Kuulasin üleeile Patrick O’Shaughnessy podcasti Invest Like the Best 75. episoodi Harvey Sawikiniga. Jutuks tulid arenevad Ida-Euroopa turud, s.h. Eestiga. Näiteks rääkis Harvey, et Hansapanga aktsiasse sisenes tema fond 1994. aastal ning Swedbanki 2005. aastal tehtud ostupakkumine tähendas nende jaoks väljumist 75x tootlusega. Saate lõpus uuris Patrick kuidas Harvey suhtub nö pehmematesse investeeringutesse, nt vein või maalid. Tasub kuulata!
Vein, maalid, mündid on selles mõttes huvitavaks objektiks, et neil on kahtepidine väärtus: tarbimisväärtus ja investeerimisväärtus. Poes oste sooritades võime saada uskumatuid münte, mis poes ostavad ikka oma nominaalväärtuse eest, kuid järelturul võivad need maksta numismaatilises mõttes kordades rohem. Kuigi käibelt Monaco 2007. aasta Grace Kelly münti ilmselt ei leia, siis selle järelturuhind UNC (uncirculated ehk uueväärsed, mitte käibel olnud) seisus on ca 1500 – 2000 eurot. Eks põhjuseks jällegi mündi eksklusiivsus: tiraaž oli vaid 20 000 münti.
Soome “risuraha” münt saadeti 2004. aastal otse käibesse ja UNC seisus münte on seega väga vähe saadaval. Risuraha münti vermiti 1 miljon tükki ehk tegelikult on tiraaž suhteliselt väikene ja see tähendab, et mündi hind on järelturul 25-50 eurot.
Igal Eurotsooni liikmel on õigus aastas kaks mälestusmünti käibele lasta. Müntide esimene külg on ühesugune, kuid erineb tagumise külje poolest. Nagu nimi ütleb, siis on mälestusmündi mõtteks tunnustada mõnda ajaloolist seika emiteeriva riigi ajaloost või Euroopa ajaloost, näiteks 19. veebruaril laseb Eesti Pank käibele 2 eurose mündi “Sada aastat Eesti Vabariiki”. Mündi tiraaž on 1 317 800 tükki ehk põhimõtteliselt emiteeritakse “igale eestlasele oma münt”.
Esimene selle aastane münt on juba emiteeritud. Õigupoolest on tegu erilise mündiga selles mõttes, et Eesti, Läti ja Leedu emiteerisid mündi koos. Paremal oleval pildil on kujutatud Eesti münti (kiri “Eesti”).
Tiraaž:
- Eesti, 500 000tk
- Läti, 500 000tk
- Leedu, 1 000 000tk
Kollektsionääridel on huvi komplekt kokku saada, mistõttu võib eeldada, et Eesti ja Läti mündid on kõrgemas hinnas, sest nende tiraaž on väiksem.
Samal ajal müüdi kallimat mündikaardi versiooni sellest mündist. Kui tavalise UNC mündi sai osta 2 eurot tükist, siis mündikaart maksis 10 eurot. Mündikaardi münt on BUNC ehk brilliant uncirculated, mis tähendab, et mündi vermimise kvaliteedile on suuremat rõhku pandud. Selliseid münte oli kokku 10 000tk ning need müüdi loetud päevadega läbi (maksimaalselt sai osta 5 mündikaarti korraga).
Kuivõrd järelturul liiguvad mündikaardid juba täna 12 euroga ning tavalised UNC mündid 2,5 euroga, siis on selge, et müntidesse on võimalik ka väikeste summadega investeerida. Näiteks 2016. aastal emiteeritud Paul Kerese münt maksab järelturul UNC seisus umbes 3,5 eurot. 2015. aasta lipumünt (350 000tk) aga maksab 4 eurot või enam. Tõsi, selline investeerimine nõuab aega ja vaeva ning Euroopas on veidi levinum mündirullidesse investeerimine. Eeskätt ostetakse kokku selliseid rulle, mille tiraaž on väikene ja nõudlus seeläbi kõrgem.
Mina olen hetkel kogumise poolel ehk üritan saada igast mündist vähemalt ühe koopia. Kuna olen tegelenud vaid lühikest aega, siis erinevaid UNC münte on kogunenud umbes 30tk. Käibest tulnud münte on ca 50tk ning neid on mul juba euro tulekust 2011. aastal. Seega, head sõbrad! Kui keegi avastab mõne huvitava mündi, siis võib mulle seda pakkuda! 🙂
Kui müntide kollektsioneerimine pakub huvi, siis Facebookis on ca 2500 liikmeline mündikogujate grupp. Seal ostetakse-müüakse-vahetatakse münte ning räägitakse mündijutte.
* Tunnuspilt pärineb Eesti Panga veebist, http://www.eestipank.ee
Rahapuu portfell 
Mündijutte 😀
MeeldibMeeldib