Pangavahetuskuu!

Möödunud aasta veebruaris andis Danske Bank märku, et soovivad Balti riikides jaeklientide teenindamise lõpetada ja keskenduda vaid äriklientide teenindamisele. Märkamatult ongi kätte jõudnud lubatud tähtaeg ehk oktoobrist 2016 uusi arvelduskontosid erakliendid avada ei saa. Lisaks on päris korralik kirves selga löödud ülekandetasudega, küsides iga kande pealt raha teise panka saatmise eest 0,5 eurot. Suurepärane aeg vaadata üle, kuhu panka oma rahaarveldused üle kolida!

Esmalt tuleb tänada Dansket, kes senikaua on lasknud suhteliselt soodsalt nende najal lulli lüüa. Kuni oktoobri alguseni ei teadnud, mis asi pangaülekande tasu on, sest Danskes olid kõik pangakanded eraklientidele alati null eurot. Kui midagi kriitilist välja tuua, siis pangaautomaate oli Danskel tõsiselt vähe ja kohati (harva) olin sunnitud kasutama teiste pankade automaate (ehk tegema nö ristkasutust). Samas, ma olen millenial (milleeniumilaps) ehk cash is not cool anyway! (sularaha pole nagunii lahe!)

Danskes kasutasin seni kolme konto süsteemi:

  1. Põhikonto (005) ehk deebetkaartiga seotud konto
  2. Lisakonto (004), kuhu kogusin hädaabifondi raha
  3. Lisakonto (006), kuhu kogusin raha investeeringuteks

Kontode vahel raha liigutamine on minu jaoks oluline, sest kannab endas mitut eesmärki.

Esmalt on küsimus turvalisuses. Kui kontole laekuvad suuremad summad (palk) ning deebetkaardil on krediitkaardi võimekus, siis selle kurjasti ära kasutamine on kaarti vallates ülimalt lihtne. Riskide maandamine on võimalik, kui pangakaardiga seotud kontol on minimaalselt raha.

Teisalt aitab rahade liigutamine olla eesmärgipärasem ja vältida emotsionaalseid oste. Mulle meeldib, kui sokid on sokisahtlis ja särgid on särgiriiulil. Miks pangakontol olev raha peaks ühtäkki olema ühte ämbrisse kokku valatud? Särke ja sokke ka ju kappi suvaliselt kokku ei viska!

Järgmine kodupank peab võimaldama mitme konto avamist ja kanded peaksid vähemalt pangasiseselt olema tasuta. Hetkel pakub Danske pangasiseseid kandeid 0,16 euro eest, kanded teistesse pankadesse maksavad 0,50 eurot ning kaardi kuutasuks on 0,50 eurot.

Kui palju panga arveldusteenuseid tarbin?

Ennem kui uut kodupanka välja valima hakata, tuleb selgeks teha kui palju kandeid ma iga kuu üldse teinud olen? Sealjuures on tarbekas eristada pangasisesed ja pangaülesed kanded, sest neid hinnastatakse üldiselt erinevalt.

pangakanded

Pangasiseseid kandeid teen keskmiselt ca 3 tk kuus, samas kui pangaüleseid kandeid on ca 10 tk kuus. Senine 0,5€ kulu on asendunud uue skeemi kohaselt kuluga 3 x 0,16€ + 10 x 5€ + 0,5€ = 5,98€/kuus. Aasta baasile teisendatult 71,76€. Kasv 6€ pealt 71,76€ peale aastas on märkimisväärne! Teisalt ei ole ma kindel, et tulevikus suudan piirduda nii väheste kannetega. Pigem leian, et kannete arv võib kasvada ja seega kasvavad ka kulud.

Kes on lugenud välismaiseid finantsblogisid, siis teavad, et USAs on krediitkaardid ja erinevate teenuste tellimine esimene koht, kust kulusid piirama hakata. Punkt 1 on vähekasutatavate teenuste sulgemine, et seejärel punkt 2 saaks ülejääva rahaga krediitkaardi võlga kinni taguma hakata. Minul ja usun, et ka üldiselt Eestis ei ole krediitkaart nii suureks probleemiks. Kui Ameerikas võid kinokülastuse ajal vaadata endast vasakul ja paremal istuvat inimest ja suhteliselt tõsikindlalt väita, et vähemalt ühel neist on krediitkaardivõlg üleval, siis Eestis ma ei julgeks teha panuseid, et kummalgi üldse krediitkaarti oleks. Meie kultuuriruumis on väikelaen rohkem teemaks. See aga eeldab laenu taotlemist ja pikemat protsessi kui kaubamajas järgmise krediitkaarditaotluse kiiret täitmist. Seega on minu kuluohjeprotsessi üheks väheseks võimaluseks just pangateenuste võrdlemine ja optimaalse pakkumise väljavalimine. Ajakirju mul ei käi, interneti kuutasu on pigem odav ja järgmise telefoni tellin pigem Hiinast (sama raha eest saab 3x parema telefoni kui Eestist järelmaksu peale võtta). Spotify ja muude subscriptionite (tellimuste) suhtes ei ole mul aega, et nendega üldse tegeleda (muusika asemel kuulan podcaste, palju harivamad!).

Kodupanga valimisega on paraku täna nii, et kui korra teed otsuse, siis hiljem seda muuta ei viitsi-suuda-taha-jõua. Pangad teenivad inimeste laiskuse peal. Sestap ei maksa joosta esimese pakkumise suunas, vaid võtta laupäeva õhtul tunnikene, et teha selgeks erinevad võimalused ja seejärel otsus töösse saata.

Selge on see, et eraklientidel fookuse ärikliendidele suunanud Danske võib teha järgmise sammuna hinnakirja korrigeerimise, kus hinnakasv lööb veelgi suurema augu rahakotti. Hinnatõusu põhjus on lihtne klientidest vabanemise soov, seega ma ei panusta Danskega jätkamisse. Nagunii uut pangakaarti nad tulevikus enam ei väljasta, mistõttu puudub mõte otsust tulevikku edasi lükata.

Mida vajan pangalt?

  1. Pangakaart ja sellega seonduvad teenused (sularaha väljavõtmine)
  2. Deebetkaardi krediitkaardi võimekus internetist ostmiseks
  3. Arveldusteenus: 3 pangasisest makset + 10 pangaülest makset kuus

Sularaha võtan välja keskmiselt korra kuus. Näiteks autoremondiga seonduvalt on lihtsam minna sularahaga kohale, sest pangaterminali väikestel remondikodadel nagunii ei ole. Teisalt on hea, kui kümnekas on alati rahakotis olemas, sest vahest juhtub, et poes kaardimaksevõimalus ei tööta. Või siis on vaja poetada kingiümbrikkuse midagi (natukene tobe oleks kirjutada: “aaa. jou, anna oma pangakonto number, ma kannan sulle sünnipäevaks veits raha!”

Finantstehnoloogiliselt ei ole ma eesjooksikute hulgas, seega kui kunagi SEB tuli oma virtuaalse krediitkaardiga välja ja kogu Eesti (peale minu) tellis välismaalt kaupa, siis tuli küll selline aloneri (üksiku) tunne peale. Siis aga ühtäkki pakkus Danske deebetkaardiga võimalust netis šopata ja täna tunnen, et ilma kohe üldse enam ei saaks. Tellin sageli raamatuid Inglismaalt Book Depositoryst ja kui keegi selle mult ära võtaks, siis … ühmaksin (eestlaslikult) vist korra käega, aga oleksin väga-väga kurb järgmised seitse aastat.

Asume asja kallale!

Eestis tegutseb neli pangakest, kelle poole oma pilgud pööran.

  1. LHV Pank
  2. Nordea Pank
  3. SEB Pank
  4. Swedbank

Süda ja hing kutsuvad LHV Panga poole, kuid hetkel nemad veel kodulaenu ei väljasta. Vähemalt suvel oli SEB väga tugevalt seisukohal, et kui tahan nendelt kodulaenu saada, siis pean neid oma kodupangaks tegema. Swedbankil võib olla sarnane tahe, seega pean sellega veidi arvestama. Teisalt jäi minu meelest kõlama nõue, et palk peab “meie panka laekuma”. Järelikult peaks olema kõik korras, kui palk sinna laekubki ja ma lihtsalt kannan raha palgapäeval teise panka ja toimetan kõik arveldused seal.

Nordea puhul on teadmatust kõige enam. Kuigi mõned tuttavad on töötanud ja praegu töötavad Nordeas ning pidevalt kilkavad, et mingi uus lisa on välja tulemas varsti, mis teeb Nordea netipanga sigavingeks, siis äkki oleks tehnoloogiakaugena aeg esiritta istuda?

SEBi puhul on kindlasti argumendiks Digikassa lahendus. Mida automatiseeritumaks suudame muuta oma säästmis- ja investeerimisharjumused, seda valutumalt tulevikuks (loe: pensioniks) kõrvale paneme.

Swedbanki ei ole ma kunagi väga palju armastanud. Nüüd on sümpaatia isegi väiksem, sest ühisrahastuse osas on nad võtnud väga arusaamatu seisukoha. Laenupõhise ühisrahastusega nemad ei soovi seotud olla, kuid märksa kõrgema riskiga osaluspõhise ühisrahastusega küll. Kui midagi osaluspõhises ühisrahastuses uppi lendab, siis sealt tulevad mainekahjud võivad Swedbankile halvasti mõjuda (Kreeka võlakirjade afääri mäletavad täna jätkuvalt paljud, kuigi Swedbank ajas omalt poolt asjad uuesti korda).

LHV Pank

LHV pakub kolme põhilist kaarti: Erakliendi deebetkaart, Partner deebetkaart ja Jalgpallikaart. Kõikide kaartide tingimused on suhteliselt sarnased, vahe joonistub välja pakutavate lisateenuste osas. Näiteks Erakliendi deebetkaart on lihtsalt deebetkaart, millele saad värvi valida. Kui kannad roosat, musta või valget, siis läheb LHV Erakliendikaart Sinu välimusega imekaunilt kokku. Mõnes mõttes asjalikumad kaardid on Partner deebetkaart ja Jalgpallikaart. Esimese puhul tehakse koostööd Tallinna Kaubamaja ASiga ehk ostudelt on võimalik saada raha tagasi ja lisanduvad ketisoodustused. Jalgpallikaarti puhul pakutakse spordivaldkonnas soodustusi. Näiteks koondisemängudele soodsam pilet või Sportlandi ostudelt soodustused.

Kõikide kaartidega saab välismaal tasuda ning internetist osta. Lisaks on kaardid viipemakse võimekusega ehk kuni 10 euro ulatuses ostu sooritades piisab kui lehvitad kaarti makseterminali juures. PIN-koodi ei ole vaja panna.

Kuutasu: 1€, kaardi asendamine 5€ ning aegumisel väljastatakse uus kaart tasuta. Internetis maksmine võimalik. Pangakaart saadetakse koju posti teel.

Internetimaksed nii pangasiseselt kui Euroopasse on tasuta. Transferwise kanne on tasuline, kuid siinkohal tuleb jällegi öelda, et fookuseks on 3 pangasisest kannet + 10 pangaülest kannet, mis jäävad kõik nö tavapärastesse piiridesse.

3x pangasisene makse = 0€
10x pangaülene makse = 0€
Pangakaardi hooldustasu = 1€
KOKKU: 1€/kuus, internetis maksmise võimalus olemas

Nordea Pank

Nordea Pangal on kaks oma kaarti ning mõned koostöökaardid. Oma kaartidest pakutakse Nordea pildikaarti ja Maestro deebetkaarti. Pildikaart on sarnane LHV Erakliendi deebetkaardile ning kõik soovijad saavad 3,2€ eest taotleda isikupärase pangakaardi (don’t ask me why). Üldiselt on mõlemad kaardid igapäevased maksekaardid, millega saab teha kaaridmakseid, võtta välja sularaha ja teha ülekandeid. Maestro deebetkaardi kuutasu on 1€ ning Nordea võrgustikus üle Euroopa on raha väljavõtmine tasuta. Mujal tuleb veidi maksta.

Huvitavamad diilid tunduvad kaartide osas, mida väljastatakse koos partneritega.

  • Pins Mastercard, kuutasu 2€
  • Stockmann Mastercard, kuutasu 0€
  • Finnair Plus Mastercard, kuutasu 4€

Tegu on krediitkaartidega, kus nõutakse taotlejalt netosissetuleku näitamist. Raha väljavõtmiseks tuleb päris korralikust kopikast loobuda: 1,95€ + 2,5% tehingu mahust. Samas pakuvad partnerid punktide kogumise võimalust ja soodustusi. Kui oled kõva reisisell, siis tasub Nordea kaartide poole kiigata. Mina seda väga ei ole, seega valikust jääb sõelale praegu pigem Maestro deebetkaart. Hetkel ei saanud aru, kas internetis maksmise võimekus on olemas.

Pangasisene makse on tasuta, kuid pangaülese makse eest soovitakse 0,38€ iga kande kohta.

3x pangasisene makse = 0€
10x pangaülene makse = 0,38 x 10 = 3,8€
Pangakaardi hooldustasu = 1€
KOKKU: 4,8€/kuus, internetis maksmise võimalus ei ole teada

SEB

SEB on väga tugevalt paketiettevõte. Valikus on paketid +, Super+, Pere, Noorte ja Seenior. SEB tugevuseks on fikseeritud paketitasu, mis näiteks minule sobiva paketi Super+ puhul on 2,45€. Sellega võib hullata internetipoodides, teha piiramatult makseid ning saada mõningaseid soodustusi (näiteks PZU kodukindlustus 10% soodsamalt). Paketis on

Ühesõnaga kõik tavapärane vajaminev pluss Digikassa. Digikassa lahendus säästab/kogub Sulle raha Sinu enda kontolt. Esmapilgul tundub päris ajuvaba – miks peaks keegi minu eest minu rahakotist võtma raha, mis kuulub mulle ja kunagi hiljem selle mulle tagasi andma? Tegelikult aitab selline lahendus meil säästa ilma säästmisharjumust omamata. Minu meelest oleks veelgi ägedam kui iga kuu tehtaks kogutud summa eest ost näiteks SP500 indeksfondi.

3x pangasisene makse
10x pangaülene makse
Pangakaardi hooldustasu
KOKKU: fikseeritud 2,45€/kuus, internetis maksmise võimalus olemas

Swedbank

Swedbank pakub Deebetkaart Pluss nime all sobilikku lahendust. Tsiteerin:

Deebetkaart Pluss on ideaalne valik, kui Teile meeldib reisida või e-poodides sisseoste teha. Saate seda kasutada kui krediitkaarti, kuid ainult oma kontol oleva summa ulatuses. Iga kaardimaksega kogunevad preemiapunktid: 20 eurot = 1 punkt.

Swedbank on (vist) ainukene ettevõte, kes soodustab punktide kogumist. USAs näiteks on krediitkaardiäri suuresti üles ehitatud punktide kogumisele ja ilmselt on Swedbanki punktiidee just sealt pärit. Mõnes mõttes on ameerikalik krediitkaardiäri kasutanud kavalalt ära gamificationi ehk mängulisuse elemente, kus paremate tingimuste saamiseks tuleb järjest kõrgemale tasemele üritada jõuda (nö level up). Krediitkaardid on USAs nagu pudel Bocki hommikusele parmule, kes ootab 9:59 närviliselt poeuste avanemist. Selle kohta tahaks kohe ühte head videot vaadata (aastast 2012):

Kaardi ühekordne avamistasu on küllaltki krõbe 2,50€, millele isandub igakuine 1,28€ kuutasu. Pangasiseste maksete eest küsitakse 0,16€ ning pangaüleste eest 0,38€.

Deebetkaart Pluss võimaldab viipemakseid, sularaha välja võtmine automaadist on tasuta summani 2000 eurot ühes kalendrikuus (edasi 0,3% summast) ning välismaal maksab väljavõtmine 1€ + 2,5% summast.

3x pangasisene makse = 3 x 0,16€ = 0,48€
10x pangaülene makse = 10 x 0,38€ = 3,8€
Pangakaardi hooldustasu 1,28€ / kuus
KOKKU: 5,56€/kuus, internetis maksmise võimalus olemas

Kokkuvõttes

Kõige soodsamat teenust pakub LHV, järgneb SEB, siis Nordea ja viimaks Swedbank. Sealjuures on teenuse hinnavahe 5,5x erinev. Kuuldavasti on LHV tulevikus turule tulemas kodulaenu või selle laadse tootega ehk taaskord on võimalik kogu pangateenus osta sisse ühest kohast. See aga ei tähenda, et me ei peaks hindu võrdlema.

Positiivse külje pealt tahaks võib-olla välja tuua ühe teenuse, mille peale alles nüüd olen mõtlema hakanud. Kõik pangad pakuvad võimalust teha lisakaart ja anda seda kolmandale osapoolele kasutada. Näiteks oleme naisega mõelnud, et peaksime tegema ühise konto, kuhu peale kanda koduga seotud kulutusteks mõeldud raha. Poes on palju lihtsam tasuda ühe konto pealt, kui hiljem mõelda, kelle kord maksta (tahes tahtmata ei ole kapitalistlikuks ühiskonnas kuigivõrd lihtne olla kõva mees ja kõige eest ise kogu aeg maksta).

Usun, et ma ei ole ainukene, kellel on mitmeid pangakontosid, mis on eesmärgipäraselt investeeringute või suurte ostude jaoks tehtud. Milliseid ägedaid süsteemi Teie kasutate? Samuti oleks huvitav teada, kuidas olete rahaasjad oma peres ära jaotanud. Kas kasutate samuti ühte pangakontot? Mingi muu süsteem? Jäta oma mõtted ja ideed kommentaarina allapoole.

*  Postituse eesmärk on välja selgitada kindlatele tingimustele vastavalt soodsaim pank.
** Panga hinnakirjad pärinevad 08.10.2016 kuupäevast.

Advertisements

32 thoughts on “Pangavahetuskuu!

  1. Annika

    Olen aru saanud, et plaanid peatselt kodulaenu võtta. Usu mind, see paneb ka kõik paika – see, kust paremad tingimused laenule saad, see pank su ka enda külge seob (palk ja muud regulaarsed sissetulekud peavad sinna laekuma + pead ka 100% arveldama seal). Kui kannad ära palga mujal arveldamiseks siis saad peatselt vastu näppe. Vähemalt Nordeas on nii. Uuri mujalt kindlasti ka selle kohta. Seniks aga kui sa kodulaenu veel võtnud ei ole, valiks mina LHV. Aga jah, sel hetkel kui tulevane kodulaenu finantseerija sind sunnismaiseks tahab teha on sul ilmselt suht savi, kas arvelduspakett on 2 eur või 5 eur kuus – olulisem on hea intress ja soodne lepingutasu. Seega kui kodu ost juba ukse ees siis mina üldse ootaks selle pangavahetusega. Mul endal on kodulaen Nordeas, aga investeeringuid teen LHVs, sest Nordeal sellised tooted puuduvad. Seega on mul säästude jaoks lausa eraldi pangas pangakonto (ilma deebetkaardita), kohe kuu alguses säästetav osa silma alt ära. Ja majapidamiskulude jaoks on mehega ühine konto (juriidiliselt sellist asja ei eksisteeri, konto on minu nimel ja temal lisakaart).

    Like

    • Tauri

      Hei!

      Kas peatselt mitte ei peaks jõustuma seadusepunkt, kus finantsasutus ei tohi nõuda, et ühe toote tarbimine eeldab teise tarbimist?

      Muus osas olen nõus, et arvelduspaketi hinda tuleb vaadata kontekstis. Eraldiseisvalt aga on kindlasti küllaldaselt Danske kliente, kes peatselt peavad mujale liikuma ja kes ei võta kodulaenu. Selles osas tundub mulle, et LHV on parim valik.

      Like

      • Mairo

        Mul üks kodulaen SEBs ja ise arveldan seal. Teine DNBs ja naise sissetulek oli kohustuslik sinna saata. Aga juba algusest peale kannab naine kohe paga laekumisel kõik rahad sealt ära ja mina teen lihtsalt igakuiseid maseid sinna kontole. Mina olen siiski aru saanud ja üsna veendunud ,et palk peab laekuma, aga keegi ei keela sul seda koheselt mujale kanda ja mujal arveldad. Esiteks see on loogikavastane, teiseks panka ei huvita mida sa oma rahaga teed, vaid see et tal oleks võimalik vajadusel raha laekumisel automaatselt oma osa maha võtta.

        Like

  2. Jacko

    Tervitus!

    Ma laenu asjadest väga midagi ei tea, aga endal kasutusel LHV-s kolm kontot (arveldus, investeerimise ja kasvukonto) ja kaardina kasutan Revolut’i. Kui viimast kasutanud veel ei ole soovitan täitsa proovida, tiri äpp, telli kaart. Enamik pangaasjad saab seal ära aetud. Palka veel sinna tellida ei saa aga varsti ka see võimalus. Ja mis sinu jaoks kindlasti toetav argument, et asja rahastati ka crowdcube’s, mis tollel hetkel püstitas päris korralikud rekordid. Ja asi kasulik ka amazonist jms saitidelt tellimisega, ei pea tasuma valusat pangakurssi ja vahetustasusid. No mõnesõnaga pikemalt ei viitsi reklaami teha, kuna raha selle eest ei saa, aga mainin taastuks, et tegemist väärt asjaga – seni veel kuni mingite plastikkaartide maailmas oleme.

    Like

      • Jacko

        Revolutil on Eestlaste pocopayst selgelt rohkem eeliseid, muidu sisuliselt sama.
        Näiteks iga kuu kuni 650€vääringus ükskõik millise MasterCard ülekandevõrku kuuluvast ATMist Sula raha väljavõtt tasuta, edasi tõuseb vist 2% peale. Eestis ei ole näinud ATM-i mis MC ei toeta. Eks üldiselt igal pool.
        Samuti pole sellel ühtegi paketti ega kuutasu, erinevalt PPayst. Ehk tegemist EUR, GPS ja USD puhul ikka üsna tasuta teenusega.
        Siis just eelnev et põhitegevus võimaldatud 3s erinevas valuutas. Samuti välismaal makstes, ei maksa sa oma panga kehva kursiga poes vaid interbank rate’ga, mis vahel mõne valuuta puhul isegi keskpanga omast parem olen täheldanud. Teenus ise toetab umbes 90 valuutat. Noh ja eks neid ole veel, kodulehel saab tutvuda. Aga mingit kaardi väljastamise ja hooldustasu on õnneks selle puhul minevik. Samuti ülekanded pankadesse, maksed jne.

        Liked by 1 person

      • Jacko

        Mõned autokorrektori vead ikka sisse tulnud 😊GPS= GPB, sularaha jms 2% peale tõuseb tasu väljavõetud summast, lisatasu +2€ näol ei ole. Jne. Loodan et mõte enam vähem arusaadav, hoolimata vigadest.

        Like

  3. Martti

    Ahoi!

    Ma võin nüüd mööda panna nüüd, aga kui käisin eelmine nädal SEB-is kodulaenu nõustamisel, siis mina sain nii aru, et SEB ei nõuda palga laekumist nende panka. Konto pead seal küll tegema, et raha sinna kanda. Põhjuseks toodi täpselt see sama, et finantsasutus ei tohi nõuda, et ühe toote tarbimine eeldab teise tarbimist.
    Küll aga vaatab laenukomisjon vist ikka parema pilguga kui nemad sinu kodupank on, aga ei pruugi vahet olla üldse.
    Swed koha pealt olen nõus, et kindlasti kõige kallim pank. Palk küll laekub sinna, sest maksan õppelaenu, aga muus osas kanna raha kohe LHV-sse ja arveldan seal. Firma konto tegin ka LHV-sse.
    Swed-is kodulaenu jutuga käies sain aru, et see neile ei meeldi, et ma LHV-s arveldad. See ka mitte, et minu pension nende pangas ei kogune. Kogu see kohtumine kujunes lõpuks mingiks teenuste pähe määrimiseks ja jättis üpris ebameeldiva mulje. Võib olla sõltub see tugevalt inimesest, kes sulle sinna satub. Sõber ütles, et tema polnud swedis klient ja pensioni ei ole ka seal ja sai swedilt ikka parima pakkumise. Mis siis, et ta on eluaegne SEB klient. Järelikult vist laenuhaldur üritas mind mõjutada kodulaenuga nende panga muid teenuseid valima. Nii palju kui ma tean, siis see pole ka ime, sest nende teenuste pähe määrimise kogusest sõltub ka nende palk.
    SEB-i laenuhaldur soovitas mulle mitte ennem kuhugi kolida oma panga asjadega, kui on konkreetne kodulaenu pakkumine olemas ja läheb diiliks.
    Ühise konto mõttele tulime ka just naisega. Muidu on meil mingi exceli ja tsekkide põhine arveldus, aga ühine oleks palju mugavam. Kaldun arvama, et see konto tuleb LHV-sse.

    Like

    • Tauri

      Minu kokkupuude Swedbanki kodulaenu nõustamise osas oli tegelikult positiivne. Selles mõttes tõmban konkreetse joone vahele, et ühisrahastuse perspektiivist mulle ei meeldi Swedbank, samas pangateenuste osas võib ta olla kasulik.

      Like

  4. Martin

    Mul on kodupangaks Swedbank. Lihtsalt ajalooliselt jäänud nii ja pole viitsinud panka vahetada, kuigi LHV oleks soodsam. Seal on mul kaks kontot: üks igapäevaseks majandamiseks, kuhu jõuab ka palk ja teine konto, kuhu kannan üle säästud ja kus kogun raha suuremateks ostudeks. Lisaks on Swedis ka krediitkaart. Mõned aastad tagasi läksin reisima eksootilisse riiki ja ma tahtsin olla kindel, et saan alati raha kätte, seega lasin pangas endale teha eraldi Visa kaardi, sest kõik ülejäänud kaardid on Mastercardid. Reisima läksingi 3 erineva kaardiga kahest eri pangast 🙂
    Peale Swedbanki, on mul ka kontod LHV-s. Nii-öelda põhikonto, millega on seotud ka pangakaart. Võib-olla olen pisut paranoiline, aga kui ühe panga kaart ei tööta, siis teine peaks ikka toimima. Olen nõus selle “kindlustuse” eest kaarditasu maksma. Siis on mul veel eraldi investeerimiskonto, kasvukonto ja eraldi konto meelerahufondi jaoks.
    Põhjus, miks mul rahad kahes pangas laiali on, seisneb eelpool mainitud kindlustundes ja teiselt poolt nii ei jää investeeringud ja meelerahufond igapäevaselt silma, mis võimaldab neil rahus olla ja oma eesmärki täita.

    Like

  5. Liis

    Mulle tegi isa kunagi esimese konto Swedi (siis oli veel Hansapank, oh aegu ammuseid!). Nüüdseks olen natuke üle aasta ka LHV klient olnud ja oman Partner deebetkaarti, millel on krediitkaardi võimalus ka ehk saan nt amazonist ostud tehtud. Lisaks meeldib mulle see, et kui soovin avada kontot puhtalt raha kogumise eesmärgil (aga ei taha et oleks hoius), siis selle saan sujuvalt netipangast tehtud (swedist ma nt sellist võimalust ei leidnud, tuleb kontorisse minna). Nii palju on piirang peal, et sellelt lisakontolt saan ma makseid teha ainult enda LHV arvelduskontole. Aga rohkemat mul vaja polegi.
    Swedis on hetkel konto alles ja ka mingi osa raha on seal. Eesmärk lihtsalt asjad lahus hoida. Et kui üks pangakaart ära kaob, siis teine on olemas, sest mõlemat korraga ma tavaliselt kaasas ei kanna.
    Firma konto avasin samuti seal – põhjuseks see, et igasugu imelikud tasud puuduvad ja sain deebetkaardi, millega saan internetis ka kõik ostud tehtud. Swedis küsiti mingi ulme summa selle eest, mis mikroettevõtjana lihtsalt ei tasu ära.
    LHV on hetkel veel ka nii väike, et nad lähenevad igale kliendile personaalselt. Mul on oma kliendihalduri visiitkaart laual ja frima asjade ajamisel on seda ka vaja läinud. Suhtlus kiire ja konkreetne. Ei mingit järjekorras seismist või telefoni otsas ootamist. Loodetavasti suudavad nad seda ka edaspidi pakkuda.

    Like

    • Tauri

      LHV atraktiivsus kasvab kindlasti siis kui hakatakse kodulaenutoodet pakkuma (eeldusel, et see on asjalik toode). Firma asjad on mul samuti LHV’s.

      LHV osas tuleb kiita seda, mida ka mainid: konto võid avada netipangas. Limiitide osas tehakse kõne ja võetakse kinnitus. Mugav!

      Like

  6. miokas

    Sa oled jätnud arvestamata asjaolu, et tõenäoliselt osad pangaülesed maksed muutuvad pangasisesteks, kui valik on SEB või SWED, kuna valdavalt on ettevõtjatelt konto just neis.
    Lisaks mulle tundub et Swedbank on saanud liialt vatti, võib-olla väljast asjad nii just paistavadki, aga tegelikult pole asjad na hullud miskit. Ma ei ole miski paadunud Swedbanki fänn (oman ise ka väärtpaberikontot LHVs balti aktsiate hoidmiseks) aga väidan, et asju saab vägagi kasulikult kombineerida.
    Esiteks, esimene deebetkaart konto juurde on alati tasuta, samuti on seda uuenevad kaardid. Aga antud hetkel soovitaksin sulle hoopis järgnevat kombinatsiooni: tavaline deebetkaart (sularaha võtmiseks) + kuldkrediitkaart (internetimaksete jms jaoks), Miks? Aga sellepärast et viimasel on terve posu eestisiseste koostööpartnerite alenusi juures ja ka reisikindlustus on tasuta kaasas. Kuigi sa pole hull reisifänn, siis aastas korra seda ju ikka juhtub. See annab võimaluse kaardiga seotud kulu ära nullida ja täiendavalt kasu juurdegi saada.
    Teiseks siis need ülekanded. Mainitud preemiapunktidega on sul võimalus nii pangasisesed kui -ülesed maksed enda jaoks tasuta saada. Mainisid, et pole eriti suur sularahamees, siis peaks vajalik kogus suht kiiresti igapäevaste kaardimaksete pealt kogunema. Eriti kui kasutad nende jaoks KK (siis 6€=1pp). Äkki aga kvalifitseerud oma sissetulekuga hoopis kuldkliendiks. Neile on pangasisesed maksed niikuinii tasuta.
    Mulle meeldib veel mobiiliäpp ka. Milleeniumid pidid sellest eriti vaimustuses olema.
    Ühesõnaga, mina olen nende kombinatsioonidega väga rahul ja ei saa öelda, et väga kulukas on. Samas toimimise lollikindluse peale saab suht kindel olla ja palju automaate on neil ka. Maal on see oluline.
    Aaa, laenuteema jäi kommenteerimata. Palk peab jah laekuma raudselt Swedi kui laenu oled võtnud, samas hilisemaid kandeid nad kuidagi piirata ei saa. Pigem on teema selles, et ajaloo statistika olla näidanud, et kliendid, kelle sissetulek neile ei laeku, jäävad suurema tõenäosusega oma maksetega võlgu (siin vist seesama Martti mainitud mugavus, ei viitsi pidevalt erinevates pankades olevaid seise jälgida ja arvestada ning nii kogemata juhtub) aga hilinemised mõjutavad tuleviku finantseerimise tingimusi. Arveldamine pidi ka nn tausta looma ja kaudselt tingimustele mõjuma, kuid nad ei saa seda kuidagi tegelikult käskida/keelata. Minu põhimõte on selles, et hoida tasakaalu nii et endal oleks hää nii arvelduste osas, kui ei rikuks igaksjuhuks ära tulevikuvõimalusi. Kuigi mul täna KL juba olemas, siis iialgi ju ei või teada.

    Like

    • Tauri

      Jah, see on hea tähelepanek, et tegelikult ei peaks pank olema one-stop-shop. Väga vabalt võiksid kõik pangad olla esindatud minu panganimekirjas, lihtsalt ühelt võtan ühe, teiselt teise ja kolmandalt kolmanda teenuse.

      Preemiapunkidesse ei ole veel väga süvenenud, sest pangalt ootan eelkõige lihtsust oma rahaasjade korraldamises. Pikalt oli Swedbanki veebilahendus lihtsalt nii inetu, et mul oli väga raske ennast veenda seal rahaga toimetama (mul on olnud läbi aegade nii SEB, Swedbank, LHV ja Danske pangakontod). Danske nägi välja intuitiivne ja lihtne, ilmselt ka seetõttu ei viitsinud kusagile mujale vaadata.

      Like

  7. KH

    Tere Tauri
    Sinu postitust lugedes jäi silma, et oled Krediidipanga enda jaoks välistanud.
    Mõned aastad tagasi kodulaenupakkumisi küsides tegi just Krediidipank mulle parima laenupakkumise. Olin sel ajal veel Swedpanga kuldklient (kõik ülekanded olid tasuta, muudmoodi ma ette ei kujutanudki) aga kõikide teiste pankade poolt tehtud pakkumised olid paremad. Minu imestus oli loomulikult suur aga muidugi valisin parima pakkumise.
    Algul toimetasin Krediidipanga kliendina nii, et kandsin laenumaksest ülejääva summa LHV kontodele, kus nii ülekanded kui ükskõik millisest automaadist raha väljavõtt oli tasuta. Kui aga LHV oma automaate hakkas paigaldama, muudeti tingimusi minu jaoks kahjulikumaks (raha väljavõtt jäi tasuta vaid LHV üksikutest automaatidest). Sel ajal oli Krediidipank välja tulnud arveldaja paketiga, mis võimaldab 2 eurose kuumaksega samuti tasuta ülekandeid ja raha väljavõtmist kõikidest automaatidest (eeldusel, et oled kaardiga maksnud vähemalt 100 euro eest eelmisel kuul, mis pole kunagi probleemiks – olen samuti sularahakauge inimene). Läksin igapäeva arveldustega sellele üle, kuigi paljud asjad jätsin LHV kaudu toimima.
    Endiselt on mul ka alles Swedpanga kontod, kaarte aga mitte. Mõningatel juhtudel internetis makstes kui ei paku valikuks ei LHV-d ega Krediidipanka, siis vannun korra ja maksan 16 senti pangasisese ülekande eest (või halvimal juhul 38 senti siseriiklikul).
    Krediidipanga ja värske Inbanki vahel on ka teatud seosed ja usun, et õige pea tuleb sellega seoses uudiseid.

    Like

  8. Kristo

    Tere

    Minu kodupangaks on olnud alati Swedbank. Kodulaenu sai sealt taotletud 2009.a. ja üldiselt on pangaga kõik hästi sujunud. Kodulaenu taotlemisel oli küll üks mõru maik, see et kui algselt sai kokku lepitud nõustajaga, et saame 10 % omafinantseeringuga korteri soetada, siis kui reaalselt ostuks läks, siis nõudis pank ikkagi mult 30% omafinantsi. Samas nüüd sellele asjale tagantjärgi vaadates on see väga positiivne, kuna sai siis pingutatud ja see 30% omafinantsi välja otsitud. Laenuperiood lühenes kõvasti ja varsti olen täieõiguslik omanik. Loomulikult kaasneb Swedbanki abiga kinnisvara soetamisel kuldkliendi staatus, mis annab võimaluse pangasisesed maksed teha tasuta. Kuldkliendile on ka veel muid väiksemaid boonuseid, mis on tegelikult üsna mugavad ja kasulikud.
    Oman ka Swedbankis ka vaba tagasimaksega krediitkaarti, kuid selle 10 aasta jooksul krediitkaardi intressi olen pangale tasunud imepisikese summa, kuna kasutan krediiti ainult äärmisel juhul. Põhiliselt tellin ebayst või ostan midagi kallihinnalist, milleks olen kogunud raha ja hiljem kannan raha krediitkaardile tagasi. Sellega teenib vähemalt preemiapunke korralikult.
    Preemiapunktide süsteemi kasutan rõõmuga kuna olen saanud selle käigus tellida nt Äripäeva 3 kuuks ja muid ajakirju ( Ajaloo suur fänn olen ) Loomulikult on püütud mulle kallimaid kaarte ja teenuseid maha müüa, kuid olen alati viisakalt keeldunud ning jäänud selle juurde, et pangakulud oleks minu jaoks madalad.
    2016 .a. avasin pangakonto ka LHV’s kus on mul ainult investeerimisega seotud tegevused. Hoian seal aktsiad ja oman seal kasvukontot.
    nii, et minu arvates on Swed üsna okkei, kui ei lähe kaasa nende pakkumistega, et sul võiks olla see ja see parem kaart.

    Like

    • Tauri

      Minu jaoks oleks selline omafinantseeringu kasv automaatselt tähendanud koostööst loobumist. Pank peab suutma omakeskis aru saada, mida ta pakub ja see peab lõpuks ka vett pidama. Näiteks 100k€ korteri osas on väga suur vahe, kas tegu on 10k€ või 30k€ sissemaksega. Eriti noortel on niigi sissemakse summa kogumine keerukam (vähe tööl oldud, palk ei ole alati kõrgeim).

      Like

  9. roosamehike

    minul on kevadel võetud LHV kodulaen nii et saab küll, ainult ta pole seal selle nime all
    siiski on intress teistest pankadest kõvasti kõrgem, teistest pankadest aga kodulaenu minu tingimustel ei saanud. ka nüüdseks endine kodupank SEB ei andnud.
    aga KÕIK pangad nõuavad, et palk kantaks nende kontole ja igapäevane arveldus käiks seal. Nii et kodulaenuga seotuna tuleb ka pank…

    Like

  10. p.9

    Pole küll siia teemasse, aga OR-is on uudistoode: tagatud laenud. Intress on sama kui Mintosel ja Twinol (12% kanti). Praegu tundub igati OK. Eks paistab, kui esimeste makseteni jõuab umbes kuu aja pärast aga igati positiivne üllatus siiski.

    Like

  11. Marek

    Nende preemiapunktide eest saadavate kaupade/teenuste juures peaks vaatama, kas sa ka neid kasutad. Olen ise pidevalt jälginud, kas on mõtet vahetada ja korduvalt Swedi vaadanud, kuna mainitud automaadivõrk (mitte et neid eriti vaja oleks) ja ülekannete kiirus (teistel ju ka) on tore. Siiski ilmneb, et ükski ajakirjatellimus, autopesu, laualina või gurmeeõhtusöök ei ole minu soovide nimekirjas, ehk igakuises pangakasutuses peaksin hakkama raalima mida nüüd osta ja kas see teeb mu pangakulud odavamaks? Minu valik on olnud SEB, LHV konto on ka, aga igapäevaarveldustes on SEB etem, kuine kulu on nõks suurem kui LHV puhul, aga automaatide võrk ja digikassa üksi kaaluvad selle vahe üle, samuti korralik internetipank, rahapäevikuga. Samuti võib kuldkrediitkaart anda soodustusi, kuid jällegi, ei leidnud sealt partnerite nimekirjast kedagi kelle teenusid kasutan või hakkaksin kasutama, küll aga maksan selle “elustiilikaardi” eest väärilist kuutasu, mis SEBis on paketitasu hulgas.

    Like

  12. kasvik

    Arveldused LHV-s, palgapäeval kannan osa raha swedi kus on pangakaart, et saaks üle Eesti välja võtta või poes käia. Ennem oli tasuta Folkia kaart mis aga lõpetas tegevuse. Tänud Jacole, saab vist uue tasuta sularahakaardi nüüd leida ikka.

    Like

  13. Kaholi

    Kas VÕS § 419 mitte e välista alates 2016 märtsist seda olukorda, kus pank eluasemelaenulepinguga kliendi igapäevapanganduse osas end külge seob?!

    § 4193. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu sõlmimise sidumine teiste finantsteenustega
    (1) Krediidiandja ei tohi teha elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu sõlmimist sõltuvaks teise finantsteenuse osutamise lepingu sõlmimisest selliselt, et elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu sõlmimine eraldiseisvalt ei ole võimalik. Eelmises lauses sätestatu ei hõlma elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu pakkumist üheskoos teiste finantsteenuse osutamise lepingutega, kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu saab sõlmida ka eraldiseisvalt, kuid mitte samadel tingimustel nagu koos mõne teise lepingu sõlmimisega.
    (2) Hoolimata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, võib krediidiandja teha elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu sõlmimise sõltuvaks tarbija kohustusest:
    1) sõlmida leping makse- või hoiusekonto avamiseks, kui selle lepingu alusel peetava konto ainus eesmärk on kapitali kogumine elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks või vahendite koondamine krediidi saamiseks või krediidiandjale täiendava tagatise andmine tarbija makseviivituse korral, või
    2) sõlmida investeerimisteenuse osutamise leping või juhul, kui selline leping on juba sõlmitud, siis jätkata selle täitmist, kui see on makseviivituse korral täiendavaks tagatiseks krediidiandjale või kui selle eesmärk on samuti elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kapitali kogumine või vahendite koondamine krediidi saamiseks.
    (3) Kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu sõlmimine tehakse sõltuvaks kindlustuslepingu sõlmimisest, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 4012 sätestatut.
    (4) Krediidiandja võib teha elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu sõlmimise sõltuvaks mõne teise lepingu sõlmimisest, kui krediidiandja suudab pädevale asutusele tõendada, et ühesugustel tingimustel pakutavad seotud lepingud või lepingute kategooriad, mis ei ole kättesaadavad eraldiseisvana, toovad tarbijale selgelt kasu, võttes nõuetekohaselt arvesse kõnealuste lepingute turul kättesaadavust ja nende alusel makstavat tasu.
    (5) Leping, mille sõlmimisest on elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu sõlmimine sõltuvaks tehtud, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelu rikkumise korral tühine. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping kehtib edasi endistel tingimustel.
    [RT I, 11.03.2016, 1 – jõust. 21.03.2016]

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s