Tallinna Sadama IPO mõtted, osa 3

Tallinna Sadama IPO on tõeline suursündmus, mida äärmise delikaatsusega käsitletakse. IPO mahuks on veidi üle 86 miljoni aktsia, kuid tähelepanelikumad on märganud, et sellest 75,4 miljonit on täiesti uued aktsiad ning 11,3 miljonit on vanad ehk juba eksisteerivad aktsiad. IPO prospekti kohaselt on nendel 11,3 miljonil aktsial oma eesmärk.

Olgem ausad – riigil, pankadel ega minul või Sinul pole päris täpselt aimu kuidas Tallinna Sadama aktsia börsil vastu võetakse. Ettevõttel puudub turuhind, sest turutehinguid temaga eeskätt viimasel ajal tehtud ei ole. Sestap on paika pandud nn stabiliseerimisfond, mis koosneb 11 300 000 eksisteerivast aktsiast ning Swedbank ASil on Citigroup Global Markets Limited’i nimel võimalik kauplemise päevast alates järgmise 30 päeva jooksul hinda stabiliseerida. Piltlikult öeldes võib Swedbank tekitada klaasist põranda, kust läbi hind järgmise kuu aja jooksul ei kuku, sest tulejõudu on kuni 11,3 miljoni aktsia ostmiseks. Hiljem jällegi müüakse ostetud aktsiad riigile tagasi. Selline käik peaks andma kõigile osapooltele aega uue turuhinnaga harjumiseks ja loodetavasti hoiab ära juhused, kus grupp investoritest on lugenud (näiteks Rahapuu blogist) mingi infot, millest info avaldaja ka liiga hästi aru ei pruugi saada (vähese kogemuse tõttu) ja seejärel paiskab aktsiad turgu. Seega, ärge imestage kui esimesel kauplemiskuul on tehinguaktiivsus ootamatult kõrge.

Aktsiate allokeerimisest

Märkimisperiood algas 25. mail ning lõppeb kolmapäeval, 6. juunil kell 14.00. Nimetatud ajavahemiku jooksul koguvad pangad märkimisega seotud info kokku ja see edastatakse Tallinna Sadamale (ja riigile kui peamisele aktsionärile sel hetkel) peale märkimisperioodi lõppu. Märkimiseks on vaja Eesti Väärtpaberikeskuse kontot, selle saab avada internetipangas (üldiselt tasuta), samuti saab märkimise sooritada läbi panga. Kanna raha (õigele) kontole, vali “Väärtpaberite märkimine” ja sealt edasi saad sisestada koguse ja hinna (peab olema 1,8 eurot).

Untitled.png
Väärpaberite märkimine LHV Panga näitel

Käesolevaga ei ole ette määratud mis proportsioonis aktsiaid institutsionaalsetele investoritele ja jaeinvestoritele määratakse. Välja on hõigatud 1000 aktsia suurune miinimumjaotis, mis oma mahult kõnetab jaeinvestoreid. Siiski on Tallinna Sadam võtnud õiguse allokatsiooni hiljem muuta ning mina isiklikult loodan, et jaeinvestorite miinimumjaotis on suurusjärgus 5000 aktsiat.

Siiski, prospekti kohaselt jagatakse soovijatele välja esmalt miinimumjaotise jagu aktsiaid (võib ka juhtuda, et investoreid tuleb kokku nii suur hulk, et miinimumjaotisest ei piisa ja seda tuleb vähendada. Sellise sündmuse juhtumise tõenäosus on aga kaduvväike). Seejärel võetakse järgmine ports ette, näiteks pannakse paika, et need, kes soovisid kuni 25 000 aktsiat saada, saavad esimesed 1000 vabalt kätte ning järgmised aktsiad (1001 – 25 000) mahus 50%. Järelikult kuni 25 000 aktsiat soovinud investor saab kätte 1000 + 24 000 x 50% = ~ 13 000 aktsiat. Siis võib juhtuda, et tuleb ka kolmas saehammas, mis määrab ära kui palju järgmises voorus jaotatakse. Jällegi võime teha näitlikustamise mõttes näite, kus investor soovib saada 100 000 aktsiat. Oletame, et ettevõte tagab üle 25 000 aktsia piiri 30% mahust. Ehk siis märgid 100 000 aktsiat, kuid tegelikult saad:

a) kuni 1000 aktsiat = 1000 tk

b) 1 001 – 25 000 aktsiat = (25 000 – 1 001) x 50% = ~12 000 tk

c) 25 001 kuni lõpmatus = (märgitud kogus – 25 001) x 30% = (100 000 – 25 001) x 30% = ~22 500 tk

Seega kui märkisid 100 000 aktsiat, siis just kui selle loogikaga oleksid saanud 1 000 + 12 000 + 22 500 = 35 500 aktsiat. Olgu öeldud, et need mahuindikaatorid ei vasta tegelikkusele ehk siis tegeliku proportsiooni saame teada alles märkimisperioodi lõpus. Kui aga soovid näiteks 5000 aktsiat kindla peale saada, siis on selge, et 5000 aktsia märkimisest ei piisa. Pead märkima mõnevõrra rohkem!

Eesti kohalikku jaeinvestorit ei eelistata, samuti ei ole vahet läbi millise panga märkimiskorraldus esitada. Kõik pannakse võrdselt ühte kaussi kokku ja sealt siis vaadatakse kõigile võrdselt otsa. Või noh, nii võrdselt kui võrdselt erinevate astmetega võrreldes saab.

Kui plaanid olla kaval ja teha mitmes pangas märkimiskorraldus (näiteks märgid nii LHV, SEB kui Swedbanki alt igal pool 1000 aktsiat ehk loodad saada 3000 aktsiat), siis tegelikult on tehingud väärtpaberikonto põhised ehk Sinu pank ühendub Sulle kuuluva väärtpaberikontoga ja see Sulle miinimumjaotisest kõrgemat hulka aktsiaid ei paku. Tõsi, kui Sul on ettevõte olemas, siis sellisel viisil, et ostad nii eraisikuna kui ettevõttele 1000 aktsiat, peaks küll saama. Kui Sul on kümneid ettevõtteid ja neil on juhuslikult kõigil Eesti Väärpaberikeskuse konto olemas, siis tulised õnnitlused ja lillekimp minu poolt! Sääraselt on võimalik “süsteemi üle mängida” küll.

Eelnevalt võis tekkida küsimus, et miks märkida saab hinnaga 1,8 eurot, kui tegelikult on vahemik 1,4-1,8 eurot? Jaeinvestor märgibki alguses kõrgema hinnaga, sest institutsionaalsete investorite huvi paneb paika lõpliku hinna. Seega märkides 1000 aktsiat broneeritakse Sinu kontolt 1800 eurot (tehingutasu ei lisandu), hiljem kui tegelik hind on näiteks 1,6 eurot, siis broneeringust tehingusse liigub 1600 eurot ja 200 eurot vabastatakse. Sellega võid pärast poodi minna või järelturult lisa osta.

Milleks Tallinna Sadam raha kaasab?

Riik on välja öelnud, et IPOst saadava finantsressursiga rahastatakse 105 miljoni suurust dividendimakset riigile. Lisaks kaasneb dividendide maksmisega ettevõtte tasandil tulumaksukohustus, millest lisandub riigi kaukasse veel 26,3 miljonit eurot. Olgu öeldud, et jaotamata kasumit on riigil 31.03.2018 seisuga 122,6 miljonit eurot ehk päris kogu jaotamata kasumit välja ei maksta.

IPOs osaleval investoril on seega õigus oodata dividendi alates 2018. aastast. 2019 ja 2020 lubatakse maksta 30 miljonit eurot ning sealt edasi vähemalt 70% aasta puhaskasumist. Vähem on aga räägitud sellest, et edaspidi vähemalt 66% osalusega suuraktsionär (Eesti riik) on 19.04.2018 pannud paberile kirja oma ootuse tulevikudividendile ja seal oodatakse (sõltuvalt turutingimustest, likviidsusest jms) 35 miljoni euro suurust dividendi (prospekti lk 57, Dividend policy).

Artikkel on koostatud meelelahutuslikke eesmärke silmas pidades. See ei ole soovitus nimetatud ettevõtte aktsiate IPOl osalemiseks, vaid laiendus, mis mõtted tekivad väikeinvestoril ettevõtte materjalidega tutvumisel. Kuivõrd IPO materjalide hulk on mahukas, siis siin artiklis on arvesse võetud vaid vähest teadaolevat infot. Teisalt on ka tegu oma mõtete ülesmärkimisega, et tulevikus hinnata kuidas IPOt nii emotsionaaselt kui pragmaatiliselt nägin.

3 thoughts on “Tallinna Sadama IPO mõtted, osa 3

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s