Tootluste võrdlused

Läti ühisrahastusportaalid Mintos ja Twino meelitavad investoreid tagasiostugarantiiga, kus antakse lubadus, et laenu pankrotistumise korral ostetakse laen tagasi ning kogu võlas olnud perioodi eest makstakse välja ka kogunenud intressid. Eraisikust investori vaatenurgast on tegu hea võimalusega hoida eemale “pankrotistumisest” tulenevate probleemidega, kus maksuamet nõuab tulumaksu saadud intressidelt, kuid ei võta arvesse kaotatud raha, mis on võlgade tõttu veel saamata. Seega võib vabalt juhtuda olukord, kus investor on tegelikult saanud kahjumit, kuid peab sellegi poolest tulumaksu tasuma.

Investor investeerib 1000€ teiste inimeste laenudesse. Aasta pärast on investor teeninud 100€ intressitulu, kuid 200€ väärtuses laenulepinguid on maksetega viivises ning ei ole teada, kas ja kui palju raha suudavad probleemsed laenud tagasi maksta. Hetkel kehtiva 20% tulumaksumäära tõttu tuleb deklareerida ja tasuda 100€ pealt tulumaksu 20€. Kuigi paberil on investor teeninud kasumi, siis tegelikult ollakse kahjumis 120 euro võrra.

Ebavõrdse olukorra vältimiseks on eraisikust investoritel mõistlik kasutada tagasiostugarantiiga investeerimistoodet, mis ei lase probleemsetel laenudel tekkida ning tulumaksu tasutakse tegeliku teenistuse pealt. Samas tuleb tähele panna, et nagu Tallinna börsil listitud Skano ja Tallinna Vesi on erinevad ettevõtted, siis samamoodi ei tähenda, et Mintose platvormil laenuandjatena kirjas olevad ettevõtted oleksid võrdselt edukad. Lepingute kohaselt garanteerib iga laenuandja ise oma kohustusi, seega näiteks Lendo ebaõnnestumise korral ei ole investoril Mintoselt midagi loota (vaid abi, et keegi kolmas osapool võtab Lendo portfelli üle ja proovib sellega majandada). Twino puhul tuleb usaldada Finabay gruppi ning kuigi nemad on viimasel kolmel aastal olnud kasumlik kontsern, siis poliitilise või majandusriski realiseerumise korral tuleb valmis olla kõige halvemaks.

Ida-Euroopa ülikõrged tootlused meelitavad siia arenenud maade investoreid. Eelkõige tuleb silmas pidada jõukaid Saksa ja Suurbritannia investoreid, kes oma kodumaal teenivad sageli madalamat tootlust, kui Läti portaalide tagasiostugarantii pakub. Loomulikult on nende huvi “meie” meepotist oma noos kätte saada, mistõttu rahapakkumine investorite vaatenurgast suureneb. See omakorda mängib intressihoovad kätte laenuväljastajatele ning juba olemegi näinud olukorda, kus Twino on 14,9% intressi pealt liikunud 10% peale. Gruusia ärisuund sai siiski niivõrd palju kannatada, et vähemalt Gruusia laenude puhul on tänaseks uuesti 12% peale tagasi tuldud, kuid ei ole teada, kui kaua selline tegevus jätkub. 10% tagasiostugarantiiga laene võime leida eelkõige Poola laenude osas. Muuseas, tegu on lühiajaliste laenudega (1 kuu). Pikemaajalised laenud on kõrgemalt hinnastatud (13% peale), seega kui Sinu strateegia on kõrgem tootlus ning Sa südamest usud, et Twino on olemas järgmise kahe aasta jooksul, siis võid võtta kõrgema riski. Siiski pea meeles Rootsi Trustbuddy näidet, kus samuti tagasiostugarantiiga toodet pakkunud (ja börsil noteeritud) ettevõte on tänaseks tegevuse lõpetanud.

Mintose platvormil on näha kahte erinevat lähenemist: (1) intresside alanemine (Lendo) ja (2) tagasiostugarantii asendamine kõrgemat intressi maksvate laenudega (mogo). Kuigi majandusteoreetiliselt ei ole õige võrrelda Creamfinance, Lendo, Creditstari ja mogo laenulepinguid (erineva riski tõttu), siis üldiselt on meie ainus pidepunkt ikkagi see, kui palju keegi pakub tagasiostugarantiiga laenude eest intressi. Turult võis täna hommikul leida Lendo kiirlaene 10% intressimääraga, kui mõni päev tagasi oli intress 11,1% peal. Kui Lendo platvormile tuli, siis lubati intresse 14% juures ning alguses see nii ka oli. Sellest tulenevalt on mul aga tekkinud küsimus, et kui palju investor kaotab rahaliselt, kui ta lööb käega ja investeerib raha madalama intressiga tootesse.

Eeldame, et pakutakse ühesugust toodet, kuid intressid on vahemikus 8-12%. 1000€ investeerimisel oleks meie portfelli väärtuseks 1083 eurot, kui eeldame 8% tootlust, maksed toimuvad iga kuu ning saadud raha reinvesteerime. 12% intressi puhul oleks tulemuseks 1127 eurot ehk 44 eurot enam (4,4%). Kahe aastase perioodi korral oleksid tulemused vastavalt 1173€ ning 1270€ ehk vahe on juba 97 eurot.

10% vs 12% “võistluses” vahe nii traagiliselt suur ei oleks, “kõigest” 22 eurot esimesel aastal. Teisel aastal juba 50 eurot ning iga aastaga hakkab vahe kasvama. Kui portfell oleks 10 korda suurem (ehk 10 000 eurot), siis oleksid numbrid absoluutväärtuses juba teisest mastaabist. Sellisel juhul räägiksime erinevustest sadades eurodes.

Kokkuvõttes on selge tagasiostugarantiiga laenude intresside langus, sest turul on selgelt toimiv nõudluse-pakkumise suhe. Kuniks madalama intressi pealt laene rahastatakse, puudub tagasiostugarantiid pakkuval ettevõttel ratsionaalne vajadus intresse kergitada (majanduslikult on õige maksta raha eest nii vähe kui võimalik). Teisalt ei tohiks investor joosta vaid intressipakkumise järgi ja pimesi panna raha igale poole, sest “seal on ju tagasiostugarantii ja pangahoius ei maksa nii head tootlust!”. Pangahoius on tagatisfondi poolt tagatud, ühisrahastuse garantiid seda ei ole, seetõttu tuleb kriitiliselt hinnata kui odavalt investor on nõus raha ära andma. Loodetavasti on kõigil investoritel investeerimisstrateegia paigas ning investeerimisotsused on kaalutletult tehtud!