2017. aasta Rahapuu portfellis

Investeerimisraadioga salvestasime 2017. aasta kokkuvõtte osa veidi enne jõule ja see episood tuleb välja täna. Siit saab kuulata 2016. aasta lõpus salvestatud osa. 

Rahapuu portfellis suuri liikumisi 2017. aasta jooksul ei toimunud. Mõned ühisrahastuse portaalid said “kirvest” ja lõppkokkuvõttes üritan liikuda samal ajal nii fokusseeritud, kuid tasakaalustatud portfelli suunas. Jätkasin LHV Kasvukonto kasvatamist ning tegin üks kuni paar tehingut Tallinna börsil.

Taustamuusikana soovitan kuulata Ehaze muusikat siit.

Ühisrahastuses jätkasin Moneyzeni, Estateguru, Twino, Viainvesti ja Bondora positsioonide likvideerimisega.

Moneyzeni võimekus raha välja laenata paneb veidi kahtlema portaali pikaajalisuses, mistõttu perspektiivi puudumise tõttu ei ole sinna ammu enam raha kandnud. Oma raha olen portaali kandnud 645,01 eurot, millest 505 eurot on juba välja kantud ning kohe-kohe täitub järgmine 100 eurot, seega minu risk on umbes 40 eurot. Loodan jätkuvalt positiivse ROI peale, suurest kasumist ilmselt juttu pole.

Estateguru on laenukahuri tööle saanud ja iga teine päev tuleb teade uue projekti lisandumisest. Seal olen strateegiliselt otsustanud, et vähemalt järgmise aasta jooksul positsiooni suurendama ei hakka. Jätkuvalt saan peituda kodu ostmise taha, sest kuniks pole sisse kolinud, siis on jätkuvalt üleval igasugused rahalised küsimused, näiteks möbleerimine. Jätkuvalt saan öelda, et Estateguru on minu jaoks kõige parema tootlusega portaal olnud. Ise investeerisin omal ajal 100 eurot, kuid välja olen kandnud üle 1600 euro. Tänan kõiki investoreid, kes Estateguruga registreerusid soovituskoodi abil, nii tuli mulle kui registreerunud investorile 0,5% tulu investeeritud raha pealt (ehk kui mina sain 1600 eurot, siis sama palju teenisid kõik registreerinud investorid). Praegu meenub huvitav seik, et Marek helistas äkki 2015 suvel ja ütles, et üks investoritest oli Estateguruga ühendust võtnud ja lausa nõudnud, et teda registreeritaks minu koodiga. Mäletan, et sellest tuli ca 200 euro soovitusraha, mis tol hetkel oli nii suur summa, et ma sellises poolšoki seisundis jalutasin mööda Nõmme metsa ringi ja mõtlesin, et kas tõesti internetis saab raha teenida?

Twino oli konkreetselt kõrge riski ja kõrge tootlikkusega hoius, millelt 2016-2017 perioodil teenisin 10% ROI / 12% XIRR ja selle raha konverteerisin kodu sissemakse üheks osaks. Twino suurimaks plussiks on tugev järelturg, kus “at par” ehk põhiosa jäägi väärtuses on võimalik laen kiiresti maha müüa. Toona oli kiirlaenuäri Gruusias väga magus ajada ja seega pakuti 12% intressi. Siis ajad muutusid ja intressid langesid 10% kanti. Täna kõigub 10%-11% ümber. Twinoga seoses meenub, et mingi aeg sai XIRRi tõsta nii, et ostsid turult 1 sendiseid juppe ja panid need järgmine päev müüki. Ümardamise tõttu oli võimalik 1 sendi pealt teine juurde teenida. Hommikukohvi kõrvale oli seda lõbus teha, sest päris põnev oli jälgida XIRRi muutumist. Parimal momendil oli mu Twino XIRR äkki 23%. Selge on see, et täna sellise lollusega tegeleda ei viitsiks.

Viainvesti puhul testisin portaali 100 euroga, et saada tunnetus kuidas “yet another” Läti ühisrahastusportaal hakkama saab. Üldiselt probleeme ei olnud ja minu jaoks oli küsimus, et kas minna suurelt sisse või üldse ära lõpetada? Jällegi tuli mõelda kodu peale, seega sai ka see portaal kirvest. Kasutusmugavuse poolest valiksin iga kell Twino, sest Viainvest on igas mõttes tagasihoidlikum. Ka mahtude poolest on Twino umbes 2 korda suurem.

Bondora on nagu vana armastus, mis pidevalt peas tiirleb ja ära minna ei taha. Võib-olla on asi selles, et Bondorast sai minu ühisrahastuse “karjäär” alguse ja seetõttu on tal harjumuspäraselt oma koht olemas. Bondoras on mul kaks kontot, esimese ROI on 31,1% ja teisel 4,8%. Mõlema puhul olen seega raha rohkem kätte saanud kui sisse pannud. Tõsi, teise konto viib plussi jällegi soovituskoodist tulnud raha. Kui see maha lahutada, siis oleksin veidikene miinuses.

Jätkuvalt tegutsen kahes portaalis: Crowdestates ja Mintoses. Crowdestate on selgelt pikaajalise suunitlusega investeerimisportaal, sest arendusprojektidest ei ole võimalik eraldiseisvalt väljuda. Seal on mul samuti kaks kontot, millest esimese kohta loodan lõpliku ülevaate ära teha peale Pärnu mnt 457 detailplaneerimise ja Otto maja (Kotzebue 14) projektide lõppu. Pärnu mnt 457 peaks olema päris lõpujärgus (01.12.2017 alates on “DP kehtestamise korralduse/otsuse eelnõu koostmise” faasis), kuid Otto majaga läheb ilmselt aega. Olen vahest vaadanud müüdud ja müümata pindade suhtelisust ning seal tundub, et liiga hästi just ei lähe.

Mintose puhul on asi lihtne. Kui portaal ikka teeb 30 miljonit ja enam mahtu kuus, seal on 20+ laenukontorit, kes pakuvad lühiajalisi ja keskmise pikkusega investeerimisvõimalusi, siis on selge, et mõni laenukontoritest peaks oma investeerimispakkumisega mulle sobima. Eurocenti näide küll veidi hoiatas, seega valimatult igasuseid dindine Hispaaniast või pimpaysid Venemaalt ma ei puutu. Venemaaga on selles mõttes hästi, et kui asjad lähevad hästi, siis on kõigil hea. Kuniks avastad, et kohapealsel kontoril hakkas mõni hetk varem veel parem ja kogu firma on tühjaks kanditud. Sealne kultuur on lihtsalt selline, mis ei tekita liigset usaldust (vähemalt mitte kuuldud juttude põhjal, mida nii mõnigi transpordipartner oma Venemaa kogemusest rääkinud on). Mintosel on ka aasta lõpus käimas “Raha tagasi” kampaania, kus põhiturule tehtud investeeringute pealt antakse kuni 5% raha tagasi. Mintos kannab tagastatud raha deposiidina investori kontole ehk nende enda tootlusarvestus cashbacki ei arvesta. Minu enda kalkuleeritud XIRR aga kerkis juba 13,5% peale 2017. aasta kohta.

Eks ühisrahastusega on veidi nagu Venemaale investeerimisega: pidevalt mõtled, et millal tuled põlema pannakse ja Sina ennast ainukese investorina keset tantsuplatsi avastad. Millegi tõttu on selline tunne minus viimasel ajal süvenenud. Eks veidi ka seeõttu olen portfelli korrastanud ja alles jätnud vaid need, kus mul on tugevam veendumus, et seal peol nii pea tuld põlema ei panda.

Aktsiatesse investeerimisel proovisin EfTENiga kätt. Märkisin veidikene 14 euro pealt ning juba esimesel päeval müüsin 16,3 eurolt kogu positsiooni maha. Tänaseks kaupleb EfTEN 15 euro juures ehk kui nüüd sisse tagasi osta, siis olen mõned aktsiad lisaks saanud. Müümiseke ajendaski eelkõige mõte, et hind oli NAVist tugevalt üle tõusnud. Kui eeldada, et NAV kasvab 1% kuus, siis minu müügihinna ja NAVi võrdsustumine oleks tulnud umbes pooleteise aastaga kätte.

Olen veidi kiiganud ka Baltic Horizon Fondi poole. Nemad kauplevad vastupidiselt EfTENile alla NAVi ehk ühe osaku saab turult osta odavamalt kui fondi varade puhasväärtus ühe osaku kohta on. Kuna BHF teeb fondi varade ümberhindluseid 2 korda aastas (s.h. viimane neist aasta lõpu seisuga), siis tõusval turul võib eeldada, et NAV kasvab detsembrikuu seisuga. Mul küll mõned osakud kunagisest ajast on, kuid vaikselt mõtlen positsiooni täiendamise peale. Kiiret ei ole, sest eeskätt vaatan aktsiate suunas eesmärgiga veel rohkem ühisrahastuse osa lahjendada.

LHV Kasvukontoga on asi lihtne: iga kolmapäev läheb kontolt 26 eurot maha, mille eest ostetakse EXSA, IVV ja IWMi osakuid. Tegu on puhtalt autopiloodil oleva investeeringuga, kus ma ise sisulist vaeva ei näe. Selle konto puhul asi nii peakski olema.

Üldiselt oli jällegi vaikne aasta. Või noh, mis vaikne. Juba sai suur raha ära makstud korteri sissemaksena, uut raha portfellidesse liiati ei pannud ja pigem võib öelda, et mitmed investeeringud said lõpu. 2018. aasta kohta olen mõned isiklikud eesmärgid seadnud. Alustasin ka euromüntide kollektsioneerimisega ning esimesed 12 UNC münti (Läti ja Leedu, 2 eurosed mälestusmündid) on kollektsioonis olemas. Täna-homme peaksin veel 15 münti saama (sedakorda Luksemburg, Malta ja Küpros). Olen vaadanud ka Monaco 2 eurost Carabinierit, mille turuhind on ca 300 eurot, kuid ilmselt seda ei soeta. Üldiselt on müntide puhul see hea asi, et nad on väikesed ja ei võta liiga palju ruumi, samas on neil olemas mingisugune sisemine väärtus (kas või 2 euro nimiväärtusena, mille võid alati poodi viia) ja kunstiliselt on neid huvitav vaadata (tõsi, kassapidajad korjavad enamasti käibelt põnevamad asjad ära ja seetõttu peame siin leppima Soome, Eesti ja Läti müntidega).