Tallinna Sadama IPO mõtted, osa viimane

Tallinna Sadama aktsiate lõplikuks hinnaks kujunes 1.70 EUR aktsia kohta ning 3x ülemärkimise tõttu pakuti ettevõttele ligi 450 miljonit eurot. Kuivõrd maha said müüdud kõik pakutavad aktsiad (86 704 968 tk), siis 1.70 eurose hinna juures tähendab see Tallinna Sadama jaoks ligi 147,4 miljonit eurot.

Kõige olulisemaks näitajaks võib väikeinvestor pidada märkinud jaeinvestorite arvu. Tallinki üle 17 tuhande jaeinvestori piir jäi püüdmata, sest Tallinna Sadamat märkis kokku 13 723 jaeinvestorit, kellele lisandus 102 institutsionaalset investorit (nt pensionifondid). Nagu lubatud, siis 1000 aktsiat said kõik kätte, vahemikus 1000-3000 aktsiat jagati välja 51,34% aktsiatest ning üle 3000 aktsia märkinud said 4,5% mahust. Tegin kolmandas osas märkimisjaotuse näite läbi ning nüüd saame teha tegeliku allokatsiooni järgi. Näiteks, kui märkisid 10 000 aktsiat, siis sina said:

  • 1000 tk miinimukogusena
  • 1000-3000 tk vahemikust 2000 x 51,34%= 1027 tk
  • üle 3000 tk ehk 3000-10000 vahemikust 7000 x 4,5% = 315 tk

Kokku (1000+1027+315) 2342 aktsiat. Ehk siis 10 000 aktsiat märkinud jaeinvestor pani kuni kaheks nädalaks kinni 18 000 eurot, et saada umbes 3980 euro väärtuses aktsiaid. Sõbrad, see summa indikeerib minu muret, millest märkimisperioodil tugevalt rääkinud olen: kohalikku jaeinvestorit austatakse äärmiselt vähe ja sellisel kujul kapitaliturgu käima tõmmata ei saa!

Börsiteate kohaselt ligi pooled märkisid kuni 1000 aktsiat:

51% pakkumises osalenud jaeinvestoritest märkis kuni 1000 aktsiat ja 78% jaeinvestoritest märkis kuni 3000 aktsiat.

Numbrite keeles kirjeldatuna 13 723 investorist 51% ehk 7000 investorit märkis kuni 1000 aktsiat. Umbes 3700 jaeinvestorit märkis 1001-3000 aktsiat ning viimased 3000 jaeinvestorit soovis rohkem kui 3000 aktsiat saada. Esmalt võib jääda mulje, et Tauri on tühja kraagelnud: rohkem kui pooled tahtsidki kuni 1000 aktsiat ehk miinimumjaotise ja selle nad said! Meil jääb aga teadmata kui palju oleks selle 7000 investori keskmine aktsiate arv muutunud kui indikatiivne miinimumjaotis oleks olnud 5000 aktsiat. Veelgi enam: 3000 investorit soovisid rohkem kui 3000 aktsiat saada, kuid tõenäoliselt jäi nende tegelik saak sõltumata soovist alla 3000 aktsia. Sisuliselt oleme teinud praegu idanaabrit: eliit (institutsioonaalsed investorid) sai oma soovi, keskklass saadeti lihtsalt Siberisse (3000 või enam aktsiat soovinud investorid) ning mikroinvestoritele anti kõik, et need rahulikult oleksid. Tulemuseks saavutame ühiskonna, kus on normaalne kurikaga mööda liiklust ringi joosta ja teisi peksta ja siis imestame miks meil asjad nii halvad on. Ka investeerimises tuleb arendada nö keskklassi, kes suudabki osta aktsiaid 10 000 – 100 000 euro eest korraga. Praegu müüdi riigile (rahvale) kuulunud ettevõte maha just esimesele ja kolmandale seltskonnale. Rahulolematuks jääb vahepealne grupp, kes tegelikult aitab ehitada investeerimiskultuuri.

Miks ma nii arvan?

Kui fond otsustab investeeringust väljuda, siis Tallinna börsi puhul tuleb arvestada likviidsusprobleemidega. Miljoni euro väärtuses aktsiaid võib müüa paari päevaga, paari nädala või paari kuuga. See sõltub aktsia atraktiivsusest, mis mõne ettevõtte puhul on talutav (TAL1T), teise puhul olematu (ARC1T). Jah, ettevõtted on erinevas mõõdus ja neid ei saagi üks-ühele võrrelda, kuid võrdlus ei ole siinkohal oluline. Meil on vaid käputäis ettevõtteid ja kohalik investor peab nende vahel suutma valiku teha.

Kui hävitame vahepealse investorkihi, siis fondist väljumine võib aktsiahinda märkimisväärselt langetada. Väikeinvestor ei suuda osta ja kui suudab, siis kardab, sest fond väljub talle arusaamatutel põhjustel. See toob kaasa lumepalli, mis viib aktsiahinna veelgi madalamale. Aktsiahinna volatiilsus kasvab ja riskikartlik investor ei tule investeerima. Seda seetõttu, et iga hinna eest on üritatud astuda samme, mis kapitaliturgude arengut piiravad. Riigivalitsemise perspektiivist on see arusaadav: mida rohkem on nõela otsas toetusraha küsivaid inimesi, seda lihtsam on saada tagasivalitud. Eelarvele on aga jätkusuutlikum kui inimene ise suudab raha teenida ja seeläbi väheneb tema vajadus olla välistest toetustest mõjutatud. Millegi pärast on TAS1T (Tallinna Sadama) aktsia pakkumisega kaasas käinud täpselt see, kus lugu peetakse sõltlastest, mitte iseseisvusest, mille tõttu oleme olukorras, kus 10 000 aktsiat märkinud jaeinvestor peab soovitud koguse turult täis ostma. Viimased esmased avalikud pakkumised on olnud ülespidise hinnasurvega. See tähendab, et mõistliku jaotamise asemel on keskklassi kuuluv investor sunnitud märksa enam kulutama vajaliku koguse saamiseks.

Pean kordama, et ma ei ole üllatunud Tallinna Sadamat märkinud jaeinvestorite arvu üle. Küll aga mõtlen kui suur oleks see number parema jaotuse juures võinud tegelikult olla. Arvestades investorkultuuri tugevat arengut, siis minimaalse aktsiajaotise tõstmisel 5000 aktsiani oleks võinud Tallinki tulemuse üle teha. Miks mitte isegi 20 000 jaeinvestorit!

On väga tänuväärne, et Tallinna Sadam toodi börsile ja ette valmistatakse juba Eesti Energia tütarfirma Enefit Taastuvenergia AS vähemusosalust (kuni 49%?) börsile toomist. Head valitsejad ja otsustajad! Palun ärge tehke seda viga, mida Tallinna Sadama puhul tegite. Riigi omandis olevad ettevõtted tuleks turuhinnaga müüa eelistatult kohalikele investoritele. Jah, nendele, kes märkisid 1,8 euro pealt Tallinna Sadamat ja oleksid nõus selle hinnaga ostma olnud ka rohkem kui 1000 aktsiat. Minimaalse jaotuse piire tuleks tugevalt tõsta, vastasel korral on silmakirjalik rääkida kohaliku kapitalituru arengust (eriti kui paralleelselt jookseb kõrval Olympicu kaasus). Tallinna Sadama näitel andsite väikeinvestorile indikatsiooni, et tulevikus nende raha ei vajata. Mis mõte siis üldse IPOtada on? Hoolimata IPO heast tulemusest (3x ülemärkimine ja ca 13 700 jaeinvestorit) on IPO pikas perspektiivis tegelikult läbi kukkunud. Seda tõendab asjaolu, et pakkumuse kogunõudlusest (ca 450M) moodustas Eesti jaeinvestorite nõudlus 23% ehk ligi 100 miljonit eurot ehk kogu IPO mahust ligi 80% pandi jaeinvestorite poolt täis hinnaga 1,8 eurot! Lisaks avati Tallinna Sadama IPO eel ja ajal 5262 väärtpaberikontot, mis tähendab, et vaid 7500 olemasolevat investorkontot märkisid. Seda on vähe. Jään 20 000 potentsiaalse jaeinvestori teesi juurde.

5 kommentaari “Tallinna Sadama IPO mõtted, osa viimane

  1. Jaeinvestor

    Muuga võib ju nõustuda, kuid mitte sellega, et inimene, kes soovis 18000 eest märkida ja sai lõpuks 3980 euro eest aktsiaid oleks pannud kaheks nädalaks oma raha kinni. Tegelikult oleks võinud ainult pooleks päevaks kinni panna, sest 6-l peale lõunat lõppes IPO ja 7-l enne lõunat oli juba ülejääv raha kontol bronni alt vabastatud.

    Meeldib

    • Tauri

      Arvestan kriitikat, kuid ei nõustu sellega. Siin kaks mõtet miks:
      1) Lause oli selline: “Ehk siis 10 000 aktsiat märkinud jaeinvestor pani kuni kaheks nädalaks kinni 18 000 eurot, et saada umbes 3980 euro väärtuses aktsiaid.”
      Märkimisperioodi pikkus oli kaks nädalat ehk teoreetiliselt võis esimesel päeval märkinud kuni kaheks nädalaks raha kinni panna. Sõna “kuni” on antud lauses olemas, seega läheb sinna alla nii pool päeva, kaks päeva, viis päeva, nädal kui ka kaks nädalat.
      2) Investoril ei pruugi erinevatel põhjustel olla juurdepääsu internetile viimasel märkimispäeval. Tema esimene ja ainukene võimalus võibki olla märkimise esimene päev. Kõigil ei ole alati ühesuguseid võimalusi.

      Meeldib

  2. nutt

    nutt, hala ja mõttetu puusalt laskmine…
    küll neil, kes tahtsid rohkem saada on ka piisavalt nutti, et vastavalt tegutseda. alati on võimalus kasutada lähedasti abi ning tean ka mitmeid, kes nii käitusid.

    Meeldib

    • Tauri

      Olen kapitaliturgude arendamise poolt. See tähendab, et sageli võime ühest alguspunktist minema hakata täiesti eri radu mööda ning jõuda edukalt lõpp-punkti välja. Antud juhul on minu nägemus raja valikust tegelikult toimunud valikuga erinev ja kuigi me võime samasse kohta välja jõuda, siis olen hetkel selles osas kahtleval seisukohal. Toimiva kapitalituru arengusse peavad panustama kõik osapooled, s.h. jaeinvestor, kellel on võimekust märkida mõnevõrra enam võrreldes mikroinvestoriga. Süsteemi ülemängimine indikeerib puudulikkust, mitte voorust. Erinevate kontode alt märkimine ei ole ühestki otsast mõistlik. Muuseas, väikeinvestor Taivo Sillaste proovis seda mitme konto süsteemi kasutada ja ikkagi saavutas tulemuseks vaid 20% soovitust. Loe siit: https://fp.lhv.ee/forum/invest/131895?postId=2799348

      Mina soovin kapitaliturgu, kus on olemas väga lai ampluaa erinevaid investoreid, sest see on stabiliseeriva ja tugevdava toimega. Kui seda nutuks ja halaks pidada, siis olen rõõmus, et majandus ei ole efektiivne ja saan oma panuse paremaks muutmisel anda.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s