Estateguru on jõudnud oma arengus faasi, kus üle 1 miljoni eurose mahuga projektide rahastamine ei ole enam probleem. Jaanuari lõpus pakkumisele tulnud Lirokuja ärilaenu raames koguti 1,65 miljonit eurot töötava trükikoja ostmiseks Soomes Helsingis ning äsja rahastati Leedus Klaipeda sadama sildfinantseeringu projekt summas 1,15 miljonit eurot. Mõnekümne tuhande eurosed projektid pannakse automaatpakkujate poolt täis loetud hetkedega.
Selgelt investorite usalduse võitnud Estateguru purjetab täiesti uutel vetel. Käesolevaga on väljastatud laenude maht veidi üle 48 miljoni euro, kuid raha kaasamise tempo on silmnähtavalt tõusnud. Kui veel eelmise aasta lõpus oli vastav näitaja 39,3 miljonit eurot, siis vähem kui kolme kuuga on ligi 9 miljonit eurot laenumahtu juurde genereeritud. Muuseas, jaanuari lõpu seisuga oli väljastatud laenude maht 41,7 miljoni euro juures, seega on järsk kasv toimunud viimase pooleteise kuuga. Hiljemalt aprillis ületatakse 50 miljoni euro joon.
Rahastatud laenude arv ulatub 300 laenuni, millest 120 laenu on juba tagasi makstud. Sealjuures on investorid teeninud ligi 2,5 miljonit eurot intressitulu.
Varasemalt olen kirjutanud Estateguru esimesest vasikast, mis hakkas aia taha minema, kuid juhatati päris kiiresti õigele rajale tagasi (). Üks hüvitatud laen ja kaks võlas olevat laenu näitavad, et (a) majandusel läheb hästi ning (b) Estateguru on vähemalt senimaani suutnud sobivaid projekte valida.
Seotud artiklid
Estateguru esimene “punane”
Igale lahendusele saab alati probleemi otsida
Investorid on teeninud ajalooliselt 12,47% tootlust, mis tulevikus mõnevõrra väheneb tulenevalt madalamast keskmisest intressist, millega laene väljastatakse.
Suuremate projektide puhul rohkem investoreid
Kui üldiselt jääb projekti rahastavate investorite arv 300-400 juurde, siis suuremahuliste projektide puhul kogutakse kapitali üle tuhandelt investorilt. Klaipeda sadama sildfinantseeringut pakkusid 1180 investorit ning Lirokuja äriaenu 1233 investorit.
Esineb ka erijuhtumeid. Näiteks Ringi aernduslaenu 1. etapp pälvis 806 investori usalduse. Projekti maht oli tagasihoidlik 250 tuhat eurot ja intressiks pakuti 11%. Tähe sildfinantseeringuks kokku kogutud 435 tuhat eurot tuli 1016 investorilt (intressimäär samuti 11%). Tallinna maantee sildlaenuga kogutud 205 tuhat eurot tuli 759 investori panusest (intressimäär jällegi 11%). Samal ajal töös olnud Läti ja Leedu projektid pakkusid 11% intressimäära juures aga väiksemale hulgale investoritele huvi. Seetõttu võib eeldada, et investorid on eelkõige huvitunud Eesti investeeringutest.
Suuremate summade investeerimisel pakutakse boonuseid, näiteks Lirokuja projekti baasintressimäär oli 11,5%, kuid vähemalt 20 tuhande eurose investeeringu korral tõusis intress 12% peale ning üle 100 tuhande euro investeerinute intressimääraks kujunes 12,5%.
Estategurust on suhteliselt märkamatult saanud Eesti suurim ühisrahastusportaal. Veebruaris väljastati 4,5 miljoni euro väärtuses laenulepinguid, mis Bondora 3 miljoni juures on ligi 50% enam. Ülejäänud portaalid jäid 1-1,5 miljoni juurde.
Rahapuu portfell 