Bondora postituse järelkaja: lugeja kommentaar

Mõned tunnid peale tänast Bondora postitust sain e-maili, kus üks tuttav kirjutas oma Bondora kogemusest. Küsisin luba, et need mõtted ka oma lugejatele avaldada.

Lugesin täna Sinu viimast blogipostitust Bondorast ja tuli mõte Sulle kirjutada ja tagasisidet anda minu investeeringutest Bondoras. Tean, et on huvitav teada teiste tegemistest ka.

Kirjutad õigesti selles loos, et investeerima peaks vähemalt 3 aastat, et mingeid tulemusi saaks üldse vaatama hakata. Minul on siis tänaseks veel pikem kogemus Bondoras nagu Sul endalgi. Ja täna julgen ka numbritest kirjutada 🙂 

Esimese investeeringu tegin seal oktoobris 2013. 2016. aasta keskel müüsin kõik rohelised ja kollased laenud maha ja sellest ajast pole enam investeerinud. Punased laenud jätsin kõik alles. Olen sealtmaalt ainult raha välja toonud.

 Faktid siis kirvemeetodil sellised:

• Investeerisin eraisikuna
• Kokku investeeritud 70 tuhat eurot.
• Tänaseks on kõik 70 tuhat käes ja intressidelt makstud tulumaks ka käes.
• Nüüd tiksub nö puhaskasum, mis on hetkel ca 480 eurot.
• Alles on veel 835 punast laenutükki, kust tiksub iga kuu ca 250-300 eurot põhiliselt põhiosa. 
• Portfelli näitab hetkel: põhiosa jääk 33 729 eurot ja kogunenud intressid ja viivised 106 663 eurot.

Vähemalt on riskid maandatud tänaseks ja olen omadega nullis +480 eurot kasumit ka. Eks näis, palju siis järgmistel aastatel tegelikku kasumit juurde tiksub.

Tegelikult oleks olnud huvitav näha kuidas portfell oleks orgaaniliselt arenenud. See tähendab, et 2016. aastal oleks müügi asemel võinud portfelli säilitada, kuid see tekitab kohe ühe mure juurde: kui ei müü, siis on risk, et laenud lähevad punaseks. Siiski pean meenutama, et 2013. aastal (ja mõned aastad hiljemgi) kehtis veel vana süsteem, kus kõikidele anti laenu ühe puuga ja seal oli ebavõrdset hinnastamist palju sees. Usun, et omal ajal andis see varastele alustajatele edu.

---

Bondora suurimaks probleemiks oli omal ajal liigne agarus süsteeme muuta. Mõnes mõttes mulle meeldis, et nad pidevalt katsetasid uusi asju ja proovisid katse-eksituse meetodil leida töötavaid lahendusi. Teisalt on tegu finantsteenuseid pakkuva ettevõttega ja neid muutuseid oleks olnud targem väiksemas testgrupis beetatestida enne rakendamist. Katsejänesteks olid investorid, kes sellega rahul ei olnud. Jah, kindlasti on investorite hulgas suur hulk ka neid, kes võib-olla pikemat aega portaali sisse ei loginud ja on muutuste virr-varrist eemal olnud. Usun, et Pareto 80-20 loogika peaks ka siin paika, s.t. 20% ei ole rahul ja 80% on rahul, kuid need 20% teevad häält ja 80% on kas päris passiivsed või ei viitsita asjaga tegeleda, seega kostub välja 20% hääl.

“Malluka” teema osas olen mõnevõrra moraalimajaka positsiooni võtnud. Kui palju on finantsblogijaid, kellega hakata asja ajama? Rahajutud.ee veebikeskkonnast leidub neid juba 20+, kuid probleem on selles, et ükski neist ei oma kümnete tuhandete päevalugejate armeed. Sinna ei saa müüa. Kuivõrd Bondora on tegelikult vahendaja, siis tema huvi on maksimaalselt palju müüa ning mida rohkem tuleb investorite raha peale, seda edukamalt on võimalik endale raha teenida. Küsimus on selles, et kas Malluka sihtgrupp on see õige? Kui paarieurost näokreemi võivad endale kõik näkku määrida ja selle kohta hinnangut anda, siis finantsteenuse tarbimine on palju pikemaajalisem ja vajab sisukat lähenemist. Näiteks kuue kuuline koostöövorm on päris nukker, sest jätab mulje, et poole aastane investeerimishorisont on normaalne, kuigi laenuäris võid laenu kinni jääda aastateks. Go&Grow toode ei suuda minu ühe konto pealt punastele laenudele isegi pakkumist teha, mistõttu on raske uskuda, et toode on üles ehitatud nii, et sealt igal hetkel vabalt välja saab ilma finantsriske kandmata.

Tehke kaalutletud finantsotsuseid, s.h. võrrelge erinevaid teenusepakkujaid!