RAAMAT: Zero to One (P. Thiel, B. Masters)

Peale Elon Muski biograafia lugemist oli loomulik võtta järgmiseks raamatuks Peter Thieli raamat Zero to One (affiliate). Mõlemad mehed on omavahel väga tuttavad, sest 1998. aastal Thieli poolt kaasasutatud PayPal konkureeris väga tugevalt Muski X.com’ga. Märtsis 2000 kaks firmat ühinesid ning konkurentidest said liitlased. Juba kõigest 2 aastat hiljem viidi PayPal börsile, kust kaubandusgigant eBay selle 1,5 miljardi dollari eest ära ostis. Sellest tehingust teenisid nii Musk kui Thiel päris korraliku summa, et oma järgmiste projektidega edasi minna (Musk vastavalt SpaceX ja Teslaga, Thiel Palantiriga).

Zero to One* (Peter Thiel, Blake Masters)

Zero to One on kogumik Peter Thieli loengutest, mille pani kokku Stanfordi ülikooli tudeng Blake Masters: Thiel andis Stanfordis 2012. aastal loenguid idufirmade teemal. 

“What important truth do very few people agree with you on?”  P.Thiel

Zero to One on jagatud 14 peatükiks, kus igas peatükis käsitletakse erinevat teemat. Toon välja 4 huvitavamat ideed, mis mind enim kõnetasid. Ülejäänud kümme põnevat teemat jäävad Sulle lugemiseks! 🙂

Järgmine Bill Gates ei loo uut operatsioonisüsteemi!

Erakordselt edukaks saavad ettevõtjad, kes kopeerimise asemel panevad tehnoloogia enda kasuks tööle ja mõtlevad välja midagi uut. Meil ei ole mõtet eeldada, et uus “Bill Gates” oleks mõni järgmise operatsioonisüsteemi looja või uus “Mark Zuckerberg” looks järjekordse sotsiaalvõrgustiku. Seda ei juhtu, sest maailm on pidevas progressis ning võidavad edumeelsed innovaatorid: esmalt lõi Bill Gates operatsioonisüsteemi, siis loodi veebibrauser ning peale seda tuli Facebook. Samal ajal Facebookiga ei ole järgmist operatsioonisüsteemi tulnud (v.a. Android telefonidele, kuid ka selles kontekstis on telefon uus ‘meedium’, mille kaudu inimesi võrku ühendada).

Hoidu konkurentsist ja proovi pakkuda 10x paremat toodet!

Päikesenergia muutus 2006. aasta paiku ühtäkki väga populaarseks. Kui kinnisvarainvestorid skandeerisid kooris, et kinnisvarahinnad ei saa kukkuda, siis sarnane mõtteviis kandus päikeseenergeetikasse. 2008-2009. aasta näitas, et kinnisvarahinnad võivad päris drastiliselt langeda ning küllaltki sarnaselt kuulutasid päris paljud päikeseenergiaga tegelevad ettevõtted välja pankroti. Miks?

Ostjatele on ideaalne konkurents hea, sest turul tegutseb palju ettevõtteid, kes kõik tahavad turuosa suurendada. Müüjate vaatenurgast lihvib väga tugev konkurents müügihindu ja kasumlikkuse saavutamine võib olla keeruline. Selge on see, et väga kaua kahjumit taluda ei ole mõtet, eriti kui tulevikuperspektiiv on sünge. Seetõttu soovitab Thiel hoiduda konkurentsist ja luua olemasolevate toodetega võrreldes vähemalt 10 korda parem toode.

Päikeseenergia võtmeküsimuseks on paneelide efektiivsuse kasvatamine. Kui konkureerivad ettevõtted suudavad efektiivsust kasvatada vaid väga marginaalselt, siis ostja seisukohast ei ole vahet millist paneelimüüjat kasutada – nagunii on hinnad suhteliselt sarnased. Seetõttu ei teki brändilojaalsust ja tootjad ei suuda kuidagi teistest tootjatest erineda. Võib-olla analoogse näite saab tuua tahvelarvutite arengust: Apple iPad ei olnud turul esimene tahvelarvuti, kuid ometigi suutis see luua väga suure nõudluse tahvelarvutite vastu. Steve Jobsi nägemuses pidi tahvelarvuti kasutajakogemus olema fantastiline ning senised tahvelarvutid olid selles osas lihtsalt mannetud. Apple 10x parem toode tähendas väga hea kasutajakogemusega toodet.

Pareto printsiip kehtib ka äris

Itaalia majandusteadlane Vilfredo Pareto täheldas 1906. aastal, et umbes 20% itaallasi omab 80% riigi maast. Küllaltki sarnane analoogia paistis silma veel näiteks loodusest, kus ca 20% põhjustest andis 80% ulatuses tulemusi. Sellist ’imelikku’ loogikat tunneme tänapäeval Pareto seadusena.

Pareto seadus ei ole tundmatu nähtus idufirmade maailmas, ka siin võib näha seost, kus 20% idufirmadest genereerib 80% käibest ja kasumist. Majanduslikult on loogiline kontsentreeruda nende 20% firmade peale, kes võiksid hea tulemuse teha. Näiteks investeeris Thiel 2005. aastal 500 000 dollarit Facebooki aktsiasse, saades vastu 10,2% ettevõttest. Tänaseks on ta positsiooni suures osas likvideerinud ja teeninud umbes 1 miljard dollarit Facebooki tehingult. Kui palju ja kuhu oleks pidanud 500 000 dollarit investeerima, et selline tulemus teha?

Muuseas, Thieli portfelli kuuluvad ülejäänud ettevõtted kokku ei ole suutnud nii palju tulu genereerida kui Facebook!

Robotid ja inimesed täiendavad teineteist

Thiel tõmbab kõvasti maha hirmu, et robotid tulevad ja võtavad maailma üle. Seda ei juhtu, sest robotid on head üldiselt vaid automatiseeritud protsesside ohjamises. Mõtlemine ja lahenduste leidmine jääb inimeste pärusmaaks ning kuigi automatiseerimine vähendab (lihtsamaid) töökohti, siis ei tohiks ära unustada, et arenevas ühiskonnas kerkivad esile uued vajadused ja (keerulisemad) töökohad.

Hinnang raamatule:

Zero to One on väga kerge lugemine, mis pakatab huvitavatest ideedest. Kes armastab märkmeid teha, siis sellele võiks soovitada osta kaks eksemplari – üks märkmeteks, teine nö puhtaks lugemiseks.

Võrreldes Elon Muskiga on Peter Thiel natukene igavam inimene. Tema tegevus on käinud enamasti ümber Palantiri (PayPali osa oli ‘kõigest’ 4 aastat) ning sellist ühtset “tahan maailma paremaks muuta” visiooni ei tundu Thielil olema (võrreldes Muskiga). Sellegi poolest on Thieli Founders Fund teinud edukaid investeeringuid ning ta teab, millest räägib idufirmadesse investeerimise puhul (mulle jäi meelde näiteks Zuckerbergi näide, kus kümmekond aastat tagasi sooviti Facebook ära osta, kuid Zuckerberg tuli enesekindlalt nõukogu koosolekule [Thiel oli ja on ka praegu Facebooki nõukogus] ja ütles, et see otsus meil üle 10 minuti ei tohiks võtta, sest on selge, et me ei müü!  Zuckerbergil oli visioon maailma ühendamiseks ning see on tänaseks ennast päris tugevalt ära tasunud.)

Soovitan!

Minu lugemisnimekirjas ootab oma järge:

“The Everything Store: Jeff Bezoz and the Age of Amazon”, Brad Stone (affiliate)

“ReWork: Change the Way You Work Forever”, Jason Fried, David Hansson (affiliate)

“Never Eat Alone”, Keith Ferazzi (affiliate)

Disclaimer

* Raamatute ostmiseks kasutan Inglismaal asuvat Book Depository veebikeskkonda, mis pakub kauba tasuta tarnet Eestisse. Raamatute tarne võtab keskmiselt aega 2-3 nädalat.
Rahapuu blogi osaleb Book Depository soovitusprogrammis, mis tähendab, et kui ostad mõne raamatu läbi Rahapuu soovituslingi, siis võib Rahapuu blogi saada majanduslikku tulu. Raamatute ostmine läbi soovituslingi ei too Sulle kaasa tavapärasest kõrgemaid hindu!

** Soovitus raamatute soodsamaks ostmiseks: kõige soodsamad on pehmete kaantega ehk “paperback” formaadis raamatud. Lisaks võimaldab Book Depository luua isikliku soovide nimekirja (“wishlist”), kuhu saad koondada kõik Sulle huvipakkuvad raamatud. Hinnamuutuste korral antakse Sulle sellest e-maili teel koheselt teada.