Hoius ja ühirahastus: kas sama riskiga investeeringud?

Eile sattusin paari huvitava inimesega vestlema ning kajama jäi mõte ühisrahastuse osas: “Ühisrahastus on geniaalne! Võtad puhta arendusriski, kuid investoritele ütled, et mis see raha seal hoiusel ikka nulli teenib ja tule investeeri meiega!” Nii hääb mulje, et hoiuseriski pähe müüakse arendusriski. Kas ka tegelikult?

Õhtutundidel mõtlesin selle teema peale veidi rohkem. Kuigi olen selliseid “võta hoiuselt raha ja tule investeeri meie projektidesse” reklaame varasemalt kohanud, siis praegu on turg korrastunum ja reklaamide sisu on ei viita ühisrahastusele kui hoiuseriskiga investeerimisvõimalusele [kui tead mõnda vastupidist näidet, siis saada see mulle!]

On märgiline, et riski suhtes on inimestele meelde jäänud mõte, kus ühisrahastuse risk on võrdne hoiuse riskiga. Probleemi analüüsimisel peame seega eeldama, et tarbija ei ole ratsionaalne. Vihje ühisrahastusportaalidele: reklaamimisel olge väga lihtsad, selged ja lööva sõnumiga.

Riskil ja riskil on vahe

Teeme kohe selgeks, et hoiuse risk ja ühisrahastusega võetav risk ei ole võrdsed. Tagatisfondi seaduse paragrahvi 25 lõige 2 ütleb nii:

 (2) Kõlblikud hoiused hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Kui Sul on mitmes krediidiasutuses (pangas) raha hoiustatud, siis neid koheldakse eraldiseisvalt. Hoiustades Swedbankis 100 000 eurot on see võrdselt tagatud SEB või LHV pangas oleva 100 000 euroga. Ühisrahastusele tagatisfondi seaduse garantiid ei laiene, seega on ühisrahastuses oht kaotada osa või kogu oma raha.

Mis on probleemiks?

Eesti Panga statistika kohaselt on kodumajapidamistel ca 6,85 miljardit eurot hoiuseid. See on suur hulk raha, mis teenib täna olematut tulu ja millest osa võiks panna tootlikult kasvama. Hoiuseintress ei kata inflatsioonist tulenevat raha väärtuse vähenemist, mistõttu numbriliselt on meil küll kasvavad hoiused, kuid selle rahahunniku ostujõud väheneb. 6,85 miljardit ostab aasta pärast vähem, kui täna.

Rahale on nõudlus alati olemas ehk küsimus on pakkumises. Seega tekib küsimus, kas tegelikult võrreldakse hoiuseriski (ja intressi) konkreetse investeeringu riskiga või esitatakse väljakutse jõudeseisvale rahale ennast teenima panna? Pigem arvan viimast, sest enamus portaale on investeerimisriskide kohta kas kirjutanud artikleid või neil on olemas nö lahtiütleja (disclaimer). Järelikult riske tunnetatakse ja neist räägitakse ning ebakõla tekib info ülekandmisel potentsiaalsele investorile.

Kui mõni ühisrahastusportaal ennast hoiuseriskiga reklaamib, siis tuleks see kohe kinni ära panna. Tõenäoliselt on tegu Madoffi fondiga ja see ei lõppe hästi. Seega, ole investeerimisega seotud riskide suhtes valvas!

“Hoiuseprobleem” jääb ilmselt pikaks ajaks veel üles, sest hoiused on alates 2000. aastast alates olnud järjepidevas kasvus, s.h. kriisi periood (aastane periood detsembri lõpu seisuga). See on raha, mis seisab tühja ilma väärtust loomata. Seda raha on kõige kergem kõnetada, kuna ta nagunii seisab niisama, seega alternatiivkulu perperpektiivist ei pea selle raha saamiseks võitlema muude projektidega.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s