Crowdestate’il on jätkuvalt käimas Kevade 9 hüpoteeklaenu sissenõudmine. Õnneks tehakse protsessist sagedaseid ülevaateid, mistõttu saame investoritena teada kuidas kohtuveskid Eestis jahvatavad.
Lühidalt öelduna laenas Korterivahetus OÜ 210 000 eurot Crowdestate’i investoritelt 15.12.2016 lubadusega kvartaalset intressi maksta ning maksimaalselt 12 kuu pärast põhiosa tagastada. Vaid lubaduseks asi jäigi, sest juba esimest intressimakset ei toimunud ning ühtegi senti investorid seni tagasi saanud ei ole.
Projekt hakkas pihta paljulubavalt: Korterivahetus OÜ soovis saada Tallinna linnas normalses asukohas oleva korteri tagatisel laenu, et siis korter kaasajastada ja hiljemalt 12 kuu jooksul võõrandada. Tehingu perspektiivikusest andis mõnevõrra aimu Korterivahetus OÜ esindaja Virko Ojamaa taust kinnisvaraäris. Tegu on mehega, kes on 7Kinnisvara Partnerid OÜ asutaja ja kinnisvaraga tegelenud üle 10 aasta, kusjuures omades kogemust Kevade 9’le sarnaste projektide läbiviimisel. Ma ei pea silmas laenu võtmist ja tagasimaksmatust, vaid korteri ostu, mis renoveeritakse ja siis müüakse vaheltkasuga (loodetavasti) maha.
Jah, ka tõusva turu ja õitseva majanduse tingimustes ei ole kõiki projekte võimalik edukalt lõpetada ja seda ei maksa imeks panna. Ikka juhtub! Kurb võib olla Virko Ojamaa edasise aumehetu käitumise üle, kus kallist viga tunnistamata volitati Korterivahetus OÜ esindusõigused edasi tõenäoliselt eesmärgiga sundida Crowdestate’i investoreid kokkuleppele minema. Vähe sellest, et toimus edasivolitamine, sest edasi läks lahti tõsine Chicago. Ootamatult ilmusid välja ettevõtted Gigant Mööbel OÜ ja Defensor Pacis OÜ, kes väidetavalt on Korterivahetus OÜ pankrotimenetlusest huvitatud. Viimane olla vähemalt Gigant Mööbel OÜ’le võlgu ja sellest piisas, et Crowdestate’i kasuks seatud hüpoteegi realiseerimine seisma panna. Veelgi enam, Eesti kohtusüsteemi hinnangul ei peaks Crowdestate’il sellesse tsiviilkaasusesse asja olema, sest Crowdestate ei ole Korterivahetus OÜ, Defensor Pacis OÜ ja Gigant Mööbel OÜ tsiviilasja osapooleks. Okei, aga teeks selle tagatise realiseerimise siis ära? Aa.. et ei saa, sest alles tehakse kindlaks nõudeid nende kolme firma vahel? Nende vahel, kes tegelikult on omavahel seotud? Nende vahel, kes tegelikku majanduslikku tegevust suuresti ei oma?
Kusjuures vahepeal selgus, et korter on üldse välja üüritud (õnneks heausksele üürnikule) ning kuna mitmes voorus tagatisvarale huvilisi polnud, siis viimases tiirus pakkus toosama üürnik korteri eest ligi 290 tuhat eurot. Selle peale Korterivahetus OÜ solvus ja saatis üürnikule üürilepingu ülesütlemise teate. Tundus, et Korterivahetus OÜ lootis hinna kukkumist väga madalale tasemele, kust oleks saanud selle ise ära osta (st kasusaaja ostab, mitte Korterivahtus OÜ) ja sellega ühisrahastuse investoritele korraliku haircuti teha. Kuna hüpoteek on seatud 340 tuhande euro peale ja see summa on tänaseks viivistega ammu ületatud, siis oleks iga hind alla nimetatud hinna võit.
Nukraks teeb see, et Crowdestate’i kirja ei võtnud kohtunik Nele Atonen kuulda, sest ta pole vaidluse osapool (korraga on kaks teemat käimas: 1) CE tagatise realiseerimine, 2) Korterivahetus OÜ pankrotimenetlus, kus osapoolteks Defensor Pacis OÜ ja Gigant Mööbel OÜ). Kohtuniku vastus oli mõnusalt lakooniline: see, et sa oled eelduslikult suurim võlgnik, ei tähenda, et sa peaks nägema, millest need kolm üksteist süüdistavad. Aga kui arvestada, et need kolm on omavahel seotud osapoolt, kes lepivad kokku tont teab milles ja venitavad kummi järgmised mitu aastat, siis on Eesti kohtusüsteem teinud investorkaitsel tõesti head tööd.
Jäin ise kõige esimesest voorust eemale, kuid olen paar tükikest järelturult ostnud. Elan täiel rinnal kaasa sellele pullile, kuid pean nentima, et “korralikule” tankistile edasi volitatud korteriomandi kaasus paneb mind mõtlema, et kes on see julge, kes Virko Ojamaa kinnisvarabüroo kaudu omale kinnisvara soetab. Sadade investorite kogemus läbi Kevade 9 projekti ütleb, et kui asi halvaks läheb, siis tõmmatakse nahk lihtsalt üle kõrvade. Kas või trikitades.
Olen siiski positiivselt meelestatud ja usun, et see projekt lõppeb Crowdestate’i investorite jaoks positiivselt. Iseasi on, et millal. Siiski on see õpetuseks hüpoteeklaenude osas – riskipreemiat tuleb nõuda isegi siis kui tegu on “turvalise investeeringuga” nagu hüpoteeklaenust seda eeldada võiks.
Artikkel baseerub avalikult kättesaadaval informatsioonil. Keda huvitab, siis logige Crowdestate’i sisse ja otsige Kevade 9 projekt üles ning lugege nii ülevaateid kui kommentaare.
Rahapuu portfell 
No tõesti Chicago. 😦
MeeldibMeeldib
Jah maitea midagi juriidikast. Aga kui ka Crowdestate esitaks pankrotimenetluse? Kas siis kaks pankrotti oleks ikka eraldi. Või kui Crowdestate pankrotimenetlus läheks kiiremini, mööduks teisest menetlusest, siis saaks raha kätte juba ja teised las menetlevad edasi omi asju? Või kui üks pankroti menetlus on ees ei saa teist enam juurde teha?
MeeldibMeeldib
Tekib sõltuvus ehk lahendatakse üks menetlus ära ja teine seisab kuniks takistusi (esimest) enam pole.
MeeldibMeeldib
Olen samuti viimastel nädalatel Crowdestate järelturult Kevade 9 laenu ostnud (müügis oli 9600 eurot laenu 9600 euroga) ja loodan sealt saada hea tootluse.
Laenu põhisumma, intressid ja ka viivised on seaduse järgi hüpoteegiga tagatud. Täitemenetluses, mis on hetkel küll pankrotimenetluse tõttu peatatud, on laual konkreetne pakkumine 290 900 euroga. Selle pinnalt arvutasin investeeringu nö brutotootluseks 38,5%. Kohtutäitur või pankrotihaldur tahavad ka oma osa pluss õigusabikulud jms läheb kuludesse, aga 30+% võiks ikka jääda. Nõue koos viivistega on küll suurem, kui 290 900 eurot, aga rohkemast ei ole mõtet unistada.
Hetkel võlgnik veiderdab, aga seda ei ole võimalik enam väga kaua jätkata. Suurt vahet ei ole, kas tegeleb asjaga edasi pankrotihaldur või viib menetluse lõpuni kohtutäitur – hüpoteegiga tagatud nõue peab saama esimeses järjekorras täidetud.
MeeldibMeeldib