- Tallinna Sadama IPO mõtted, osa 1
- Tallinna Sadama IPO mõtted, osa 2
- Tallinna Sadama IPO mõtted, osa 3
- Tallinna Sadama IPO mõtted, osa 4
Viimased 8 aastat on uuest kriisist pasundatud. Esmalt pakuti, et tuleb topeltpõhi, kus kahe põhja vahele jääb ajutine leevendushetk. Tänaseks on selge, et kriis oli sügav ja kukkumine järsk, kuid topeltpõhja ei tulnud. Ei ole ka majandus tänaseni reelt kukkunud, kuigi väga pikk vindumisprotsess käis aastaid kuniks hiljuti saadi majandusmootor jälle käima. Siinkohal räägin Euroopa Liidust tervikuna.
Eestis tunneme ennast veidi teistmoodi, sest meie majandus on rokkinud piisavalt kaua. Ma ei pea silmas majanduskasvu, vaid töötajate palgakasvu, mis viimasel ajal on pidevalt olnud üle 5%. Viimati isegi lausa 7,7% aasta baasil. Räägitakse tugevast tööjõupuudusest, mis on viinud selleni, et näiteks põllumajanduses kasutakse väga palju Ukraina tööjõudu. Tegu on 10-15 aasta taguse Eesti ja Soome majandussuhte analoogiga, kus “laisk” soomlane polnud nõus odava raha eest tööd tegema ja abivägi saabus seepeale Eestist. Elati karja kaupa ühiskorterites, osteti makaroni ja ketšupit Eestist kaasa ning tööd rügati teha 12-14 tundi korraga.
Oleme sellise majandussuhte teiseks pooleks ja see tundub meile mõnevõrra harjumatu. Kui tööd on nii palju, et seda teha ei suuda, siis (a) saab tööd valida ning (b) kõrgemat tasu nõuda. Tahes tahtmata jääb mulje, et seekord on kõik teisiti. Mingit majanduskriisi terendamas ei ole!
Majanduskriisi tingimustes võib loogiliselt mõtlev inimene arvata, et luksuskaupadega tegelevad ettevõtted saavad kõige rohkem pihta. Järelikult peaks kriisikindel ettevõte olema seotud inimeste baasvajadustega, näiteks piimatööstus. Mäletatavasti 2014. aastal toimus Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistes suhtes pööre ja just piimakaupadele seati sanktsioonid. Piima hind langes nii madalale tasemele, et liitri 2,5% piima võis poest osta 39 sendiga. Tänaseks on hinnad jällegi tõusnud ning liitri hind on üle 50 sendi, pigem 55-60 senti.
Leedu börsil on noteeritud mitu piimatööstust, näiteks Pieno žvaigždėse aktsia tipp eelmise buumi tipus (2007) oli madalam kui enne Venemaa sanktsioonide kehtestamist 2013. aastal. Peale seda on allamäge tuldud, tipust on hinda kaotatud ligi 50%. Allolevat graafikut vaadates võime öelda, et üks ettevõttepõhine kriis käis üleüldise majanduskriisiga 2008-2009 üle, kuid teine sai alguse 2013. aastal ja on tegelikult jätkuvalt aktuaalne. Samal ajal on majandus pidevalt kasvanud!
Aga on ka teine näide samal börsil asuva piimatööstuse kohta, mille aktsia on märkimisväärselt erinevalt liikunud. Zemaitijos pienasel on näha, et eelmise majanduskriisi ajal oli suhteliselt tuntav langus, siis toimus kiire taastumine (2009-2010) ning seejärel korralik vindumine (2011-2015) ning nüüd on erakordsel tõusuharjal purjetatud.
Väga lihtsustatult võime öelda, et kui tuleb üleüldine majanduskriis, siis müüakse kõike ja kõiki valimatult. Aga on olemas sektorisisene tsükkel ning iga ettevõte elab läbi oma tsükli.
Tallinna Sadam ei ole varem avalikult kaubelnud ning turuhind selgub alles juunikuus, kui aktsiad Tallinna börsil listitakse. Seega me ei tea, kuidas oleks Tallinna Sadam 2008. aasta kriisis käitunud või kuidas investorid oleksid aktsiasse näiteks 2014. aastal suhtunud. Kui vaatame Tallinna Sadama pikaajalisi majandustulemusi, siis näeme, et 2007. aasta käive ja EBITA ja puhaskasum olid 2008. aasta mõõdikutest väiksemad. Tegelikult suutis ettevõte käivet kasvatada kuni 2012. aastani, mil muu turg oli juba tõusule pööranud. 2012. aasta käibe langus oli samas marginaalne ning esimene tõsisem langus sündis just siis kui EL ja USA hakkasid Venemaaga sekeldama. 2014. aasta 110M euroselt käibelt kukuti kolinaga 93,8M peale 2015. aastal. Puhaskasum langes 38,8M pealt 30,9M peale.
Üllataval kombel sattus langus samasse perioodi, mil piima hind kukkus. Kuigi Tallinna Sadama kaudu käideldakse puistelastile ka vedellasti, siis nendes mahutites voolas masuut. Järelikult ei maksa otsida seoseid piima hinna ja Tallinna Sadama finantstulemuste vahel. Põhjus seisnes selles, et nafta maailmaturuhind kukkus tulenevalt erinevatest asjaoludest. Põhiliseks võib pidada jõuliselt kasvava Hiina vähenenud vajaduse naftatoodete osas. Samal ajal oli nafta puurimise tehnoloogia niivõrd palju edasi arenenud, et USA ja Kanada suutsid efektiivselt naftat puurida kohtadest, kus see oli varem ebaefektiivne. Samuti muutus netoimportijast USA positsioon turul, sest nüüd suudeti olla netoeksportija. Põhiline eksportöör Saudi-Araabia aga otsustas langevate hindade tingimustes pakkuda jätkuvalt sama palju naftat kui varem ja kokku oligi saadud kompott, mis kukutas nafta hinda märkimisväärselt.
Kui aga vaatame asja teise nurga alt, siis tegelikult võib kasvavas naftahinnas peituda Tallinna Sadama potentsiaal. Lootuses, et maailma majandus on jälle käima saadud, võib naftatoodete järgi vajadus kasvada, mistõttu Venemaa enda sadamad ei suuda piisavas mahus kaupa käidelda ja osa suunatakse sellest Eesti, Läti ja Leedu sadamate kaudu välja.
Tallinna Sadama pikaajalised finantstulemused näitavad, et hoolimata Venemaa ja nafta kriisist on suudetud teenusteportfell hoida piisavalt hajutatud, et ka kõige kehvemal aastal (irooniliselt 2007. aasta) suudeti teenida 21,3 miljonit eurot kasumit. Maksimaalne tulemus võluti välja 2010. aastal, kui kasumit teeniti 42,4 miljonit eurot. Vähemalt pikaajaliste tulemuste põhjal ei tohiks olla põhjust arvata, et nüüd kaks aastat on elu hea (30M dividendi aastas) ja siis kukutakse ree pealt täiesti maha. Karta tuleb optimistlikke eelduseid maksta tulevikus välja vähemalt 70% puhaskasumist ja loota, et dividendisumma ei lange alla 30M euro.
Ka mina olen teinud selle vea, et olen 30M dividendimakse ja 70% väljamaksekordaja juures arvutanud püsivaks vajalikuks kasumiks ca 43 miljonit eurot. Tegelikult öeldakse, et väljamakse on vähemalt 70%, mis tähendab, et välja võib maksta ka 100%. Sellisel juhul olekski vaja teenida 30M eurot aastas, et eesmärki täita. Natukene pessimistlikum olen selles osas, et riik soovib tulevikus vähemalt 35M dividendi saada (tõenäoliselt kogu ettevõtte väljamakset eeldatakse, mitte riigi 67% osale vastavat summat).
Mulle tundub, et prospekti lugedes klammerdume liigselt lühiajalisele perspektiivile, sest prospektis räägitakse aastatest 2015-2017. Tegelik ajalugu on aga palju pikem ning näitab selgelt, et viimase majanduskriisi kiuste suutis Tallinna Sadam oma tulemust aasta-aastalt parandada. Kuigi me ei tea kuidas Tallinna Sadama aktsia oleks 2007-2010 vahemikus börsil liikunud, siis mulle tundub, et vähemalt tulemusi vaadates oleks tegu olnud turuga võrreldes madalama riskiga instrumendiga.
Artikkel on koostatud meelelahutuslikke eesmärke silmas pidades. See ei ole soovitus nimetatud ettevõtte aktsiate IPOl osalemiseks, vaid laiendus, mis mõtted tekivad väikeinvestoril ettevõtte materjalidega tutvumisel. Kuivõrd IPO materjalide hulk on mahukas, siis siin artiklis on arvesse võetud vaid vähest teadaolevat infot. Teisalt on ka tegu oma mõtete ülesmärkimisega, et tulevikus hinnata kuidas IPOt nii emotsionaaselt kui pragmaatiliselt nägin.
Rahapuu portfell 
Tere Tauri,
Tänud, et oled võtnud vaevaks oma mõtteid kirja panna – huvitav lugemine.
Tallinna Sadama kaubavoogude languse seos nafta hinna langusega on natukene juhuslik. Pigem tuleneb kaubavoogude langus sellest, et ennem käis suur osa Venemaa vedellastist läbi Eesti sadamate, peamiselt seetõttu, et Venemaal puudusid baltimere ääres sadamad, mille kaudu saata kaupa EUsse.
aastal avati Ust-Luga vedellasti terminaal Venemaal ning järk-järgult on suurendatud Primorski sadama läbi laske võimet ning nüüd Vene kaup, mis enne käis läbi Eesti, on suunatud läbi Venemaa enda sadamate, ning vaevalt see Eestisse tagasi tuleb. Pigem on oodata Vene kauba või transiidi edasist langust tulenevalt Vene sadamate edasisest arendamisest – st. infrastruktuur, mis on vajalik konteinerlasti teenidamiseks jne
Tervitades,
Mr. Mooney
MeeldibMeeldib
Hei! Aitäh, et oma mõtteid jagad. See on hea, kui näed konkreetseid vigu minu mõttekäigus ja neist ka teada annad. Saan ise samuti targemaks! Julgustan Sind kui teisi julgelt dialoogi astuma.
Vedellasti osas head tähelepanekud. Ise tahaksin lisada võib-olla seda, et tänavapilti vaadates tundub vilgas äri käivat Paldiski sadamas. Pidevad treileritäied autosid (eelkõige Mersud) liiguvad Tallinn-Tartu maanteel. See pole muidugi võrreldav masuudiveorongidega, kuid Marko Raidi Investeerimisraadio intervjuust jäi kõrva, et täna tegeletakse juba nišitoote pakkumisega (väikesed kogused, erinev kaup).
MeeldibMeeldib
Ro-Ro kohapealt olen nõus, et see areneb ning on kindlasti kasvav kaubasuund (uue liini avamine) ning see mingil määral mitigeerib Venemaa kaubavoogude langust, kuid pigem marginaalselt.
MeeldibMeeldib