Rahapuu portfelli esimese ühisrahastusega seotud investeeringu tegin 2012. aasta detsembris Bondora kaudu. Kuna praegu tegelen aktiivselt eraisiku konto tühjendamisega, siis on paras aeg teha kokkuvõte Rahapuu Bondora portfelli tulemustest.
Bondora investeeringute hindamiseks olen loonud Google Docsi faili, mis võtab kokku kõik sisse- ja väljamaksed, arvestades tehingute kuupäevi. Nii saan välja arvutada XIRR funktsiooni abil portfelli tootluse erinevate stsenaariumite korral.
XIRR funktsioon arvestab investeeringu tootlust põhinedes projekti rahavoogudele. Iga väljaminev rahavoog (raha taskust välja) tähistatakse miinusmärgiga ning sissetulev (raha taskusse sisse) rahavoog vastavalt plussmärgiga. Oluline on juurde märkida iga rahavooga seotud kuupäev, mis on =xirr() funktsiooni sisendiks tootluse arvutamisel.
Alumisel pildil on näha projekti rahavoogu ning tootluse arvutamise meetodit. Näite kohaselt teenis portfell 24,4% tootlust aasta baasil. “Kirvemeetodil” oleks täpse tootluse kättesaamine päris keeruline, eriti kui rahavoos on suurem hulk kandeid.
Kolm stsenaariumit
Investeeringutel saab Bondoras olla neli erinevat staatust:
- Roheline ehk laenu tasumine on graafikus
- Kollane ehk laenu tasumine on viivises
- Punane ehk laenu tasumine on üle 60 päeva viivises (maksejõuetu)
- Valge ehk laenu tasumine on lõppenud ja laenult ei ole edasisi makseid oodata
Konservatiivne investor tahaks näha olukorda, kus enamus või kõik lepingutest on rohelised. Ühisrahastuses investeerides tuleb siiski arvestada, et laenud võivad minna viivisesse või isegi muutuda (ajutiselt) maksejõuetuteks. Kui valid portfelli ühe laenu, siis on raske ette ennustada kas see on püsivalt kogu maksegraafiku roheline või muutub mingil etapil kollaseks või hiljem juba lausa punaseks. Seetõttu soovitatakse portfelli võtta vähemalt 200 lepingut, et vähendada ühe lepingu mõju portfellile.
Olen Rahapuu portfellis tootlust arvutanud juba pikemat aega kolme erinevat stsenaariumi põhjal: optimistlik, keskpärane ja läbikukkumine. Tegu on mõnes mõttes ajaloolise taagaga, sest vanasti arvutas Bondora probleemsed laenud põhiosa mahus maha. Uue loogika kohaselt tuleb vaadata rahavoogude meetodit, kus iga võlas olev põhiosa kuumakse kirjutatakse eraldi maha. Muudatus tõi paljudes väikeinvestorites omal ajal kaasa pettumust ja teinekord isegi teravat kriitikat Bondora aadressil, sest investorid pidasid numbritega ‘mängimist’ petmiseks. Mõlemad meetodid annavad tegelikult lõppkokkuvõttes sama tulemuse, kuid liiga suur kohene mahakirjutatud laenude hulk võis investoreid peletada.
- Optimistliku tootluse korral eeldan, et kõik portfellis olevad lepingud on rohelised ja maksavad aktiivselt tagasi.
- Keskpärase tootluse korral eeldan, et kõik punased lepingud on põhiosa väärtuses koheselt maha kirjutatud.
- Läbikukkumise korral on nii punased kui kollased lepingud põhiosa väärtuses koheselt maha kirjutatud.
Laenulepingu maksejõuetuks muutumine ei tähenda, et sellest lepingust ei võiks oodata tagasimakseid. Kui laenuvõtja kaotab töö, siis võivad maksed peatuda teinekord aastaks või paariks ning uue töö leidmisel on päris sageli võimalus, et laenuvõtja taastab maksed (kui ta just liiga heitunud ei ole võlasoleva summa suhtes). Teine võimalus on kohtutäituri abikäsi, mis sunniviisiliselt arestib laenuvõtja kontod ja teeb sinna laekuvast rahast eraldisi võlgade katteks. Seega võib ka punane leping maksta ning tegelikku sisu kogu punaste lepingute põhiosa mahakandmisel ei ole. Samuti võib viivises olev kollane leping tavapärase graafiku juurde naasta.
Tootluste erinevad palged
Vanasti ikka tarvitseti öelda, et võidab see, kellel kõige rohkem asju on. Siis kui rikkus Eestimaale pisut rohkem sattuma hakkas ning teed-tänavad järjest võimsamate autodega täituma hakkasid, oli kõigil kohe uus mõõdupuu olemas: mitme liitrine Sul on? Täna ei tasu sellist küsimust väga enam küsida, sest oponendil võib olla Tesla, mis liitrite asemel näitab kilovatte. Kuidas siis aru saada kui hea Su auto tegelikult on?
Umbes samasugune probleem valitseb investeerimismaailmas, kus olukord on kohati veelgi segasem. Üks arvutab tootlust xirriga, teine teeb midagi kirvega ja kolmas ütleb, et asjad on nii keerulised, et siit küll kasumit ei saa! Kõigil on kokkuvõttes omad numbrid, mis võivad teinekord isegi kordades erineda.
Esmalt tuleks alati selgeks teha, millisest tootlusest jutt käib?
- maksueelne tootlus (pre-tax return)
- maksujärgne tootlus (after-tax return)
Kõige mõistlikum on alati rääkida maksueelsest tootlusest, sest maksud varieeruvad riigiti ja võivad sõltuda viisist kuidas investeerida. Eestis on populaarseks saanud ettevõtte alt investeerimine, mis lubab teha mahakandmisi ja lükata eraisikuga võrreldes kohest tulumaksukohustust edasi.
Eraisikuna investeerides tahaks aga teada kui palju mul peale maksude tasumist raha kätte jääb, sest maksueelse rahaga poest leiba-juustu ei osta. Seega kalkuleerin mina põhiliselt kahte tüüpi tootlust:
- maksueelne tootlus
- maksujärgne kohandatud tootlus
Esimesega on hea küla peal uhkeldada, teine annab tõesema pildi ette minu tegelikust netotootlusest.
Google Docsi faili olen kirjutanud olulise info, näiteks vaba raha kontol, reserveeringud, laenuportfelli jääk jne. Tähelepanelikum silm märkab, et olen Bondorasse kandnud 3590 eurot ning välja kandnud 3319.56 eurot. Kui lisan tasutud tulumaksu juurde, siis tänase seisuga peaksin “nulli jõudmiseks” veel 618.81 eurot Bondorast välja kandma.
Ütlen kohe ära, et minu eraisiku portfell ei ole saanud korralikult lõpuni töötada, vaid olen isiklikel põhjustel portfellist laene järelturul müünud (enamasti juurdehindlusega). Seetõttu ei tohi teha kaugeleulatuvaid järeldusi kuidas selline portfell oleks käinud kui kõik lepingud oleksid maksegraafikuga lõpuni jõudnud!
Suur osa portfellist on nüüdseks punaste ja kollaste lepingute käes (koguni 72%). Bondora rahavoogudel põhinev statistika ütleb, et tegelikult on viivises 10% portfellist. Ehk 10% portfelli maksegraafiku järgsetest kuupäevadest on möödas, kus ei ole makset tehtud. Aja jooksul viiviste hulk suureneb kui makseid ei tehta ning väheneb kui neid tehakse.
Kuna mõned kollased ja punased lepingud maksavad hiljem mingisuguse osa rahast tagasi, siis ei ole mõistlik kogu summat maha kanda. Mind huvitab hetkel tootlus üle 12% kätte peale maksude tasumist ja maksejõuetute lepingute mahakirjutamist.
Konstrueerisin lihtsa kalkulaatori, mis arvutab kui palju kollaseid ja punaseid lepinguid võib maha kanda, et saavutaksin jätkuvalt eesmärgiks 12% netotootluseks. Hetkeseisu kohaselt võib 30% kollastest ja 54% punastest korstnasse kirjutada ning kõik on hästi. Seega peab (diskonteerimata) taastumine olema kollaste puhul 70% ning punaste puhul 46%. Ma usun, et absoluutväärtustes on see võimalik. Samas ei tohi ära unustada, et iga sent, mis laekub homme või hiljem, muudab tänased arvutused ebatäpsemaks ja taastumine peab olema juba parem.
Lõpetuseks lisan pildi maksueelsest tootlusest, kus eeldan, et kõik kollased ja punased tulevad põhiosas maha kirjutada.
Kuidas Sina ühisrahastuse investeeringutelt tootlust arvutad? Jäta mulle kommentaar!
Rahapuu portfell 
On tõepoolest õige tegeleda Bandeerast kiire põgenemisega. See on täielik kaos mis neil seal toimub. See ei ole enam lihtsalt andmetega manipuleerimine vaid sihikindel ja vastutustundetu pettus. Veel aasta tagasi Sa pahandasid, kui neid nolke petisteks nimetasin. Tänaseks on nende näod ja nimed ka kodulehelt targu eemaldatud.
Nendega suhtlemisel ei ole mõtet. Ainult siis, kui vaja kuskil avalikkuses esineda, siis oskavad küll ilusti nurruda…
Mis toimub võlamenetlusega? Huvi pärast hakkasin jälgima seda logi, mida nad võlamenetluse nupukese all kajastavad. Imelikul kombel seal andmed pidevalt muutuvad: see mis seal oli kirjas veel üleeile, seda ei ole enam täna ja homme võivad olla juba täiesti uued kirjed ja kuupäevad. Ma ei räägi sellest, et sealt eemaldati kõik need kirjed, mis puudutasid võlateadete saatmist ja telefonikõnesid, samuti seda et vahepeal lausa iga nädal anti võlgnik krediidiinfosse j.n.e. Ma räägin sellest, et paljude laenudega oleks justkui äsja tegeletud ja antud just-just kohtutäituri kätte. Tegelikult aga on laen jäänud võlgnevusse juba 5-6 aastat tagasi. Ehk et kui seal enne oli kirje, et kohtutäiturile läks näiteks 07.09.2011, siis täna on seal kirje, et kohtutäiturile läks 3.05.2016!
Samas võlamenetlus ise (vähemalt selles osas, mis läks kohtutäiturite kaudu) paistab küll toimivat. Kas praegu ka veel kohtutäitureid kaasatakse või mängitakse ainult inkassodega, seda ma ei tea.
Kui portaalil mitte mingisugust läbipaistvust ei ole ja investoritesse suhtutakse nagu tüütutesse kärbestesse, siis pole sellisega mõtet tegeleda.
Nüüd näed ise, keegi enam ei viitsi isegi kommenteerida siin, kui asjadest ausalt ja otse ei räägita.
Edu soovides
MeeldibLiked by 1 person
Hei!
Mõnes mõttes nõustun Sinuga, et võlamenetlusest arusaamine on tavalisele investorile keerukas. Ma samuti olen vaadanud ja mõelnud, et kuidas vana leping nüüd uuesti kohtusse läinud on. Või kas on? Äkki on tegu süsteemis staatuse muutmisega ja tegelikult ei ole taotlusega progressi toimunud?
Suhtluse osas on tegelikult paranemine toimunud. Enamasti vastatakse ilusti küsimustele päris operatiivselt (vähemalt selline mulje on Facebooki gruppe jälgides).
MeeldibMeeldib