangad täna laenavad suurematele ettevõtetele hea meelega raha, siis jätkuvalt ei saa mööda vaadata kapitaliallikate hajutamise põhimõttest. Mis siis kui järgmises kriisis pangad ei ole ettevõtjatele nõus raha laenama, sest usaldust enam ei ole?

Eestile on vaja tarka ühiskonda, kus erineva faasi ettevõtete rahastamine on majanduse loomulik osa. Vaid IPO kulude kandmisega me majandust ei arenda.

Siin on tarvis laiapõhist kasvatust, kus koolitasandil räägitakse rohkem rahast ja ettevõtlusest ning seotakse see praktiliste tehingutega. Samal ajal on vaja selgelt luua võimalused erinevas faasis olevate ettevõtete kapitali kaasamiseks. Täna on meil väga väikeste ettevõtete jaoks Funderbeami ja Fundwise’i ühisrahastusportaalid, kus FFF faasist (sõbrad, perekond ja muud tobukesed) väljakasvanud ettevõtted saavad kuni paar miljonit eurot kapitali kaasata. Muuseas, ka börsil ei ole kaasatavad summad täna liiga suured, näiteks Efteni III kinnisvarafond küsis “vaid” 3,5 miljonit eurot.

Pigem tasuks nimetatud 25 000 eurot (x plaanitud 4 ettevõtet aastas) suunata taristu arendamisele. Ühisrahastusega käib jätkuvalt kaasas tunnetatav halb aura. Ikka eeldame, et pangahärrad suudavad ettevõtetele teha suurepärase due diligence’i ja väikeinvestor võiks olla pigem fondiklient oma piiratud analüüsivõimekuse poolest. Teisest küljest aga kui vaatan Siidrikoda või Tankerit, kes äsja lõpetasid raha kaasamise Funderbeamis, siis esimene on viimased 10 aastat loonud ärile vundamenti ning viimane on kohe-kohe avamas suuremat tehast, et paisu tagant välja pääseda. Fondikliendina puuduks meil seotus mikroettevõtetega, kes tegelikult võivad ühel päeval olla väga mõõduka suurusega ning pakkuda valmisolekut “pärisbörsile” tulla. Sestap ongi vajalik astmeline taristu, millel on üks ja sama siht: aidata kohalikul ettevõtlusel kasvada.

Koolipingis ettevõtete analüüsimist ja raha olemust õppides saaksime lastes kasvatada teadlikkust arukate finantsotsuste tegemise osas. Kindlasti leiab nii mõnigi endas kire jätkuvalt ettevõtteid analüüsida ka peale kooliaega. Ühisrahastus võimaldab investeeringuid teha alatest mõnest eurost, mistõttu peaksime võimaldama alaealistel juurdepääsu investeerimisvõimalustele (kas või piiratult). Pole targem, kui raha maha pralletatakse. Lisaks on noorel inimesel kogu elu ees ehk kui ka mõni investeering ebaõnnestub, kuid ühiskond suudab noorele tuge pakkudes selgitada, et kõik alati ei saagi õnnestuda, siis ei pruugi selline noor heituda, vaid näeb investeerimises võimalust ja pensionieaks on suuremal osal inimestel finantsiline tagala kindlustatud.

Mina olen ettevõtete omakapitali kogumist ette kujutanud sarnaselt nagu ta täna juba on. Kõigepealt kogud esimese järgu kapitali kokku tuttavatelt, siis tuled järgmist vooru kaasama Fundwise’i või Funderbeami kaudu, edasi liigud alternatiivturule First North kuniks oled piisavalt suur, et jõuda põhiturule välja. Järk-järguline areng loob ettevõtjates suuremat kindlustunnet kapitali kaasamise võimaluste osas. Samuti on võimalik Funderbeami kaudu võlakirjatoodet emiteerida, mis annaks kogemuse ka pangavälise võlakapitali tõstmise osas. Hajutatud kapitalistruktuur rikastab ettevõtluskeskkonda ning toob konkurentsi. Aga seda ei ole võimalik saavutada ilma investoriteta. Siinkohal ongi vaja riigi tuge, et tekiks suurema hulga osapoolte vahel tunnustatud arusaamine kapitali kaasamiste etappide osas. Täna on nii, et potentsiaalikas mikroettevõte ei tea, kust kapitali küsida ning investor ei julge investeerida. Kui midagi peaks ebaõnnestuma, siis näpuga “told you so!” näitajaid on liiga palju. Peaksime töötama rohkem ühiste eesmärkide nimel, sest kui sa oled juba piisavalt suur (nagu Inbank või Cleveron), siis on sul erinevad kapitali kaasamise võimalused avatud. Küsimus on, et kuidas jõuda sinna, kuhu Inbank ja Cleveron täna jõudnud on? Usun, et kogu ahela arendamisega saavutaksime olukorra, kus ka võlakirjadega kauplemine Tallinna börsil ei oleks sündmus, kus kord nädalas midagi toimub.

Tarbijad soovivad suhestuda ettevõtetega, mistõttu usun, et Funderbeami laadsest alternatiivbörsilt tuule tiibadesse saavad ettevõtted on tulevikus märksa edukamad. Siidrikoja või Tankeri investor võib meelega poest valida nimetatud ettevõtete tooteid ja teha seeläbi tugioste. Seega – kuidas selliseid ettevõtteid rohkem oleks?

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s