Millist probleemi lahendab osaluspõhine ühisrahastus?

Eesti võib olla uhke. Meil on palju erinevaid finantstehnoloogia ettevõtteid, mis lahendavad olemasolevaid probleeme (Bondora) või leiutavad juurde uusi probleme, mida lahendada saaks (Pocopay). See ei ole ilmtingimata halb, sest näiteks tänase nutitelefonide suurele edule ehitas aluse USA ettevõte Apple, kellel oli visioon, et Facebook (loe: internet) peab iga inimese taskusse mahtuma. Ja mahubki!

fundwiseViimastel päevadel on tugevasti aktiviseerunud Fundwise platvormil rahastust otsiva intelligentse talendiotsingu Skillific fännibaas. Tugev meediakampaania Facebookis ja kirjatükid muus meedias (Best Marketing) panid mind mõtlema osaluspõhise ühisrahastuse suunas – miks meile osaluspõhist ühisrahastust üldse vaja on?

Täitmata turg

Riskikapitalistid (VC) ja äriinglid on selgelt suunatud väga kasumlike projektide leidmisele. Otsitakse suure potentsiaaliga (skaleeruvaid) ärimudeleid, mis peale mõningast mudimist tooks alginvesteeringuga võrreldes sisse kümnetes kordades suuremaid summasid. Ühelt poolt antakse äriideele võimalus maailma vallutada, teisalt teenitakse tubli tootlus investeeritud rahale. Üks edukamaid näiteid maailmas on võib-olla 2009. aastal loodud Andreessen Horowitz, kelle portfellist on läbi käinud Facebook, Groupon, Skype, Zynga, AirBnB, Twitter jne.

Kodule lähemale vaadates on tubli olnud EstBan, mis ühendab ligi 100 äriinglit. Möödunud aastal investeerisid EstBani liikmed 98 projekti kogusummaga umbes 6.7 miljonit eurot. Äriinglite võrgustiku edulugude hulka kuuluvad näiteks GrabCad, Monese ja Cherry – jah, põhiliselt internetis või nutiseadmes toimivad rakendused.

Fundwise kaudu rahastust otsivad enamasti füüsilist toodet pakkuvad ettevõtted, näiteks Siidrikoda (siider), Ööbik Cycles (elektrijalgrattad) või Swimitation (kodune ravivann). Nähtud on ka muid projekte (RentMarket, Rouge Ambassador), mis on küll veebis toimivad, kuid on näiteks liiga spetsiifilised või varajases faasis, et mujalt rahastust saada (meenutan – riskikapitalist ootab kiiresti suurt kasvu, mida vähesed ettevõtted suudavad lõpuks pakkuda). Seega on olulisel kohal väiksemate kohalike ettevõtete-ideede aitamine, mis küll pürgivad maailma, kuid on täna suhteliselt fokuseeritud rahulikule arengule ilma suure potentsiaalita juba homme miljoneid teenida. Teisalt – kui toode või teenus lõpuks maailma jõuab ning ettevõte suudab samal ajal kasumit teenida, siis saab iga investor olla kahekordselt uhke:

  1. aidates kaasa kohaliku idee arengule
  2. teenides investeeringult mõõduka tootluse

Iga uus idee võib luua töökohti. Veelgi enam: loodud töökohad võivad osutuda suure lisandväärtusega töökohtadeks, mis aitavad kohalikku majandust ergutada. Mulle ikka sümpatiseerib näide, kus tubli Eesti metsamees langetab puu ja müüb koorma ‘paari tuhande’ (oluline ei ole siinkohal täpsus, vaid suhtelisus) euroga Soome. Soomes tehakse puidust kvaliteetne mööbel, mis eksporditakse juba kümnete tuhandete eurode eest Saksamaale. Tarneahelas toimus väärtusloome eelkõige Soomes ja see on suund, kuhu peame ise pürgima: kõrge lisandväärtusega tooted ja teenused. Osaluspõhine ühisrahastus annab võimaluse ideedel kasvada.

Olen Fundwise kaudu väikeselt investeerinud Siidrikoja kapitaliseerimiseks. Kuigi siidrit võiks eksportida üle maailma, võtab protsess tugevalt aega. Riskikapitalistid ei näe kiiret võimalust raha teenida, mistõttu nemad investeerivad raha sinna, kus tootlus on parem. Samas on Siidrikoda turule toonud elujõulise toodangu, mis tulevikus võib leida tee mõne muu Euroopa riigi kauplustesse või pubidesse.

Miks ettevõte müüb osalust, mitte ei võta laenu?

Uutel ettevõtetel puudub pikem tegevusajalugu, mis takistab neid laenu saamast. Teisalt – kui ostad-müüd, siis vajab ettevõte tegevuseks käibekapitali. Sobilik lahendus on siinkohal laenu võtmine, sest rahavood on stabiilsed. Kui aga arendame midagi uut välja ning rahavoog on ebastabiilsed, siis on raha kaasamine mõistlikum osaluse müügi läbi – nii jääb laenumaksete tasumise kohustus ära.

Advertisements

One thought on “Millist probleemi lahendab osaluspõhine ühisrahastus?

  1. Taavi Pertman

    Mulle isiklikult see idee meeldib, et saab ettevõtetes osalust osta. Paraku täna on seal minu arust päris mitu puudust, millega tuleks tegeleda, enne kui see natukene populaarsemaks ja mõistlikumaks variandiks muutub väikeinvestoritele.

    Lisaks likviidsuse puudumisele tundub mulle, et täna on tegelikult üsna väikeinvestori kahjuks need asjad kaldu. Kui tavaliselt investorid räägivad valuatsiooni osas läbi, siis siin ütleb ettevõte valuatsiooni ja on võta-või-jäta diil, isegi kui oleks ettevõttest ehk huvitatud, aga valuatsioon on lihtsalt ulmeline.

    Samuti jäi vähemalt ühest projektist, mida vaatasin, silma, et sa ei saa võrdõiguslikke osakuid ehk tulu jagamisel küll osaled, aga muid õigusi ei oma jmt.

    Ma ausaltöeldes väga põhjalikult ei ole veel sellesse omakapitaliinvesteeringute maailma süvenenud, aga paari välismaist portaali vaadates tundub küll, et Eesti omad ei ole hetkel just kõige investorisõbralikumad nendega võrreldes. Samas eks ta ole ka üsna uus valdkond alles siinmail.

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s