Pensionifondidest: kui üks silm nutab ja teine naerab!

Tahaksin elada 100 aastat tagasi. Siis, kui ajalehte pandi šokeerivaid pealkirju stiilis “Kuningas on langenud!” ja pool riiki hämmeldusest nutma puhkes. Lõpuks ikkagi selgus, et tegelikult riigil on parimal juhul president ja kuningaks tituleeriti mõni aktsiakaupleja, näiteks Jesse Livermore. Soovitan lugeda Äripäeva Raamatuklubi kirjastatud “Aktsiamänguri pihtimust”, mis kirjeldab just eelmise sajandi alguses toimuvat. Tegelikult olen ka rõõmus, et nüüd elada saan, sest just kuninga langemise kohta saame tänasest meediast lugeda (tõsi, šokki see enam kaasa ei too), sellest aga veidi hiljem.

Aega on edasi läinud, finantsmerre on uusi tooteid ja teenuseid ilmunud ning ootamatult on kõik 1983. aastal ja hiljem sündinud Eesti kodanikud sunnitud omale ise pensionit koguma. Õigupoolest ei saa ise midagi koguda, saad vaid viidata millise puu alt saagi kokku korjad ja ka siis pead arvestama, et sellelt kiduralt puult korjab fondihaldur märkimisväärse osa mammonast omale.

Saagikoristus on aga tehtud kohustuslikuks ja sujuvalt mängitud kätte mingile kildkonnale, kes siis üritab leida turult parimat saaki andvat puud. Paha lugu on see, et kui inimeste enda algatatud Tuleva poleks turule tulnud, siis näriksime pensionieas käbisid edasi, sest meie puud annavad saaki umbes nii palju, et korra tunda kõhus võbelust, kuid kõhtu sellest täis ikkagi ei saaks. Indeksifondide tulekuga on loobutud parimate puude otsingust, vaid lepitakse turu keskmisega. See aga tähendab, et pole vaja aktiivset fondihaldurit, kelle aastane boonus sõltub sellest kui hästi teisi sarnaseid aktiivseid fondihaldureid lüüa suudab. Mitte mingisugust pikaajalist vaadet!

Võib-olla mäletate omaaegseid reklaame, kus LHV pensionifondid olid number üks! Vot, enam ei ole, sest pensionifondide kuningas on troonilt tõugatud. Tõsi, Luminori fondid on tänaseks olnudki turul pelgalt 10 aastat, sest nemad alustasid alles 2008. aasta sügava kriisi ajal ja said mõnevõrra parema stardipaku. Aga seda me ootamegi aktiivsetelt fondidelt – ettenägemisvõimet olla turust edukamad! Muul juhul võime indeksites istuda ja tõdeda, et aktiivne juhtimine ei õigusta ennast.

«Naljaga võib öelda, et nad olid nii ettenägelikud, et ootasid suure finantskriisi ära, enne kui pensioniärisse sisenesid,» ütles Viisemann.
– Postimehe artikkel “Pensionifondide kuningas tõugati troonilt”, 20.09.2018

Luminori Pensionifond A on võtnud LHV fondist L märksa enam riski, kuid on saavutanud aastaseks tootluseks peale tasusid 6,20% (LHV L 4,64%). Aga mida need kaks viimast seal teevad? 1,37% aastas 560 miljoni euro aktiivse juhtimise eest?

Untitled.png
Allikas: pensionikeskus.ee

Tulen korra tagasi LHV juurde. Kuningas on troonilt tõugatud, sest see väide enam ei kehti: 10 aasta kõrgeim tootlus on LHV pensionifondidel.

10a

Siiski, tahaks ju esimene olla. Okei, teeme siis nii:

15a.jpg

Deja-vu? Käid kaubanduskeskuses, kohtad LHV palgatud müügimeest, kes cherry-pickib sulle välja sellise graafiku, kus LHV on parim ning laidab igasuguse mõtte maha mõnest muust fondist. Nähtud ja kogetud.

Kui ausalt teisi edestada ei suuda, siis tõmba ajagraafik nii piisavalt pikaks, et teised ei saaks Sinuga konkureerida ja oledki võidumees! Või leia lihtsalt sobiv ajavahemik, kus joppamise faktor andis sulle esikoha.

Aga ega LHV pole ainukene, kes oma leiba ja tööd kaitsta üritab. See väikene numbritemäng on võib-olla naljakas, ent mitte nii kuritegelik kui Swedbanki tegevus. Vähe sellest, et viimase kümne aastaga on pensionikogujad korralikust tootlusest ilma jäänud läbi Swedbanki pensionifondide (no kuulge, +2,68% aastas vs SP500 tootlus 11% aastas reinvesteeritud dividendidega), siis viimases kuuülevaates saadetud kirjas öeldakse pealkirja tasandil:

“Targalt hajutatud investeeringud kaitsesid kogujaid turgude heitlikkuse eest”

Võtad rõõmsalt kirja lahti ja näed, et USA turud tõusid +4%, Türgi kukkus -28% ning K3 osaku väärtus langes -0,1% ühe kuuga. 13 korda suurema sisemajanduse kogutoodanguga USA +4% tootlus hajutati targalt nii ära, et kokkuvõttes jäädi -0,1% miinusesse? Ja seda Türgi vastu?

Selge on see, et seal oli ka teisi kukkujaid ja Türgi üksi ei moodusta väga suurt osa Swedbanki pensionifondides. Siiski, targalt hajutatud investeeringud ei kaitsunud küll mitte kedagi, sest osaku väärtus langes kuises võrdluses. Selliste eksitavate teadete edastamine nii kõrgel tasemel peab olema taunitav!

Minu üks silm nutab, sest näen kuidas pensionikogujatele tuimalt atškood tehakse. Teine silm naerab, sest kapiindekseerimise asemel on loodud indeksifondid, kus ei ole vaja aktiivselt arvata, kuhu raha läheb. Täna on need fondid ennast tugevalt õigustanud ja ausalt öelda mind väga ei huvita, kui puruks need järgmise paarikümne aastaga kukuvad, sest mul pensini aega on.

Untitled.png
Allikas: pensionikeskus.ee

Sõbrad, valimised on tulemas ja nõudke Riigikokku pürgijatelt rohkem investeerimise ja pensioniteemade osas. Muidu on meil jälle nii, et kogu dialoog käib ümber musta värvi homoseksuaalist pagulase. Lõppeks – kumb on olulisem, kas see, et tema teise mehega kusagil õhtul nahistab või see, et Sinu pension ei osta sulle pensionieas piisavalt süüa?

PS! Ma ei ole Tuleva pensioniühistu liige, kuid kogun pensioni Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis!

Advertisements

4 thoughts on “Pensionifondidest: kui üks silm nutab ja teine naerab!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s