Investeerimisraadio 106. saates tegime esimest korda nö TOP5 saate, kus otsustasime vaadata neid nippe, mida saaks kasutada investeeringuteportfelli tootmise tõstmiseks. Minu nipid olid keskendunud ühisrahastusele ja kuivõrd saate kommentaariumis läks huvitavaks aruteluks, otsustasin siia oma mõtted koos toetava kontekstiga kirja panna.
Allolevad TOP5 nippi (ideed) ei ole kõik koos kasutatavad, vaid annavad vihjeid erinevatele strateegiatele.
Number 5: hajuta optimaalselt
nipp sobib algajatele investoritele
Uute ühisrahstusinvestorite kõige suuremaks veaks on vähene hajutatus erinevate laenutükkide vahel. Olen kuulnud näiteid, kus investor otsustas panna igasse laenu korraga suurema summa, sest nii teenib rohkem. Tegelikult on see petlik arvamus, sest isegi kui fokusseeritult suurem summa ühte laenu investeerida, siis sisemiselt võtame sellega rohkem riski.
Kui investeerime 10 eurot ühte laenu, siis võib vabalt juhtuda, et sattusime väga nõrga maksevõimega laenaja otsa, kellel polegi kavatsust meile raha tagasi maksta. Võib juhtuda ka vastupidine ehk leidsime väga hea laenaja, kes kindlasti maksab laenu tagasi. Sellisel juhul on ebaõnnestumise tõenäosus 50% ning õnnestumise tõenäosus samamoodi 50%. Kui aga jagame raha kahe laenaja vahel võrdselt, siis täielikult ebaõnnestumise tõenäosus langeb märkimisväärselt. Vaatame allolevat tabelit:
| Laenaja 1 maksab tagasi | Laenaja 1 ei maksa | |
| Laenaja 2 maksab tagasi | 5 + 5 | 0 + 5 |
| Laenaja 2 ei maksa | 5 + 0 | 0 + 0 |
Eeldame lihtsuse mõttes, et meie laenu eest intressi ei maksta. Selliselt juhul saame investeeritud 10 eurot tagasi 25% juhtudel. Osalise summa ehk 5 eurot saame tagasi 50% juhtudel ning mitte midagi ei saa tagasi 25% juhtudel. Juba väikese hajutamise kaudu oleme vähendanud tõenäosust oma rahast täiesti ilma jääda.
Kuivõrd hajutamine on väga mõjus tööriist, siis Bondora* on mõned aastad tagasi oma andmetel jooksutanud Monte Carlo simulatsiooni (uhke viis öelda “korda juhuslikku katset hästi palju kordi”) ja sellega välja selgitanud, et optimaalne laenude hulk on umbes 400-500 laenu (täna on see võimalik saavutada juba 400-500 eurose portfelliga, sest minimaalne investeering on 1 euro). Suurema hulga laenude korral tootlus läheneb kogu laenuportfelli keskmisele ja sealt suuremat edu ei tule. Samas on viiviste arvutamise tõttu eelistatud suuremad laenutükid, mistõttu 500 laenuga portfelli puhul tasub ühe investeeringutüki suurust veidikene tõsta. 40 laenutükki on vähe, 400 optimaalne ning 4000 liiga palju.
silt: bondora
* viidet ei ole hetkel pakkuda
Number 4: vali hüpoteegiga tagatud laenud
nipp sobib algajatele investoritele
Ühisrahastuse investori pikaajaline eesmärk on teenida stabiilset tootlust. Majandusloogika ütleb, et kui majandusel läheb hästi, siis on töötus madalal tasemel, palgad kasvavad ja sisemiselt kõrge riskiga laenuvõtjad suudavad laenud tagasi maksta. Kõrge riskiga laenuvõtjatel tekib probleem eelkõige majanduslanguse perioodil, mil ülevõimendatud kohustusi ei suuda langev palgatulu kompenseerida. Madala riskiprofiiliga laenuvõtja on üldiselt finantsiliselt haritum ning tema pakub stabiilset, kuid madalat tootlust. Kõrge riskiprofiiliga laenuvõtja pakub headel aegadel kõrget tootlust, kuid halbadel aegadel kukub tootlus märkimisväärselt. Vahest isegi nii, et madala riskiprofiiliga laenuvõtja laenud on tootlikumad.
Lending Clubi (NYSE: LC) näitel võib näha, et kriisiaastatel (2009-2010) olid väiksema riskiga A ja B grupid parema tootlusega kui kõrgema riskiga EFG grupp. Samas tõusuaastatel oli olukord vastupidine: madal risk tähendas madalat tootlust, kõrge risk omakorda kõrget tootlust. Vahe on nüüd selles, et kui 2009 tootis EFG grupp 2,7%, siis 2011. aastal oli tootlus juba 9,54% (lõpetatud laenud). Seega: mida kõrgem risk, seda rohkem kõigub tootlus.
Lending Clubi laenude puhul on tegu tagamata tarbimislaenudega. Kui lisame komplekti tagatud laenu, siis võime tootlust tõsta, sest nüüd on laenuvõtja ebaõnnestumise korral mingisugune tagatis võimalik realiseerida. Estateguru kaudu investeerides on tänaseks saavutatud 12% tootlus, mis võiks enam-vähem reaalne olla ka majanduskriisi tingimustes: laenu väärtus tagatise väärtusesse on maksimaalselt kuni 75%, mis omakorda tähendab, et turg võib omajagu kukkuda ennem kui investor raha kaotama hakkab. Teisalt tuleb muidugi mõista, kus ja millega on tagatise puhul tegu. Võrumaa metsade vahel asuvat mõisa võib olla raskem müüa kui Tallinna vanalinnas asuvat korterit.
silt: estateguru
Number 3: võta kontrollitud riski
nipp sobib teadlikumale investorile
Teinekord on mõistlik võtta fokusseeritud riski. Näiteks Crowdestate puhul soovitakse rahastada isegi 1,5 miljonit euro väärtuses projekte, mis tähendab, et üldiselt on aega teha projekti kohta sügavam analüüs. Kui investor on kinnisvaras kogenud ja oskab tunnetada pakutava projektiga seotud riske, siis tasub mõelda, et äkki on tegu eelisega ning suurem summa konkreetsesse projekti õigustab ennast ära. Tõusval turul on arendusprojektid pakkunud isegi kuni 48% tootlust aastas, kuid siin tuleb arvestada, et turg võib alati allapoole pöörduda. Algajale investorile seda nippi ei soovita.
silt: crowdestate
Number 2: vähenda raha seisuaega
nipp sobib teadlikumale investorile
Sageli meie portfellis olev raha seisab. Olgu selleks näiteks hädaabifond, mille oleme kõrvale pannud mustadeks päevadeks. Sageli on selline fond päris kopsakas, mistõttu peaksime mõtlema, kuidas selle rahaga toimetada: niisama kontol seistes saab ta inflatsioonist pureda, kuid investeeringutesse pannes ei ole ta alati kättesaadav. Kuidas siis vähendada raha seisuaega?
Selle nipi vastuse kopeerin Investeerimisraadio saate kommentaariumist, kus Joonataniga diskuteerisime. Tegu on minu vastusega Joonatanile.
Algaja investor peaks jääma hoiuste juurde [hädaabifondi puhul]. Teadlikum investor võiks kaaluda kosemeetodil investeeringute jagamist 80/20 printsiibil enamus hoiustesse ja vähemus ühisrahastusse. Näiteks 500 euro kaupa teha iga kuu aastaseid hoiuseid 1% intressimääraga annab meile aasta jooksul arvestuslikku intressitulu ca 32 eurot. Kui teeme väikese vangerduse ning hoiustame 500 euro asemel 400 eurot ning ülejäänud 100 eurot läheb likviidsesse ühisrahastusse 7% tootlust teenima, siis aastane arvestuslik intressitulu on umbes 70 eurot.
Õige tähelepanek on majanduse ebaõnnestumine ja sellega seotud riskid. Kindlasti on portaale, kes järgmisest kriisist läbi ei tule. Usun, et on ka neid portaale, mis suudavad kriisist läbi tulla (saades näiteks selliseid pangakliente, kes keda pank heal ajal teenindas, kuid kellest halval ajal loobub). Siinkohal tuleb teha due diligence ja püüda lahti mõtestada, kes on edukas, kes mitte nii väga. Investly näide mulle endale siinkohal meeldib. Arvete rahastamise kaudu (suurettevõtete vastu) suudavad väikeettevõtted saavutada vajaliku likviidsuse, et kriis neid nii tugevalt ei räsiks. 2008. aasta probleem oli suuresti sellest, et raha ei liikunud ja see süvendas kukkumist.
Teine mõte siinkohal on see, et raha seisuaega vähendab ka see, kui soovime igas ühisrahastusportaalis kohal olla, kuid raha ei ole piisavalt. Siis tasub portaalide hulka vähendada, sest mida kiiremini raha ringi käib, seda rohkem teenib kasumit. Mul on endalt hea näide tuua: investeerisin mõni aeg tagasi 100 eurot Viainvesti. Miinimumsumma tõttu tagasitulevat raha kohe ei reinvesteerida, vaid oodatakse kuni vajalik summa kokku tuleb. See tähendab, et seisev raha viib tootlust alla, sest talle ei anta võimalust tööd teha. PS! Viainvestis on mul raha nii vähe vaid seetõttu, et katsetan alles seda portaali.
silt: investly
Number 1: investeeri pikemaajalistesse laenudesse
nipp sobib algajale investorile
Pikemajalised laenud peaksid olema kõrgema intressiga, sest intress on ühelt poolt raha kasutamise eest makstav tasu, kuid teiselt poolt peegeldab riskipreemiumi. Lühiajalised laenud peaksid olema madala intressiga, sest majanduses ei muutu lühiajalises perspektiivis kuigivõrd palju. Mida pikemaks muutub laenu periood, seda kõrgemat intressi peab laenuvõtja tasuma, sest laenuandja ootab kompensatsiooni kasvanud määramatuse eest. Kui lühikeses perspektiivis on laenaja suuteline laenu tasuma, siis pikemaajaliselt on meil raske ette näha, mis võib majanduses juhtuda, mis võib laenuvõtja tervisega juhtuda, kas ta üldse on veel elus laenuperioodi lõpuni jne. Kui investor on kindel, et tema soovib pikemaajaliselt investeerida, siis näiteks Omarahas sõltuvad intressimäärad laenuperioodi pikkusest.
silt: omaraha
Loodan, et suutsin oma mõtted edasi anda. Sellest hoolimata ootan Sinu kommentaari ja hinnangut selle postitusele. Tagasiside on väärtuslik parema sisu tootmiseks! Aitäh! 🙂
Rahapuu portfell 
Pikkade laenude eelistamise osas päris nii üheselt ei saa võtta. Üldiselt – mida kaugemale viia tagasimakse tähtaeg, seda väiksem on kuumakse. See võib laenuvõtjas tekitada motivatsiooni suurendada laenatavat summat ja pikendada tagasimakse perioodi võrreldes tegeliku vajadusega. Kui võrreldes esialgse vajaduse/sooviga jääb kuumakse samaks, aga kättesaadav summa on suurem, siis why not.
Kuna kehtib seaduspära, et mida pikem laen, seda kõrgem intress, siis suuremalt summalt tiksuv intress võib isegi väiksematest makseraskusest väljatulemise üsna keeruliseks või isegi võimatuks. Eriti arvestades, et 1) Annuiteetgraafiku järgi on esimese otsa maksed intressimaksete poole kaldu ning põhiosa hakkab alles tagasimakseperioodi hilisemates faasides kiirenema; 2) Kohalike portaalide pikkade laenude intressimäärad on ca 30% kandis.
MeeldibMeeldib
Esimeses osas käsitled laenuvõtja perspektiivi. Laenuandja poolelt vaadatuna tuleks ikkagi käsitleda seost, et pikem periood on pikema intressiga. Näiteks Lending Clubis on konkreeselt näha, et 36-kuuline laen on ca 12%, kui 60-kuuline laen on 16%. Eestis Bondora näidet tuua hetkel ei oska, pole nende andmeid nii süvitsi analüüsinud, et selgitada välja kuidas intress suhestub laenuperioodiga.
Teine osa on jällegi laenuvõtja perspektiiv: mina investorina ei saa kontrollida, kas laenuvõtja võtab piisavalt vähe laenu või mitte ja kuidas ta seda lõpuks tagasi maksab. Üldiselt on jällegi kuumakse ostmisega tegu ja seal ei pruugi olla vahet, kas intress on 15% või 30%. Kui kuumakse sobib, siis laen ka võetakse. Ma ei muretse väga selle üle, kas laenuvõtjal tekib probleeme või mitte, sest see on asi, mida mina nagunii kontrollida ei saa.
MeeldibMeeldib