Jesse Livermore’i õppetunnid

Kas olete tähele pannud, et uue auto ostu planeerides hakkavad mõned lemmikmudelid teistest rohkem silma? Kui oled Toyota RAV4 välja valinud, siis tundub, et iga kolmanda kurvi peal tuleb üks selline vastu. Tegelikult tuleb iga kolmanda kurvi peal neid vastu ka siis, kui me ostu ei planeeri. Lihtsalt siis ei ole meie mõtted selle auto nägemise lainetel ja me ei suuda äratundmisrõõmu tunda.

Sarnaselt nägin Jesse Livermore nime Twitteris ülepäeviti, kuid minu mõte ei klammerdunud tema nime külge ennem, kui üks sõber vihjas, et suvel võiks lugeda Jesse Livermore raamatut. Alles siis tekkis selline dejavu tunne: “ou-ou-ouuu, muidugi Jessse Livermore! Kuidas ma siis teda ei tea!” Tegelikult ei tea, kuid asjade kokkulangemisel tekkis vähemalt korraks selline mõnus tunne ja koheselt organiseerisin ennast lugema Richard Smitteni raamatut “Jesse Livermore: Worlds Greatest Stock Trader“.

Jesse Lauristin Livermore oli 20. sajandi alguseaegadel üks tuntumaid aktsiakauplejaid. Boy Plungeri hüüdnimega kuulsaks saanud kaupleja suutis ette näha 1907. aasta kriisi ja teenis mitmeid miljoneid dollareid aktsiate lühikeseks müügiga. Kuigi tema stiil oli üksinda tegutsemine ja kindlatest (toimivatest) reeglitest kinnipidamine, siis ei pidanud ebaõnnestumist kaua ootama: kuulates Cotton King’i soovitusi eiras Livermore oma kõige olulisemat reeglit – ära kuula mitte kellegi nõuandeid – ja kaotas 90% teenitud varadest puuvillaga kaubeldes. Kuivõrd turud olid 1908 – 1912 vahemikus rahulikud ja puuvillaga kauplemisest saadud kaotus oli väga emotsionaalne, siis lõpetas mees peatselt sügaval võlgades. Puhtalt lehelt alustamiseks tegi Livermore läbi eraisiku pankroti, kuid vandus kõigile võlausaldajatele, et ta saab uuesti edukaks ja tasub sendipealt kõik võlad. Kauplemiskarjääri alguses võis Livermore’i leida sageli bucket shoppides kauplemas. Tegu oli illegaalsete hasartmänguputkadega, kus lubati panustada aktsiate tõusu või languse peale. Ka nüüd tuli kapitali kogumiseks uuesti minna bucket shoppidesse panustama. Livermore’i analüütiline lähenemine osutus edukaks ning enamus hasartmängupõrguid keelas mehel nende juures mängimise liigse edukuse tõttu. Börsil kauplemiseks vajaliku kapitali saamiseks palus Livermore tuttaval pankuril anda mehele “krediiti” ja seda ta 500 aktsia ulatuses sai. Kuna piirang oli koguseline, mitte aktsia hind, siis näiteks 150 dollarit maksva aktsia puhul oli Livermore postitsioon 75 000 dollarit. Kuna turuolukord hakkas 1929. aastal väga meenutama 1907. aastat, siis hakkas Livermore taaskord aktsiaid lühikeseks müüma. See oli Livermore teine tulemine! 1929. aasta kriisiga teenis Livermore kümneid miljoneid dollareid, kuid pelgalt kümne aasta pärast oli sellest järgi jäänud vaid riismed.

Jesse Livermore lõpetas oma elu 1940. aastal püstolilasust pähe. 63-aastase mehe elu oli peale 1929. aasta kriisi jälle allamäge läinud. Oma osa mängisid selles lõbunaised, lahutus ja motivatsiooni kadumine. Livermore oli mängur, kelle jaoks raha oli kõrvalsaadus. Ta mängis emotsioonide peale sooviga olla parim. Ja seda ta oli.

Livermore’i kauplemisnipid

Asusin Livermore’i raamatut lugema uudishimust. Kuivõrd minu puhul ei ole tegu kauplejaga, siis Dr. Alexander Elderi kauplemisraamat andis palju huvitavaid mõtteid, mida oma investeerimisstrateegiate juures kasutada saaks. Lootsin, et Livermore’i raamatust saab nii mõndagi, mida investeerimisstrateegia kujundamisel arvestada. Pettuma ei pidanud! Siin on mõned ideed, mis rohkem silma paistsid:

  1. Ära kaota raha / kapitali.
    Kui positsioon on üle 10% miinuses, siis piira kahjumid!
  2. Raha teenitakse ootamisega, mitte mõtlemisega!
    Kõige raskem on olla positsioonis sees ja oodata: “Mis siis kui aktsia enam ei tõuse? Vähemalt praegu saaksin ju kasumiga välja!” Mõtleme üle ja loobume potentsiaalsest kasumist liiga kiire väljumise tõttu.
  3. Emotsionaalne kontroll.
    Ei ole mõtet minna positsiooni, kui kindel strateegia ei ole paigas. Ilma strateegiata oled emotsionaalselt habras ja võid murduda liiga kergesti. Sinu kõige suurem vaenlane on Sinu enda emotsioonid!
  4. Sa ei pea olema kogu aeg investeeritud.
    Ära arva, et kogu aeg turul olles suudad kõrgemat kasumit teenida. Vahest tuleb turult eemal olla, et turgu kaugemalt hinnata.
  5. Liigu positsiooni järk-järgult.
    Livemore ostis enamasti 20%, 20%, 20% ja 40% loogikaga. Kõigepealt esimesed 20%, kui turg liigub Sulle soodsas suunas, siis võtab järgmised 20% jne.
  6. Odavad aktsiad tunduvad soodsad olema. Tegelikult mitte!
    Palju hinnas kukkunud aktsiad võivad näida soodsad, kuid tegelikult on neid vähe potentsiaali kasvuks.
  7. Hoia fookus vähesel hulgal ettevõtetel
    Sa lihtsalt ei suuda liiga suurt hulka ettevõtteid jälgida.

Huvitavaid mõtteid oli selles raamatus veel. Soovitan kõigil raamatuga tutvuda, sest ühtepidi maalitakse pilt eelmise sajandi kolmekümnendatest ja toonastest oludest ning teistpidi saad aegumatuid ideid kuidas oma investeerimisstrateegiat parendada.

Advertisements

3 thoughts on “Jesse Livermore’i õppetunnid

  1. rahakratt

    See kommentaar ei käi kuidagi su viimase postituse kohta, aga see on kõige värskem ja ehk märkad siin kõige suurema tõenäosusega… et siis mu meelest ei tööta su Viainvesti soovituslink. Litsun seda küll hiirega ja päris kõvasti, aga ühtegi promokoodi registreerimisaknas nähtavale ei tule. What the shit?

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s