LHV Kasvukontost

Võtsime Investeerimisraadios teemaks MiFID2 jõustumisest tuleneva “väikeinvestorite kaitseprogrammi”. Üheks selle programmi järelkajaks on investeerimisvõimaluste vähenemine, sest LHV andis teada, et dollaris kauplevaid ETFe Kasvukontole enam osta ei saa tulenevalt kõrgendatud informatsiooninõuetest, mida uus direktiiv fondihalduritelt nõuab. Tegelikult on selliseid teateid väljastanud ka teised Eestis tegutsevad pangad, kuid Kasvukonto populaarsuse tõttu on teema saanud just selle tõttu rohkem kajastust.

Suures pildis võib öelda, et tegu on järjekordse katsega investoreid hoida nende enda lolluste eest. Teisalt võib tekkida küsimus, et kas tõesti kõik need väikeinvestorid loevad fondide prospekte säärasel määral, et kõrgendatud infovajadus oleks proportsionaalne. Iga liigutus maksab raha ja isegi kui USA fondid üks hetk otsustavad ELi regulatsioonidega ennast kooskõlla viia, siis on selge, et sellega kaasnevad kõrgemad kulud, mis kajastuvad TERis (total expense ratio ehk kogukulu määras). Üks asi on teoreetiline vajadus, teine aga praktiline lähenemine ning mulle tundub, et jälle on midagi tehtud tegemise, mitte vajaduse pärast.

Peale LHV e-maili lugemist Kasvukonto muudatuste osas olin veidi ärev. Eeskätt nägin, et poliitiline risk aeg-ajalt realiseerub ja selle tagajärjel pidin hakkama isiklikku Kasvukontot üle vaatama. Suures plaanis on selge, et poliitika ja majandus muutuvad ning me peame olema valmis muudatusteks. Kitsamalt vaadates seadsin alles mõni päev tagasi Kasvukontoga seonduvalt uusi eesmärke 2018. aastaks. Kõik tuli uuesti ümber teha, sest kuigi valdav enamus iganädalasest rahast oli suunatud EXSA ostmisele, siis seisma jäävad IVV ja IWMi positsioonid olid kumbki ca 250 eurot väärt ja maksavad kord kvartalis dividende. Kuna Kasvukonto funktsionaalsus on poolik, siis pidin otsustama kuidas edasi toimetada. Dollaris laekuvad dividendid vahetatakse uute ostude korral eurodeks ehk iga ostuga kaasneb valuuta vahetuse kulu. Kuna LHV tuleb kõikidele klientidele kuni märtsi lõpuni vastu ja lubab positsiooni realiseerida 1% teenustasuga (kirjuta maaklerid@lhv.ee), siis minu kulu müügil on 6 dollarit (5 eurot). Tavalises olukorras on kulu 11 eurot + 0,3% instrumendi kohta ehk kahe positsiooni puhul umbes 25 eurot.

IVV (dividend yield 1,75%) ja IWM (dividend yield 1,25%) dividendimäär on keskmiselt 1,5% ehk ca 600 dollari korral teenin aastaga 9 dollarit tulu (miinus 15% tulumaks). 20 eurose tehingutasude vahe tagasiteenimiseks peaksin positsioone hoidma vähemalt 3 aastat, seega otsustasin mõlemad positsioonid kohe likvideerida.

Kasvukonto esimesel kasutusaastal haldustasu ei küsita, kuid teisel aastal on hinnaks minimaalselt 1,2 eurot (s.h. käibemaks) kuus. Lävi jookseb 2000 euro juurest ehk kui aastaga saad nimetatud summa Kasvukontole, siis ebaproportsionaalselt juurde haldustasu maksma ei pea. Mul oli üles seatud 25 eurone iganädalane püsimakse ehk kogu portfelli väärtus oli umbes 1500 eurot. Seega ei olnud Kasvukonto haldustasude suhtes optimaalne ning dollaripositsioonide müük tähendas, et aktiivset raha oli vaid 1000 eurot. Uue raha kiiret lisamist ma ei plaaninud, seega otsustasin, et lõpetan Kasvukonto hetkel ära ja müün olemasoleva EXSA samuti maha. Käesolevaga on seega minu seiklused LHV Kasvukontoga lõppenud.

Mida õppisin?

(1) Oleksin pidanud strateegia paremini määratlema. Kuigi indeksfondidesse kogumine on populaarne eeskätt riskide maandamise perspektiivist, siis minu strateegia oli mõnevõrra vale: pikaajaliselt lastele raha kogudes peaks olema täna julgust rohkem riske võtta.
Prognoositav tootlus järgmise 10 aasta jooksul on 2-4%, mis jääb pikaajalisele 10% tootlusele alla.

(2) Kasvukonto haldustasude optimeerimiseks peaks püsimakse summa olema nädalas 40 eurot, minul oli 25 eurot.

(3) Lastele (ülikooliks) raha kogudes võib alguses vabalt soetada investeeringuid, mille potentsiaal peitub kasvus ja alles siis kui eesmärk hakkab lähemale jõudma võib investeeringuid muuta (s.h. liikuda kasvuinvesteeringutelt rahavooinvesteeringutele).

Kuidas Teid MiFID2 torm mõjutas? Mida plaanite oma LHV Kasvukontoga teha? Hoida? Osta? Müüa? Anna meile sellest oma kommentaariga teada! 🙂

Advertisements

7 thoughts on “LHV Kasvukontost

  1. Vana Muld

    Tere!
    Mul jääb segaseks see dollarivärk, näiteks on mu kasvukontol 300€ eest IVV ja 300€ eest QQQ, kas peaksin need nüüd kindlasti müüma enne märtsi lõppu v pole midagi hullu kui jätan alles?

    Meeldib

    • Tauri

      Olemasolevate investeeringute osas midagi ette võtma ei pea, sh pole vaja müüa. Küsimus on selles, et kas sa ise soovid neid oma portfellis hoida? Kuivõrd dollaris noteeritud fondide muudatus on Euroopa Liidu direktiivist tulenevalt peale sunnitud, siis LHV on omalt poolt vastu tulnud ja lubanud fonde müüa 1% teenustasuga kuni märtsi lõpuni, 300 euro pealt on see 3 eurot. Tavaolukorras küsitakse iga tehingu pealt 11 eurot + 0,3% ehk 300 euro pealt tuleks välja käia 11€ + 0,9€ = 11,9 eurot. Kui sul on kaks positsiooni, siis pead võrdlema, kas müüa need ca 6 eurose teenustasuga enne märtsi lõppu või hoida pikalt ja maksta kunagi ca 24 eurot või enamgi (kui portfelli väärtus on kasvanud). Teine aspekt on dollarites saadavad dividendid, mis iga kord konverteeritakse eurodesse ümber. Varasemalt oli portfelli struktuuri sättides võimalik saavutada selline portfell, kus pidid eurot konverteerima dollaritesse ja seda mitte alati maksimaalses mahus, kui dividende olid dollaris varasemalt saanud. Lisandub üks kulu, mida mõnevõrra saaks minimeerida.

      Meeldib

      • Vana Muld

        Tänud vastuse eest!
        Üks asi veel – kuskilt jäi mulje et edaspidi saab IVVd ja QQQd eurode eest osta. Praegu kasvukonto fondide alt vaadates küll seda välja ei loe. Kas võib siis olla et see võimalus alles tuleb (kui siis kuna?) või sain lihtsalt asjadest totaalselt valesti aru?

        Küsin veel 🙂 – SPYW (euroopa dividendimaksjad) – kõlab justkui ahvatlevalt (no et dividendimaksjad), samas keegi nagu seda kuskil maininud pole ja algajana ei suutnud leida kui tihti dividende makstakse. Kasvukontos see ETF siis.

        Algaja – st aasta ++ kasvukontot ca 1000 ja Bondora ca 2500. Kuna kõik puha põgenevad Bondorast olen kaalunud kas peaks ka äkki Mintosesse kolima (viimastel aegadel pidevalt Bondoral statistika ei tööta reaalajas, nagu praegugi, viimane inff seisuga 28.01, täna 30.01 – tekitab kah ebausaldust eksole), samas see on jällegi nullist alustamine ehk peaks ikka Bondorat edasi kütma ja võimaluse tekkides kunagi Mintose lisaks võtma? Imelik oli küll minu jaoks see, et kui mina nüüd jaanuaris saan intressi Bondoras 35, siis keegi sai oma Mintose 10k pealt vist aastas 1000, kuidagi nigel nagu võrreldes minu bondora 2300 (minu sissekanded) + reinvesteerimine?

        Meeldib

      • Tauri

        IVV ja QQQ kauplevad vaid dollaris ja neid eurodes osta ei saa. IVV ei ole tegelikult mitte midagi muud kui SP500 peegeldav dollaris kauplev indeksfond. SP500 peegeldajaid on veel ja need sõltuvad teenusepakkujast, näiteks SPY ja SXR8. Viimane ongi just eurodes kauplevana mõeldud. Seega SP500 riski võtmiseks peaksid ostma SXR8 fondi.

        SPYW kohta uuri näiteks siit: https://finance.google.com/finance?q=SPYW&ei=8kBwWpnFEJnAswHRjqfQAw
        Graafikult on näha, et dividendi makstakse märtsis ja septembris.

        Bondora ja Mintose küsimus seisneb nüüd sisemises dialoogis iseendaga. Mis põhjusel Bondorasse investeerisid? Aga miks investeerida Mintosesse? Kui nendele küsimustele oskad vastata, siis oskad ka leida vastuse kuidas ja kuhu peaksid investeerima. 🙂

        Meeldib

  2. Kristel

    Tere! Palun selgita, miks kasvukonto prognoositav tootlus järgmise 10 aasta jooksul on 2-4%, mis jääb pikaajalisele 10% tootlusele alla?
    Teiseks, kas sellise summaga investeerimiseks (100€ kuus), ei ole siis kasvukonto parim lahendus? St valikus ei ole võimalust investeeringut suurendada, siis parem kasutada kasvukontot, kui üldse mitte investeerida. Tavakonto tasud tasuvad ära, kui summa ca 300€ kuus.

    Meeldib

    • Tauri

      Tere, Kristel!
      Börsiinvesteeringu tasuvus sõltub suuresti investorite ootusest. Kui perspektiiv on tume, siis hinnad ei pruugi tõusta ja vastupidi. Perspektiiv aga sõltub paljuski ettevõttest endast. Kui üldine majanduskasvu prognoos on 2-4% juures, siis on kindlasti ettevõtteid, kes kasvavad või langevad kiiremini. Kõik ettevõtted ei pane rõhku finantsilise kasumi saamise peale (nt Snapchati võtmenumber seisneb kasutajate arvus) ja selliste puhul on määramatust palju enam. Ratsionaalne investor soovib investeeringust endast saada tootlust. Spekulant jällegi loodab, et turusentimendi muutuse pealt saab kasumit teenida ja teda ettevõtte enda käekäik ei huvita.

      Pikaajaline SP500 tootlus on olnud umbes 10-12% juures. See tähendab, et on olnud aastaid, kus aktsiad tõusevad +30%, siis langevad -50%, siis tõusevad +20% ja jälle +30%. Nimetatud 10-12% on seega keskmine. Väärtusinvetor aga investeerib ettevõttesse ja teda huvitab eelkõige ettevõtte väärtuse muutus, mitte niivõrd aktsiahinna muutus (kuigi see on ka oluline!). Üheks väärtuse hindamise mõõdikuks on hinna ja kasumi suhe PE. PE näitab kui mitme aasta kasumi eest tuleb ettevõtte eest raha välja käia. Nt PE = 15 tähendab, et kui ettevõte teenib 1 miljon eurot kasumit, siis tema eest makstakse 15 miljonit eurot. Kuna aga aasta-aastalt võib ettevõtete kasum olla volatiilne, siis vaadatakse kohandatud hinna ja kasumi suhtet 10 aasta kohta. Selle jaoks on meil võimalik jälgida Shiller PE’d, mis täna indikeerib, et kasumite eest makstakse 32 korda rohkem. Kui keerame PE vastupidiseks, siis saame sellest tootlusootuse E/P. Ehk kui suure osa moodustab kasum hinnast. Kui ettevõte teenib 1 miljon eurot ja tema eest makstakse 32 miljonit eurot, siis E/P on 1/32 = 3,12%. Seega oodatakse, et pikaajaline tootlus jääb sinna 3% ümber.
      Shilleri PE kohta vaata siit: http://www.multpl.com/shiller-pe/

      Teine vastus küsimusele: ma usun, et laiapõhise portfelli loomiseks on LHV Kasvukonto täna parim lahendus. Kuna esimene aasta on tasuta ja kasumilävi tuleb 2000 euro pealt, siis tegelikult tasuks investeerida isegi ca 170 eurot kuus.
      Tavakonto ehk üksikaktsiasse investeering on OK tase umbes 550-600 euro pealt. Siis on teenustasu 1% tehingu mahust. Aga üksikaktsia ei anna hajutatust, mis tähendab, et neid asju ei saa päris 1:1 võrrelda.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s