Kuhu Sina investeeriksid?

Jalgpalli MM on kõik ära rikkunud. Produktiivseid õhtutunde enam sisuliselt ei ole, sest järjekordne matš vajab vaatamist või lapsed tegelemist. Suurem poiss on viimasel ajal ööunne läinud kohati juba südaööl, tundub, et tegu on juba suure mehega, kes varem magama minna ei taha.

Teisest küljest olen saanud veidi rohkem asjadele mõelda, sest kui lapsega mängid kas toas või mänguväljakul, siis tahes-tahtmata liigub mõte investeerimisega seotud teemadele. Kuigi riskide teema on jätkuvalt minu jaoks oluline, siis just viimasel ajal olen ennast leidnud huvitavalt mõttelt.

Nimelt, kui meile pakutakse kahte investeeringut, mille risk on võrdväärne, kuid tootlused mõnevõrra erinevad, siis ratsionaalne investor valiks sama riski juures kõrgema tootlusega investeeringu. Mida aga teeks investor Tauri, kui talle lisandub veel üks infokild: ettevõtte sotsiaalne mõõde ehk millega ettevõte tegeleb ja kuidas raha teenib?

Oletame, et elame peaaegu ideaalses maailmas (kõik on ideaalne, v.a. investor, kes ei ole ratsionaalne), kus me teame ette, et meil on kaks võrdse riskiga ettevõtet (. Üks toodab käsitööõlut, teine väljastab Gruusias kiirlaenu. Sõltumatu hindaja on mõlemale ettevõttele määranud pankrotistumise hinnangu Z, kuid sellest hoolimata teenib kiirlaenukontor investorile 12% aastas tootlust ning õlletootja vastavalt 7%. Kuhu investeerida?

Eetika ja moraalidilemma

Kui ühisrahastus Eestisse jõudis, siis just alguse perioodil võis investoritelt kuulda nö moraalidilemmat. Ühelt poolt tahaks laenude andmisega stabiilset tulu teenida, kuid teiselt poolt liiga kõrge intressiga laenu andes võib laenuvõtja maksevõimetuse veerele jõuda. Mida võtta ja mida jätta?

Enne poliitilise riski realiseerumist võis kohata ulmelisi intressimäärasid, mis ulatusid teinekord isegi tuhandetesse protsentidesse. Nüüdseks on aga mitmed riigid intressimääradele lae seadnud ja isegi kiirlaenude puhul on intressimäärad tulnud juba kahekohaliste arvudeni (Eestis). Olgu öeldud, et investorile maksti intressist välja ikkagi tavapärane 10-15% ning ülejäänud teenitav intress läks provisjonideks, kontorivõrgustiku ülevalpidamiseks ja laenukontori kasumiks. Seega, suurem intressimäär võis kahjustada laenuvõtjat ja täiendas laenukontori kukrut.

Huvitavam küsimus oleks hoopis see, et kui otsese laenuandmise asemel oleks investorile pakutud kiirlaenu pakkuva ettevõtte võlakirjadesse investeerimist, siis kas ta sellisel juhul oleks laenamisega rohkem nõus, sest mida ei näe, seda järelikult pole silma all liiga tugevalt turritamas?

Mündi teist külge vaadates võime esitada mõttekäigu, et isegi kõrgem intressimäär lubab finantsturgudel osaleda neil laenuvõtjatel, kes muidu laenu ei saaks. Üldiselt võib öelda, et intress peegeldab laenu riski: madalam intress tähendab madalamat riski ning vastupidi. Seega, pakkudes kiirlaenu isegi väga suure intressimääraga, hoiame inimesed mustalt laenuturult eemale. See on ju võit, kui kehva või teadmata maksevõimega laenuvõtjaga tegeleb laenukontor, mitte Jõuline Gennady?

Esimesel juhul kirjeldatud investor on laenukontori vastu, teisel juhul aga poolt. Sõltub kui magusaks on investeerimislugu enda jaoks räägitud!

Tegelikult kehtib samasugune moraalidilemma õlletootja puhul. Ühelt poolt võime arvata, et alkohol on paha ja seda tuleks igal võimalikul viisil tõkestada, isegi kui selleks on õlletootjasse investeeringu tegemisest loobumine. Teiselt poolt aga võib käsitööõlle olla tugev alternatiiv nö kasti joomisele. Pean silmas seda, kus õllesõber tarbib kesvamärjukest suuremates kogustest ja ei hooli õllest saadavast elamusest. Tähtis on saada hea surin sisse, isegi kui see lõppeb mäluaugu või okseralliga. Sellisel juhul võime edukaks pidada just käsitööõllede tootjat, kes üritab maitseelamusi pakkudes õllest lugu rääkida. Tihtipeale on selline toodang kallim ehk sama raha eest saab oluliselt kontrastsema maitseelamuse, kuid litraažis kaotab.

Mida võtta ja mida jätta?

Üleval lahti kirjutatud stsenaariumid võib 2×2 Untitled.pngmaatriksisse jagada, kus ühte suunda saame märkida käsitööõlletootja ja teise kiirlaenukontori.

Kui Tauri on suutnud enesele selgeks teha, et kiirlaenude andmine on laenuvõtja suhtes positiivne, sest aitab tal olla “puhtal” turul, siis kaldub ta “JAH” kategooriasse. Samamoodi võime käsitleda õlletootjale lähenemist: Tauri investeeriks ettevõttesse kui näeb, et õlletootja visioon on kooskõlas tema enda visiooniga: vähem õlut, kuid maitseelamustega ja kvaliteetsemat! Kui aga Tauri hindab, et igasugune alkoholi tarbimine on liiast, siis liigitub ta pigem “EI” kategooriasse ning sama lugu on kiirlaenudega. Kokku saame neli stsenaariumit, millest kolm on binaarsed “jah” või “ei” ning neljas vajab suuremat süvenemist.

Esimeseks võimaluseks on üldse mitte investeerida ehk mõlemale öelda “EI” sõltumata nende tootlusest või riskist. Sellisel juhul on tootlus r = 0%.

Teisel juhul näeme, et juhtuda võib mõlemat:

  1. õlletootjasse investeeritakse, kiirlaenukontorisse mitte või
  2. õlletootjasse ei investeerita, kiirlaenukontorisse investeeritakse

Siinkohal on võimalik, et investor valib madalama tootluse sama riski juures ehk võimalikud on variant 1 (r = 7%) kui variant 2 (r = 12%)

Viimasel juhul aga on võimalikud kõik tootluse kombinatsioonid vahemikus 7% – 12%. Ratsionaalne investor valiks 12% tootluse, kuid sotsiaalne investor võib teha valiku sõltuvalt tema eelistustest kas 0% või 7% -12%.

Lindistasime äsjahilju Investeerimisraadios saate Funderbeami ja Madis Müüriga, kus keskseks teemaks oli Siidrikoja kampaania. Investoritel on võimalik investeerida veel mõned päevad ettevõttesse, mis kolme aasta pärast lubab 7% dividendi maksma hakata. Minu küsimus on mõnes mõttes ka ajendatud just Siidrikoja teemast: kas aidata kohalikul ettevõttel areneda või minna jahtima sarnase riskitaseme juures midagi suuremat jättes kogukondlikud (sotsiaalsed) põhimõtted investeerimisest eemale?

Hea lugeja, kas Sina oled olnud moraalidilemma ees, kus enam-vähem võrdse riski puhul oled valinud kogukonda edasiviiva, kuid kehvemat tootlust pakkuva investeeringu? Anna kommentaariumis teada!

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s