Frugal February: esimene nädal

Aasta kõige lühemal kuul on hea võimalus igapäevakulutused üle vaadata. Kuigi tehtavaid kulutusi peaksime jälgima aastaringselt, siis vahepealne sihilik paastumine tuleb sellest hoolimata kasuks. Ikka on nii, et fokuseeritud tegevuse tulemusel näeme neid kitsakohti, mis tavapärase kulgemisega jääksid nägemata.

Isiklikke finantsasju tasub vaadata kui ettevõtte toimimist. Teeme tööd ja teenime müügitulu ehk palka, dividende või intresse. Teiselt poolt on meil mingisugused püsivkulud, et “tehas” töös hoida ja muutuvkulud, mis aitavad elustandardit pidada. Püsivkulude kategooriasse saame paigutada üüri / kodulaenu kuumakse ning muutuvkulude alla vastavalt need kulutused, mille tegemise osas oleme vabamad. Kui kodulaenu kuumakse on suhteliselt samasuguses suurusjärgus, siis toidule, riietele ja autokütusele võime kulutada iga kuu erinevalt.

Otsustasime Kristiga, et pühendame veebruarikuus Investeerimisraadios rohkem aega Frugal February ehk säästliku veebruari väljakutsele. Esimesel nädalal oli meie eesmärgiks välja selgitada senine tarbimisharjumuste muster.

Mina olen kulude jälgmist aktiivselt teinud viimased viis aastat. Nii on mul tegelikult teada kuude lõikes viimaste aastate sissetulekud ja väljaminekud. Selleks tegin Google Drive dokumendi, kuhu kirjutasin põhilised kategooriad:

• Rohelisega sissetulekud
• Punasega kohustuslikud kulud, nt üür, internet, telefon
• Kollasega muutuvkulud, nt toit, transport, muud kulud
• Sinisega säästud

Eelistaksin, et minu pank suudaks sellist toodet pakkuda, sest hetkel pean palju käsitööd tegema. Kuna arvepidamine on minu jaoks meeldiv tegevus, siis saan manuaalsete kannetega hakkama, kuid keegi kolmas võib sarnast süsteemi kasutades kiiresti heituda. Samas ei öelda nalja pärast, et edu saavutamiseks on vaja veidi vaeva näha!

Enda laituseks tuleb nentida, et eelmise aasta viimased kolm kuud olid pikka aega sisse kandmata. Eks kooliga oli parasjagu palju tegemist ja vaba aega liiga palju käes polnud, mistõttu sain nüüd olukorra uuesti tagantjärgi fikseerida. Endalegi üllatuseks avatasin, et just viimased kolm kuud on toidu ja muu kodukauba kategoorias kõva inflatsioon olnud. Olen rahul esimese kuue kuu tulemusega, kuid aasta teine poolt on päris palju kõrgemaks läinud. Maikuus olime nädalakese Kreetal (all in), kuid septembris tõenäoliselt tegelesime nälgimisega. Ma ei oska hetkel mõelda loogilist seletust, miks septembrikuu tulemus teistest niivõrd palju erineb.

Toidu ja muu kodukaupade alla olen pannud 2 alamkategooriat: kodus ja väljas. Kodus alla lähevad absoluutselt kõik ostud, mille kotiga tulen koju. Kaasa arvatud lapse püreed, piim ja mähkmed. Väljas alla jällegi lähevad väljas söömised, küllaminekud või töölõunad. Põhimõtteliselt aitab selline lähenemine selgitada välja kui palju raha kogu kategooriast kulub mugavama elu peale. Aasta viimased kolm neli kuud olen nähtavasti lõdvemini lasknud. Eriti tobe on see, et enamuse septembrist kuni detsembrini istusin sisuliselt igal õhtul koolis – kust tuli see aeg ja võimalus, et üldse väljas midagi teha?

Graafikut vaadates võiks arvata, et selline 70/30 jaotus oleks optimaalne. Iga kümneka kohta 3 eurot väljas söömiseks ja 7 eurot majapidamises toiduks ja muudeks kodutarveteks.

Transpordi osas mul suuri etteheiteid endale pole. Autosõiduga saan ilusti hakkama, kuid mul puudub sisemine põlemine ja suurem kirg autoga niisama ringi sõita. Kui vaja, siis läheme maale, kui vaja, siis käime linna teises otsas asju ajamas, kuid lumega parkladrifti teha mulle ei meeldi. Lõhu veel midagi ära ja siis hakka remontima! Pikema perspektiivi küsimus on pigem selles, et kuidas leida optimaalne sõiduvahend. Kuigi auto on laenuvaba, siis on tema remondivajadus olnud päris mehine. Saan aru, miks naljatlevalt öeldakse, et ennem vali vana naine kui vana auto. Esimene saab vähemalt pensionit, teine viib viimasegi minema.

Muude kulutuste kategooria on samuti suhteliselt stabiilne. Panen vaid tähele, et olen varasemalt pidanud “Meie fondi” nimelist kululahtrit. Nüüd meenub, et vast paar-kolm aastat tagasi panime naisega ümbrikusse iga kuu kumbki 20 eurot ja sellega kogusime nn date night raha. Eks ta oli “maksa iseendale” stiilis mõeldud. Kui raha ümbrikus olemas oli, siis võis “süüvabalt” välja minna ja midagi huvitavat teha. Tavaliselt palgapäeva paiku käisime nagunii väljas, seega sai lisaraha kasutada kuulõpu üritusteks. Täitsa huvitav mõte, peaks äkki uuesti päevakorda võtma.

Frugal February ei ole minu jaoks positiivselt alanud. Oma tavapäraseid oste tehes avastasin, et kuu keskpaigaks olen sisuliselt juba 100% “tavapärastest” kulutustest ära teinud ja kui tõesti kokku hoida sooviksin, siis tuleks ülejäänud kuu nulli peal elada. Seda pole isegi mõtet proovima hakata.

Küll aga võin enesetunde kergitamiseks öelda, et asjatuid oste on olnud vähe. Võib-olla ei olegi õige jälgida kulutusi kuu baasil, vaid võrrelda tuleks pikemat perioodi, nt kvartaleid? Asi selles, et sageli ostame mingisuguseid tooteid hulgim ette, kui näeme, et need on tavapäraselt soodsamad. Lapsel on vaja mähkmeid ja kui keskmiselt maksab tükk 32 senti, siis soodustuste ajal saab 21-25 sendi vahel tüki kätte. Tükikaupa mähkmeid ei müüda, vaid arvestatud on ikkagi täispaki kohta. Probleem on lihtsalt selles, et ka üks tootja (nt P&G) võib toota erinevate kogustega ja kui Sina mäletad, et normaalse hinnaga pakk oli 13,49 eurot, siis seal võib olla sees 10 tükki vähem. Oleme harjunud arvestama tüki-, kilo- või liitrihindades, eriti kui maht varieerub.

Veebruaris ostsin kolm pakki piimapulbrit. Tavahind on sellisel pakil 11,99-12,50 eurot, saime 9,99 euroga. Kokkuhoid 6 eurot. Mähkmeid olen ostnud üldiselt 2-3 kasti korraga ehk 200-300tk. Teame, et nii mähkmed kui piim lähevad kindlasti kasutusse ja korraks raha varudesse panemine tähendab, et hiljem peame kallima hinnaga toodet vähem ostma. Kui korraga ostame 200 mähet ja võit on 7 senti mähkme kohta, siis see teeb kokku 14 eurot säästu. Sisuliselt tasuta piimapulbripakk kauba peale! Lastekaupa ostes saab väikestest võitudest kiiresti suure summa kokku. Samas korraga ostes tuleb suurem summa välja käia ja see jätab kuistele tarbimisnumbritele oma jälje.

Jätkuvalt arvan, et toidukategoorias saab optimaalsemalt tegutseda, kui

• väheväärtuslik toode asendada väärtuslikuma tootega; nt kartulikrõpsu ja pirukate asemel tee kartuliputru ja kastet, kõrvale klaas keefiri; ja
• varuda pikemalt säilivaid asju sooduspakkumiste ajal ette.

Just vaatasin, et homne pizzamaterjal on varudes olemas. Spetsiaalselt poodi ostma minnes jõuaks korvi igasugust muud manti, mis nüüd ostmata jääb! 🙂

Väikesed võidud akumuleeruvad!

Kuidas Sinu säästlik veebruar senimaani kulgenud on?