Täna hommikul tuli teade, et Northern Horizon Capital plaanib Baltic Horizon fondi tagamata võlakirjade emissiooni korraldada. Osaleda saavad vaid institutsionaalsed investorid valitud Euroopa riikides. Miinimuminvesteeringuks on 100 000 eurot ning maksimaalselt kogutakse 30 miljonit eurot.
Emissiooni tingimused, s.h. hind, selgub aprillis-mais. Juhul kui pakkumine on edukas, siis plaanitakse võlakirjad noteerida Tallinna börsil.
Börsiteate kohaselt kasutatakse saadavaid vahendeid peamiselt pangalaenude osaliseks refinantseerimiseks: “Võlakirjaemissioonist saadavaid vahendeid plaanitakse peamiselt kasutada olemasolevate pangalaenude osaliseks refinantseerimiseks, et minimeerida laenude amortisatsioonimakseid, kuid ka investeerimistegevuseks fondi siseselt.“
Minu portfellis on Baltic Horizon fondil oma koht olemas, mistõttu pakub igasugune uus info alati huvi. Eriti täna, kus osaku hind on mõnevõrra languses. Iga uus infokillukene aitab investeeringut paremini lahti mõtestada.
Eelkõige jääb mulle silma võlakirja emissioonist saadava rahakasutuse plaan, mille kohaselt refinantseeritakse osaliselt pangalaene eesmärgiga minimeerida laenude amortisatsioonimakseid. Vaatame korra viimase majandusaasta aruande lisa 17 “Intressikandvad laenukohustused”.
Laenumaksete amortisatsiooni minimeerimine tähendab, et soovitakse laenude agregeeritud tagasimaksesummat vähendada. Seda saab teha (1) intressimäära vähendamise või (2) laenutähtaja pikendamise kaudu.
Toon näite:
Soovime väljaüürimise eesmärgil soetada korteri. Kui turu üüritase on 350 eurot ning korter maksab 70 000 eurot, siis teenime omakapitalilt 6,01% tulu. Kuna meil on vaid 35 000 eurot ning ülejäänud tuleb pangast laenata intressiga 1,7% (BHFi keskmine intressimäär), siis kuumakse sõltub laenu kestvusest. Valides 15-aastase maksegraafiku on kuumakse 220 eurot ning 30-aastase graafiku puhul 124 eurot. Esimesel juhul saame investorile välja maksta 130 eurot üüritulu, teisel juhul aga 224 eurot. Kuigi kokkuvõttes on pikema laenu absoluutväärtuses makstud summa suurem, siis suures plaanis teenib investor täna suuremat tulu cash on cash.
Tuleme nüüd korra tagasi ülemise pildi juurde (lisa 17). Kõige kõrgema intressimääraga laen on hetkel võetud Pangast 2 (1,9%+3k euribor) laenutähtajaga märts 2019. Kuivõrd tegu on suhteliselt suure summaga (6,8meur), mis tuleks vähem kui aasta pärast tasuda, siis see võiks olla potentsiaalselt üks refinantseeritavast laenudest. Ülejäänud laenude tagasimaksetähtajad on alles 2021-2024 vahemikus.
Nüüd ei tohi ära unustada tuletisinstrumente, mille abil laenule lagi seatakse. BHF on tuletisinstrumente kasutanud, mistõttu lisas 17 kuvatud sisemine intressimäär ei pruugi olla korrektne hindamaks kui kallis laen tegelikult on. Oletades, et fikseeritud määr jääb 2% ümber ja sellise hinna pealt võiks BHF raha kaasata (või veidi kallimalt), siis saab määravaks võlakirjade pikkus, et täita “laenumaksete amortisatsiooni minimeerimise” eesmärki. Võlakirjade puhul on aga küsimuseks kupongimaksete sagedus. Kui seda tehakse korra aastas, siis tõenäoliselt makstakse 3 kvartalit head dividendi ning üks kvartal kannatab. Kui kaks korda aastas, siis vastavalt 2 head dividendikvartalit ja 2 kehvemat.
Kokkuvõttes tundub, et võlakirjade tulemusena võiks dividendimakse suureneda, kuid selle hinnaks on kõikuv dividendide suurus osaku kohta. Umbes kuu aega tagasi ütles fondijuht Tarmo Karotam ühes videos, et eesmärgiks on maksta kasvavaid dividende ning kuna rendihinnad on (vähemalt osaliselt) seotud inflatsioonimääraga, siis on seal lootust inflatsiooni kasvades ka dividendide kasvule.
Rahapuu portfell 
Üks kommentaar “Baltic Horizon fond plaanib võlakirjade mitteavalikku pakkumist”