“Teate, see passiivne pensionifond on ikka nii riskantne..”

Keeleveebi õigekeelsussõnaraamat defineerib riski kui kahjuohtu. Tundub loogiline, et kui teeme investeeringu, siis on oht selle väärtuse vähenemisele ja seeläbi kahju tekkimisele. Samas, kui palju mõtleme sellele, et tegemata jäänud investeeringutulust ilmajäämine on samuti seotud riski definitsiooniga? Kui kogume raha sukasäärde, siis samal ajal ei ole meil võimalik selle pealt tulu teenida ehk teenimata tulu on otsene kahju meie tulevikutarbimise potentsiaali suhtes.

Aktiivne või passiivne fondijuhtimine?

Tõnu Pekk tutvustas Tuleva abil passiivse fondijuhtimise ideed, kus laiapõhjalise indeksifondiga on väga suur tõenäosus saavutada turu keskmise tulemusega lähedane tulemus. Ei soovita turgu lüüa ega sellele liigselt alla jääda, vaid umbestäpselt jõuda turuga sarnasele tulemusele. Passiivse juhtimise kasuks räägib kaks asja:

  1. sellise fondi juhtimise kulud on madalad
  2. pikemas perspektiivis on indeksifondid suutnud märkimisväärselt parema tulemuse saavutada aktiivselt juhitud pensionifondidega võrreldes.

Sama mündi teine külg (aktiivselt juhitud fondid) aga leiab, et passiivne juhtimine on mõeldud investeerimisoptimistidele, kus heal ajal indeksifond lööb aktiivse juhtimisega fonde, kuid halval ajal on aktiivne juhtimine parema tootlusega.

Täna on teise sambasse kogunenud ligi 4 miljardit eurot kapitali, millest passiivse juhtimise all on alla 100 miljoni euro. Tundub, et tõepoolest on täitunud aktiivse juhtimise pooldajate unistus: indeksifondi on valinud vaid teadlikud kliendid ja ülejäänud tatsavad kõrgete kuludega aktiivselt juhitud fondidega kaasa.

Majandus on tsükliline

Ma usun, et minu väide ei tule üllatusena: majandus on tsükliline! See tähendab, et igale buumile järgneb kriis ja kriisile omakorda buum. Siiski on erinev buumi ja kriisi pikkus ning kuigi viimasest kriisist (2008) oleme lausa 10 aastat tõusuharjal kaasa lainetanud, siis pikema perioodi statistika kohaselt on näiteks USAs toimunud aastatel 1854-2009 kriisid ja buumid erineva pikkusega. Kriis kestis keskmiselt ~18 kuud ning buum oli sellest 2 korda pikem ehk ~39 kuud.

Seega kasvab investeerimisoptimistide portfell suurema tootluse pealt kauem – tõusud on lihtsalt pikema ajaperioodi jooksul!

Aktiivselt juhitud pensionifondid on viimase 10 aasta jooksul teeninud 0,7% – 5% tootlust aastas. Mahult kõige suurema pensionifondi tootlus (954M€ Swedbank Pensionifond K3) on jäänud kesise 2,4% tasemele. Tõsi, selle fondi taagaks on võlakirjade ebamõistlik proportsioon – nimelt peab progressiivse fondi koosseisus olema aktsiate ja võlakirjade jaotus 50/50. Kuna võlakirjade tootlused on viimastel aastatel olnud äärmiselt nigelad, siis on aktsiad pidanud hea tulemuse koju tooma. Isegi kui eeldada, et aktsiad tegid tulemuse ja võlakirjad jäid nulli, siis on aktiivse juhtimise tulemuseks vaid 4,8% tootlust aktsiatest aasta kohta.

Tänaseks on indekseid maailmas juba rohkem kui noteeritud ettevõtteid, seega saaksime ennast benchmarkida ükskõik kuidas. Seetõttu usun, et minu postitus genereerib nii mõnegi fondijuhi peas selliseid järeldusi, mis parimal juhul paneks vanduma: “Mida kuradit see ahv kokku kirjutab?” Ärme negatiivsemast stsenaariumist proovi mõeldagi. Sest kes teeb üldistatud järeldusi, et kui võlakirjad tegid nulli, siis aktsiad tegid tõenäoliselt 4,8% tootlust?

Minu eesmärgiks ongi laiema pildi mõtlemine. Kui aktiivne fondihaldur ütleb, et kriisi ajal suudab tema teha indeksist paremat tulemust, siis tekib mul mitu küsimus:

  1. mis on võrldusindeksiks võetud?
  2. miks on just see võrldusindeks valitud?
  3. kas parem tulemus tähendab, et raha ei kaotata?

Kui indeks kukub kriisi käigus -50% ja aktiivne fondihaldur teeb tulemuseks -49%, siis sellega on küll indeksit löödud, kuid tulemus on sellest hoolimata halb. Näiteks kasvas LHV Pensionifondi L NAV alates 07.01.2003 kuni 17.10.2007 +82%.

NAV1
Allikas: Pensionikeskus

Samas oli kasv 12.03.2009 kuupäevaks taandunud vaid 38% juurde ehk majanduslangusega kaotati senisest tootlusest ära 53%.

nav2.png
Allikas: Pensionikeskus

Kui olla veidi meelevaldne, siis näiteks Vanguard Total Stock Market ETFi (VTI) väärtus kukkus perioodil 12.10.2007-06.03.2009 56%. Kuigi tegu ei ole 1:1 võrdlusega, siis see näitab siiski ilmekalt, et tavaline indeks ei kukkunud mitte oluliselt rohkem kui aktiivselt juhitud fondi tootlus.

Samal ajal on buumiajad 2 korda pikemad kriisiaegadest. Kui viimase aastaga on passiivsed fondid suutnud 8-9% tootlust näidata, siis aktiivsed fondid on teinud alla 5%. Suurim sarnane isegi vaid alla 3%.

nav2.png
Allikas: Pensionikeskus

Seega, kui buum kestab 2x kauem kui kriis ja 2x soodsam passiivne fond teeb 2x kõrgema tootluse, siis kui kui palju peaks aktiivne fond kriisis passiivsest fondist parem olema, et oma eksistentsi õigustada? Olgu öeldud, et ülemisel pildil olevad numbrid välistavad tasud ehk neist numbritest on kõik tasud juba maha arvestatud.

Aktiivse ja passiivse kaklus on igavene ja tõenäoliselt ei kao see mitte kusagile. Küll aga on tekitatud diskussioon ja lõpuks näevad Eesti pensionikoguja silmad tootluseid, mis on liginemas 10%, mitte ei ole napilt üle inflatsiooni. Kui meie eesmärgiks on pensionitaset hoida, siis sihime lihtsalt liiga madalale. Jätame meelde, et noore inimese pension on piisavalt kaugel, et täna loobuda kriisikartuses tootlusest, mis tema portfelli pensioniks võib märkimisväärselt paisutada. Risk ei ole mitte ainuüksi seotud hindade langemisega, vaid ka teenimata tootluses.

4 thoughts on ““Teate, see passiivne pensionifond on ikka nii riskantne..”

  1. Martin Salus

    Millest tuleb veendumus, et just halval ajal on aktiivselt juhitud fondil eelis? Kas altiivselt juhitud fondid liiguvad õigeaegselt rahasse? Really?! Miks ei võiks siis aktiivselt juhitud fondid buumi aastail õigeaegselt kasutada võimendust vms instrumente turukeskmise löömiseks?
    Mulle tundub see väide üpris õhuke jää.

    Meeldib

  2. Darja Rattassep

    Tere!

    Tundub, et siin on üks kirjaviga 😉 lauses kaks korda kasutasid “aktiivsed fondid”!

    Tervitades, Darja

    N, 13. september 2018 11.27 Rahapuu portfell kirjutas:

    > Tauri posted: “Keeleveebi õigekeelsussõnaraamat defineerib riski kui > kahjuohtu. Tundub loogiline, et kui teeme investeeringu, siis on oht selle > väärtuse vähenemisele ja seeläbi kahju tekkimisele. Samas, kui palju > mõtleme sellele, et tegemata jäänud investeeringutulust i” >

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s