Teeme rahvapanga!

Tõstke käsi, kes on vähemalt korra elus vaadanud teleseriaali Monk? Tegu on ühel ajal nii komöödia kui draamaga, kus Adrian Monki tegelaskuju lahendab eradetektiivina erinevaid politseimüsteeriume. Nagu iga erakordse talendiga ikka kaasas käib, siis ka Adrian Monk ei olnud veidrustest vaba. Tema naine hukkus autopommi lõhkemise tagajärjel ning Monk uskus, et tegu on vandenõuteooriaga ja mehes ammu varjul olnud OCD (obsessiiv-komplusiivne häire) puhkes õide. Selle tulemusena kartis Monk sisuliselt kõike, mida karta andis. Isegi rahatähed oli vaja puhtaks pesta ja ära triikida!

Novot, kui nüüd viime sama analoogia üle ühisrahastusse, siis ka siin sektoris on meil olemas oma Monk. Eriti kui sa ühte lausesse paned ühisrahastus ja korterite arendus, siis kukub meie Monk kohe siruli ja ei virgu ennem kui ühisrahastus on koos oma arendusideega minema auranud.

Jah, olete õigesti aru saanud. Ma räägin pankadest.

Crowdestate’il on parasjagu käsil mitu kinnisvaraarendusega seotud projekti Lätis. Üldiselt on Crowdestate’i investorid saanud projekti panna kõige riskantsema kihi ehk omakapitali ning kui projekt peaks mingil põhjusel upakile minema, siis võib investor kogu rahast ilma jääda. Teiselt poolt aga kui projekt peaks väga hästi õnnestuma, siis võib oodatav tulusus olla märkimisväärselt kõrgem oodatust. Tootlus võib olla isegi mitukümmend protsenti, kusjuures oma tööd ei pea investor ise alla kuigivõrd palju panema. Tuleb analüüsida projekti ennast ja jõuda sisemise minaga kokkuleppele kas ja kui palju ühte projekti raha paigutada.

Iga kolme kuu tagant antakse investoritele projektiga seonduv ülevaade. Näiteks Agenskalna 24 korterelamu arenduse juurde ilmus äsja uus ülevaade, kus eelpool räägitud pankade armee on Monki teinud. Kui Citadele pank üritab (või vähemalt näitab, et üritab) projektiga seotud riskidest aru saada, siis SEB, Swedbank ja Luminor ütlevad konkreetselt, et tänu Crowdestate osalusele ei ole nemad asjast huvitatud. Väiksemad pangad ei näivat üldse aru saavat miks pank peaks raha välja laenama (see on vist koht, kuhu raha koguma peaks?)

Untitled.png
Agenskalna 24 projekti ülevaade, allikas: crowdestate.eu

Tuletame aga meelde, et progressiivne Suurbritannia on jõudnud nii kaugele, et kui pank ei suuda või saa laenu anda, siis ta on sunnitud laenusoovija edasi juhatama mõne alternatiivse laenupakkuja juurde, sh ühisrahastus! Jah, ühisrahastust ühisrahastusse tagasi saata tundub selline koer-sööb-oma_saba olukord, kuid see ei olegi oluline. Oluline on see, et Suurbritannia tunnustab ühisrahastust, Baltikumis aga nähakse neid kui konkurente, kes võimalusel tuleks kohe välja suretada. Aga vimm jääb, isegi kui ühisrahastus ära kastreerida!

Muidugi! Saame ju kõik aru, et palju mugavam on panga jaoks hoiuseid ühest uksest sisse võtta ja need kõrge intressiga teisest uksest välja anda. Spread (intresside erinevus) jääb ilusti panga bilanssi ja juhid saavad omanikelt tubli peapatsutuse (nagu Benny Hillis). Kahjuks on pangandus liikumas sinna suunda, kus riski kardetakse. Pangad mäletavad 2008. aastat, kui portfellid ühtäkki olid müügikõlbmatut kipskarkassi täis. Regulatsioonidega hakatakse investoreid (ja panku) kaitsma, mis resulteerub selles, et laenu pakutakse vaid sellele, kes laenu ei vaja. Ühisrahastus aga lõigatakse välja, sest isegi kui ühisrahastuse investor on nõus võtma kõrgemat riski ja soovib kõrgemat tootlust, siis ei ole mõeldav, et inimene ise oma investeeringute haldamise üle mõtleks. Haldustasud jäävad saamata!

Üha rohkem usun, et meil on vaja luua rahvapank. Selline pank peaks olema õhukene, innovatiivne ja paindlik. Ja miks mitte ei võiks ta maksta tänasega võrreldes mitu korda rohkem intressi – selle pärast ühisrahastus levima hakkaski, et pankadele makstav spead oli hoomamatult suur. Kahjuks aga tuleb arvestada, et panka tehes on bürokraatiat tapvalt palju. Samas tundub ju loogiline, et palga võid maha juua ja siis pole Sind vaja kaitsta, kuid kui investeeringuid teed, siis peab nii tugevalt kaitsma, et sa ise neid teha ei tahakski!

Prioriteedid!

11 kommentaari “Teeme rahvapanga!

  1. aimararak

    Minu mäletamist järgi Eestis on küll pangad CE projektidega kaasa tulnud. Mis Lätis nii palju teistmoodi on? Või on turuolukord hetkel muutunud ja sarnane projekt ei saaks Eestis ka panga finantseeringut?

    Liked by 1 person

    • Tauri

      Eestis on pangad mõnevõrra häbelikumad. LHV ja Luminor on minu teada projektidega kaasa tulnud, SEB pigem mitte ja Swedbank on olnud nt Andre Farmide vastu väga jõhker kui too soovis ühisrahastusest raha kaasata.

      Meeldib

  2. miokas

    Ma arvan, et pankade poolt on riskihindamisel hoopis see vaatenurk, et kogu projekt ehitatakse üles laenuraha peale. Seal pole vahet kust see omafinantseeringu jaoks laenamine tuleb. Ka eraisikute laenuprojektides oodatakse alati rahalist panust, isegi siis kui sul on pakkuda lisatagatist, sest kui oma “saba ja karvad” on mängus, siis sa mõtled plaanid mitu korda hoolikamalt läbi ja tunned suuremat vastutust õnnestumise ees. Psühholoogiline värk, sarnaselt tasuta ja tasuliste koolituste loogikale – kui oled maksnud siis pingutad ka ise, et see poleks asjatu kulu.

    Liked by 1 person

    • Tauri

      Näita mulle projekti, kus arendajal omaosalust ei oleks? Crowdestate puhul on sellist pea võimatu leida. Ka CE jaoks on oluline, et arendaja panustaks ise.

      Meeldib

      • Ise

        Tauri, vahel on vahe vahel. Kui arendaja päris omakapital võetakse arenduse käigus välja “juhtimistasudena”, siis projekti lõplik õnnestumine pole ju enam (nii) oluline.
        Ma pankade suunas nii kriitiline ei oleks. Arendajal endal peaks siiski niipalju nahka mängus olema, et lörrimineku korral oleks ikka valus. Näiteks 10% projekti kogumahust on vähevõitu – seal võib vabalt seesama raha arenduse ajal juba tagasi “tilkuda”.

        Liked by 1 person

      • Tauri

        Jah, nõus. Seni on pigem olnud nii, et arendaja on sunnitud panema 20%+, CEst tuleb 10-20% ning ülejäänud paneb pank / ettemüük. Kui omakapitali osa on väiksem, siis on tegu tõenäoliselt üldse hüpoteegiga.

        Meeldib

  3. kasvik

    Hoiu-laenuühistu ei sobi? Peaks vähem bürokraatiat olema? Ja olemasolevad tunduvad ka üsna rahvalikud. V.a. need vbl mis sms-laenu kontoritele raha koguvad reaalsuses oma liikmetelt.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s