Indeksifondid ehk emotsioon jäta koju

Mulle meeldib ühisrahastus, sest see võimaldab:

  • väikeste summade kaupa sageli investeerida ja
  • pakub võimalust portfelli erakordselt laialdaselt hajutada.

Võrreldes näiteks Tallinna börsile investeerimisega, on ühisrahastuses kuluefektiivse investeerimise miinimumiks 5, 10, 50 või 100 eurot, sõltuvalt kuhu portaali oma raha paigutad. Jah, ka Tallinna börsil võib osta ühe Tallinki aktsia, makstes 0,87 eurot aktsia eest ning ca 3,2 eurot teenustasusid, kuid me kõik mõistame, et sellisel investeerimisel puudub sügavam sisu. Sageli võib meid (blogijaid) kuulda rääkimas, et mõttekaks muutub Tallinna / Baltikumi börsidele investeerimine umbes 600 eurosest summast, sest sellisel juhul moodustavad ostu-müügi tehingutasud ~1 protsendi investeeritavast summast.

Tahaksin sellele 1% reeglile pisut värvi anda ja öelda, et alati ei pea seda silmas pidama. Nimelt tuleks investeerimise puhul meelde jätta kolm asja:

  1. Alusta varakult.
  2. Ole järjepidev.
  3. Jäta oma investeeringud rahule.

Mida nooremalt alustame, seda edukamad tõenäoliselt oleme, sest meie raha jõuab meie eest rohkem tööd teha. Ei piisa, kui investeerime noores vanuses 500 eurot ning unustame investeerimise seejärel sootuks. Kuigi maailmas on kümneid näiteid edukatest ettevõtetest, mille väärtus on börsidel kümneid ja isegi sadu kordi kasvanud, siis meie tõenäosus see üks ettevõte leida on enamasti kaduvväike (v.a. kui olid talent ja 2009. märtsis Tallinna börsile raha külvasid). Seetõttu peaksime investeerima järjepidevalt. Sealjuures tasub juba eos ära unustada, et hakkame positsiooni likvideerima, sest kolmas reegel ütleb ilusti, et jäta oma investeeringud rahule. Tavaline teen-oma-palgast-iga-kuu-investeeringuid väikeinvestor ei oma sageli sellist kompetentsi, et aktsiaid süviti analüüsidaMe ei tohi osta hinda, vaid väärtust, ent ometigi on hind meie jaoks väärtus, sest muud moodi me ei oska väärtust hinnata. Ja kui väärtus kukub, siis me kardame ja ei osta, vaid mõtleme investeeringute likvideerimise peale, sest äkki kukub veel rohkem. Jättes oma investeeringud rahule, ei pea me pingsalt mõtlema 500 euro piiri peale, vaid võime ka odavamalt osta. Turult eemalolek on samuti risk ja võib vähendada meie tootlust.

Ühe ettevõtte asemel sadu ettevõtteid?

Võib-olla ei peaks üldse ühte ettevõtet valima, vaid peaks varakult alustades olema järjepidev indeksifondidesse investeerides? Üheks võimaluseks on investeeringute tegemine läbi III samba. Näiteks LHV Indeks Pluss lubab võtta kogu aktsiaturu riski, lisaks maksab riik meie III sambasse tehtud sissemaksete pealt tulumaksu tagasi (riigi maksusoodustuse lagi on summale, mis ei ületa 15% brutosissetulekust). Samas oleme piiratud kogu aktsiaturu riskiga ehk kontsentreeritumaid investeeringuid teha ei saa. Lisaks, kui soovime enne 55. eluaastat raha välja võtta, peame saadud maksusoodustuse riigile tagastama.

Muidugi on võimalus valida LHV Kasvukonto, kus maksusoodustused puuduvad, kuid meil on võimalus investeerida USA 500 või Euroopa 600 ettevõtte edusse. Hiljuti muutis LHV Kasvukonto tingimusi mõistlikumaks, mis tähendab, et iga nädal on võimalik juba kas või 1 euro investeerida meile sobivasse indeksifondi. Esimene aasta haldustasu ei küsita, hiljem on summaks 0,05% kuus investeeringute portfellilt. Tõsi, investeeringu tegemisel võetakse 1% tehingutasu, kuid mitmed indeksifondid maksavad dividende ja see on suurem kui võetav tehingutasu.

05.12.2016. Ühe osaku EXSA (Eurostoxx 600) hind on ca 34,25€. Viimase 4 kvartali eest on makstud 1,11€ dividendi (yield = 3,24%)

Selle ühe konkreetse osaku ostad vaid ühe korra, kuid dividendi teenid selle eest iga kvartal. Kuigi kulud peaksid olema võimalikult madalad, siis peame arvestama, et tehingutasu nullitakse ära juba paari kvartaliga.

Seega, osa oma rahast tuleb indeksifondidesse tööle saata võimalikult varakult. Seda tuleb teha järjepidevalt (hinna keskmistamise eesmärgil) ning turulanguses näha võimalust osakuid juurde osta, sest madalam hind tähendab rohkem osakuid, mitte raha igavest kaotust.

ivv
IVV on dividendi pikalt maksnud. 

Postituse eesmärk on eelkõige iseendale meelde tuletada indeksinvesteerimisega seotud mõtteid, mis aja jooksul on tekkinud. 

Advertisements

8 thoughts on “Indeksifondid ehk emotsioon jäta koju

  1. Marko

    Minu arvamus lühidalt: LHV kasvukonto on ropult kallis toode. 1% ostukulu on veel kuidagigi aktsepteeritav ning ka see 0,05% haldust kuus võib ju kõlada esmalt väikselt, aga tegelikult on see ju 0,60% p.a. ehk siis meeletult palju. Lisaks ETF enda halduskulud. Lisaks dollarites noteeritud fondide puhul valuutavahetuskulud! Kuna investeerimises on kindlat ainult kulud, tuleb need minimaliseerida ja seda asjaolu on võimatu üle tähtsustada.

    Meeldib

    • Tauri

      Üldiselt kui on küsimus, et kas esimese hooga hakata investeerima või kulude peale mõtlema, siis alati tasub alustada investeerimisest. Hiljem on alati aega otsuseid ümber vaadata, samas juba kaotatud aega mitte midagi tagasi ei tee.

      0,6% p.a. ei ole ka tegelikult päris korrektne number. Kasvava portfelli puhul peaks olema see isegi suurem. Suures plaanis aga on Kasvukonto pakkumine (isegi veidi kõrgemate tasude juures) tavalisele investorile parim, kui ise hakata asjastama näiteks TKM või TVEATi ostusid (mis nii ehk naa nõuavad suuremaid summasid kui 1€).

      Hetkel on võimalik valida ka neid indekseid, mis maksavad dividendi (kohati isegi kvartaalselt). See leevendab mõnevõrra tasusid rahavoo perspektiivist.

      Meeldib

      • Marko

        Su kommentaar tekitab kergesti tunde, et oled kas LHV müügimees või vähemasti antud panga heast käekäigust huvitatud aktsionär, kes musta kenasti valgeks püüab rääkida. 🙂

        Investeerimises/säästmises on alustamine loomulikult vaieldamatult see kõige tähtsam osa, aga sama kehtib ju mistahes tegevuse puhul – ilma alustamiseta pole tegevust ennastki. 🙂 Loba lobaks – oletan, et Su mõte selle alustamise taga on see, et tähtis on et “raha hakkaks tööd tegema” või “intress jooksma” vms. aga ma pigem ei arva, et sellega nüüd nii meeletult kiire on, et ei võiks paari päeva või mõne nädalagi veeta veidi eeltööd tehes. Suure hurraaga ports raha LHV Kasvukontosse tõsta ja siis tabada kui kalli tootega tegelikult tegemist on ja maksta müügilt vahenduskulud (11 EUR + 0,3%, vajadusel ka valuutavahetus) pole ka mõistlik tegevus. Raha peab ikka päris hoolega tööd tegema, et neid kulusid tasa teha!

        Palun selgita mulle oma mõttekäiku/matemaatikat. Kuidas muudab portfelli kasvamine protsenti? 0,6% p.a. on tõesti ebakorrektne, sest nagu äsja LHV hinnakirjast kaesin, paistab kuutasule lisanduvat ka käibemaks. Nii et asi on veel kallim. Per annumiks teisendasin asja iseloomustamaks kui suure osa haarab see tootlusest, mida aktsiaturgudelt pikas perspektiivis oodata võib.

        Valuutavahetuskulusid sa ei kommenteerinud üldse. Soovitan LHV lehelt vaadata, kui suur see spread on.

        Lisaks ma ei mõista, et mismoodi see dividendide saamine nende kulude maksmist leevendab. Kulu on kulu sõltumata sellest, kust see raha nende maksmiseks võetakse. Loomulikult, kui tõesti näpud nii põhjas, et ainuke tulu on dividendid siis muidugi jah, aga siis on ilmselt elus muidu ka kehvemad ajad ja samuste säästude realiseerimine päevakajaline?

        Mu arust on see dividendide ja passiivse tulu saamine on sügavalt ületähtsustatud. Ma käin tööl, saan selle eest palka ja elan sellest ära. Seepärast üldse säästa/investeerida saangi, et mul kulub elamiseks märksa vähem kui palka saan. Pigem ma olen huvitatud, et need dividendid saaksid võimalikult efektiivset reinvesteeritud ja seda teeb dividende mittejagav indeksfond (nii kulude kui maksude seisukohast) märksa tõhusamalt ja odavamalt kui ma ise seda suudaks.

        Kulu on minu jaoks kulu, sõltumata sellest kust see raha selle maksmiseks saadakse ja kas see kusagilt kontoväljavõttel kajastub (LHV vahendus- ja haldustasud) või mitte (valuutavahetus, fondide haldustasud). Mu arust on veider hakata vaagima kas see 0,6% on ikka päris see õige number või mitte, samas võtmata mingitki seisukohta kas see on palju või mitte…

        Ja kuna nende finantsblogide eesmärk võiks olla inimeste teadlikkust tõsta ja et asi poleks lihtsalt ühe toote kalliduse üle nurisemine ilma lahenduse pakkumiseta siis pakun ühe variandina indeksfondidest huvitatuile välja avada konto Soome Nordneti (õnnestub ka Eesti residendil, selleks tuleb lihtsalt klienditeenendusega veidi suhelda). Nordnetis saab iga kuu 5. päeval osta ilma kuludeta päris suures valikus erinevaid mõistlike haldustasudega ETFe: http://tinyurl.com/j8a5zal Nordnetil endal puuduvad igasugused haldustasud.

        Meeldib

      • Tauri

        Ma ei ole LHV müügimees ega LHV aktsionär. Indeksfondidest rääkimine mulle rahalist tulu ei too. Musta samuti valgeks ei ürita rääkida, sest leian, et kahepoolsest dialoogist saab alati õppida. Finantsblogi eesmärgi osas tahan lisada, et ka blogija ise enamasti õpib asja ning siia juurde peaks alati käima disclaimer, et siinkirjutatud tuleb võtta meelelahutusväärtusena, mitte investeerimisnõuandena.

        Raha tuleb tööle panna. Seda ei pea tegema kohe ja nüüd, vaid võib vabalt ka kuu või kahe pärast panna, kui oled selleks hetkeks teadlikum. Enamasti jääb investeerimine katki, sest infot on alguses palju ja selle läbitöötamine ei ole liiga lihtne. Seega kõlbab alati soovitus, et pigem hakka kohe pihta, sest siis tekib motivatsioon investeerimise kohta aina rohkem uurida. Kooliraha alguses maksta on odavam kui hiljem.

        Nordneti näite kohta jään vastuse võlgu – ma ei oska Soome keelt ja ei saa aru, kas tegu on krediidiasutusega või mitte. LHV puhul on selge, et tegu on krediidiasutusega, mis tähendab, et saan kasutada Investeerimiskonto süsteemi, kui peaksin investeeringuid müüma. Samas oleks siin õige tähelepanek, et indekseerimise mõte on pikaajaline investeerimine ja müümine peaks esimesel kolmel-viiel aastal pigem olema välistatud.

        Valuutavahetuse osas jään vastuse võlgu, küsin LHVst spreadi järgi. Kalkulaator näitab tõesti päris suurt vahet. Tänan, et välja tõid!

        Majanduslikult oleks hea, kui fond ise reinvesteeriks saadud dividendid, jääks ära uute tehingutasude maksmine dividendide pealt ja dividendide maksustamine. Samas, valikus olevad fondid on paraku suuresti sellise iseloomuga, mis tagastavad dividendid osakuomanikele. Kunagi tulevikus aga näen, et dividendide väljavõtmine on parem lahendus kui osakuid otsast müüma hakata.

        0,6% näite juures oli minu matemaatika vigane. Vabandan!

        Indeksfondi ostes võib nii valuutatehingu kui osakute ostmise läbi viia iseseisvalt. See aga eeldab, et Sul on aega ja tahtmist asjaga tegeleda. Lisaks peaks iga ost olema märksa suuremas summas, kui minu tehtavad ostud (suurusjärgus 25-50€ nädalas). Kuigi valuutavahetuse spreadi delta ja haldustasu 0,72% aastas (koos käibemaksuga) on suured, siis täna eestikeelses keskkonnas iga nädal osta väikese summa eest indeksfondi osta soodsamalt ma ei tea, et saaks. Kui saab, palun viita!

        Meeldib

  2. Ahti

    Mu meelest on Kasvukonto väikeste summadega investeerimiseks (ja alustamiseks) täiesti hea lahendus. 1% tehingutasu ei ole ülemäära suur ja 0,72% aastas (koos km) haldustasu on ka aktsepteeritav. Loomulikult võiks see olla väiksem.

    Kuna haldustasu on min 1,2 EUR kuus / 14,4 eur aastas siis peab ikka jälgima, et saaks selle esimese aasta jooksul (kui haldustasu puudub) saaks ikka 2000 (või ligilähedale) kokku muidu tõuseb protsentuaalselt tasu väga suureks.

    Kui investeerida kuus 20 eur siis aastaga saab kokku (arvestamata dividende/kapitalikasvu) 240 eurot ja haldustasuks kujuneb meeletud 6 protsenti. Suuremate summadega oleks muidugi mõistlik osta fonde otse.

    DividendInvestor tegi hea võrdluse sellel teemal kuigi näiteks olev 500 eurone kuuinvesteering on märkimisväärselt suurem siinmainitust:
    http://www.dividendinvestor.ee/2016/02/20/kusimus-lugejalt-kas-valida-lhv-kasvukonto/

    Endal lisaks Balti aktsiatele ning ühisrahastusele kaks kasvukontot. Üks enda jaoks (olnud veidi alla kahe aasta) summas 2600 eurot ning teine “lastefond” summas 400 eurot mille plaanin aasta täitumise ajaks saada 2000 peale.

    Mugavus maksab ka midagi ja isiklikult olen hetkel kasvukontoga rahul. Ise arenedes muutuvad ka valikud kindlasti.

    Ja isiklikult olen dividendide mitte kapitalikasvu usku. Debateerida sel teemal pole mu meelest mõtet.

    Meeldib

    • Tauri

      Dividendid pakuvad rahavoogu ja mõnes mõttes on tegu turvasadamaga, mis võimaldab rohkem osakuid osta. Samas on dividendid kulukad ja vähendavad otseselt tootlust.

      Mul on samuti eesmärk jõuda 2000€ peale 2017.aasta novembriks. Selleks liigun praegu 100€/kuus, kuid veebruarist plaanis tõsta summa 150€ peale.

      Meeldib

  3. Huviline

    Kuidas teil on kasvukonto fondid ära jaotatud?
    Plaanin ka kuu või kahe pärast kasvukonto kaudu investeerima hakata. Esialgu IVV ja EXSA fondidesse, et 50:50 eur ja usd ära jagada ning tahan saada dividende.
    Kas oskate teisi fonde ka kuidagi kommenteerida?

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s