Bondora Rahapuu portfellis, veebruar 2016

Rahapuu portfelli iseloom on 2016. aasta alguses märkimisväärselt muutunud. Eraisiku kontode tegevuse olen peatanud kõikides portaalides (v.a. MoneyZen) ning liigutan investeeringuid vastavalt rahasse (eluaseme soetamise mõttel) või edasi ettevõtte alla (pikaajaline investeerimine pensioniks; 4. lammas). Sääraselt on märksa maksuefektiivsem toimetada, sest soovin raha koguda pikaajaliselt (v.t. alt). Iga-aastane tulumaksu tasumine aeglustab eesmärkide täitmist võrreldes olukorraga, kus maksude tasumist on võimalik edasi lükata ja tasuda alles tulu reaalse tarbimise ajal. Samal ajal tuleb mugavustsoonist välja tulla ning leida võimalusi ettevõttele põhitegevuse leidmiseks eesmärgiga mitmekesistada sissetulekuid. Tuletan meelde, et laenudest saadav tulu ei tohi ületada ettevõtte põhitegevusala tulu. Kõik ümberkorraldused võtavad aega, mistõttu sean fookuse eraisiku kontode sulgemisele ning lõpetan klassikalise kuuülevaate tegemise.

bondoraBondora kuvab konto väärtuseks 5 442 eurot, millest vaba raha moodustab 538 eurot. Uutesse investeeringutesse selle kontoga sisenemas ei ole, sest kavatsen investeeringud rahaks teha ja portaalist välja kanda. Läbi aastate on minu kasumiks (Bondora arvutuste kohaselt) 1 852 eurot, millest ca 1790 eurot on tulnud läbi intresside-viiviste ning ülejäänud järelturu kauplemiste läbi. Parimaks näiteks siinjuures on 04.11.2015 ostetud 9,96€ põhiosanõue hinnaga 3,36€, mis tagastati 12.01.2016 summas 11,26€.

Untitled

Portfelli struktuur

Rahapuu portfellis on 1666 lepingut, millest valdava enamuse moodustavad B, C ja D reitingud (74,4%). Kui lisame juurde konservatiivsema A reitingu, siis moodustavad neli suuremat gruppi 83,5% portfellist. Ülejäänud osakaal jaotub ultrakonvservatiivse AA ja kõrgema riskiga E, F ning HR reitingute vahel. Selline kooslus annab keskmiseks intressiks 24,35%, kuid tasub meenutada, et suur osa lepinguid on väljastatud enne Bondora poolt kasutusele võetud õiglase hinnastamise mudelit (Bondora Rating). portfellistruktuur

Mulle isiklikult meeldib Bondora õiglase hinnastamise idee. Läbipaistev ja aus süsteem loob stabiilsust investorile ja laenuvõtjale. Investor teab, millist intressi ja eeldatavat kahjumäära oodatakse, samuti on laenuvõtjal motivatsioon käitumismustrite muutmiseks, sest miks leppida 80% intressiga kui tegelikult tarbimiskäitumise muutmine võib kaasa tuua märksa soodsama intressi? Hästi kättesaadav ja mõistlikult hinnastatud raha loob majanduses väärtust märksa enam kui tõkestatud ligipääsuga või ebaõiglase intressiga laen.

Nagu eeldada võib, siis valdav enamus rahast on investeeritud Eesti lepingutesse. Bondora on Eestis toimetanud 2009. aastast alates, võrreldes näiteks Soome või Hispaaniaga, mis lisandsid 2013. aastal. Ma ei ole väga kiiresti tikkunud võõrale territooriumile, sest mõlemad välisriigid on minu jaoks olnud kõrgendatud riskiga. Nimelt oli raske veenduda, et Bondora suudab Soomes ja Hispaanias laenuvõtjaid leida, kelle intress on vastavuses riskiga. Tänaseks on ajalugu ja andmeid märksa rohkem tekkinud ja ma loodan, et Bondora õiglase hinnastamise süsteem toimib nii nagu see peaks toimima.Investeeringute struktuur riigiti

Erinevate portaalide arvutused on jõudnud järelduseni, et valmis portfelli suuruseks peaks olema umbes 200 laenutükki. Kusjuures ühe tüki osakaal portfellist peaks jääma alla 1%. Üle 500 laenutükiga portfell on aga juba nii piisavalt hajutatud, et edasine hajutamine märkimisväärset efekti (1) parema tootluse või (2) stabiilsuse osas ei saavuta.

Rahapuu portfell on igas mõttes ülehajutatud. Portfellis oleva 1666 laenulepinguga võiks ehitada 3-4 hästihajutatud portfelli. Eelkõige tuleb kasulikkus välja viiviste teenimisel, kus eelis on suurematel laenutükkidel.

Näide. Investorid rahastavad laenu summas 5000€. Oletame, et investeeringuid tehti vaid 5€ ja 50€ kaupa. Kui laenuvõtja jääb maksega hiljaks ning maksab viivist 1€, siis 5€ investeering teenib 0,001€ viivist ning 50€ investeering teenib 0,01€ viivist. Kuna 0,001€ ei anna täissenti kokku, siis ümardamise tõttu saavad raha vaid 50€ investeeringud. 

Tervelt 65,3% investeeringutest on kuni 5€ tükkidena tehtud. Bondora automaatpakkujas on hajutamise probleem küllaltki mõistlikult ära lahendatud: iga 200 elujõulise laenutüki korral duubeldatakse pakkumise suurus, kusjuures pakkumise lagi on 80€. Seega:

Lepinguid >> investeeritav summa (€)

1..200 >> 5 €

201..400 >> 10 €

401..600 >> 20 €

601..800 >> 40 €

800.. >> 80 €

Bondora oskab teha maailmaklassis finantspornograafiat, mõõtes investorite tootluseid. Selles osakonnas on mul tulemused head. Nimelt kõikide investorite hulgas platseerun 23,69% tootlusega 1955. kohale (investoreid üle 13 tuhande!) ning kui kitsendan valikuid kriteeriumitega “investeerinud üle 5000€” ja “investeerinud üle 36 kuu”, siis on tulemuseks väga tubli 66. koht (ma tõesti ei tea, mis nende kuutega on). Kümne tuhande euro investeerimisest jääb puudu vaid mõnisada eurot, siis tõuseks ilmselt veelgi paar kohta kõrgemale. Samas ei tasu ära unustada, et investeerimine on võistlus iseendaga. Päeva lõpuks ei ole vahet, mis sõbra tootlus on, sest meie sõbra raha eest elama ei hakka.

Untitled

Bondora on rahavoogude lehega vaeva näinud. Mäletan, et kirusin neid maapõhja, sest nad suutsid agiilse tarkvaraarenduse taustal luua ja hävitada taastumise kohta käiva graafiku loetud kuudega. Nüüd on see tagasi (parem kui varem) ja tahaksin seda kõigile investoritele näidata: taastumine võtab aega. Sageli üritavad alustavad investorid mõne kuu möödudes väita, et taastumist ei ole ja kogu põhiosa tuleks maha kirjutada. See on aga sama hea kui suvaline esimese kursuse tudeng väidab, et õpitav eriala ei ole talle (esimesel kursusel erialaõpet ei anta, enamasti on väga ühetaoline baasõpe olenemata erialast).

Untitled

Veebruarikuu intress jäi 77 euro juurde ning põhiosaga kokku laekus 185 eurot.

Maksude optimeerimine (ehk ajatamine)

Pikka aega pidasin sisemist debatti maksude maksmise ja maksude optimeerimise (ajatamise) teemal. Eelkõige tundsin, et olen riigilt palju saanud (haridus), kuid vähe vastu andnud ja minu kui töötava noore inimese kohustus on maksud eeskujulikult ära maksta. Jah, maksude eeskujulik tasumine on korrektne mõtteviis, kuid küsimus on ajaperspektiivis. Maksude optimeerimine ehk maksude ajatamine (praeguses kontekstis) tähendab, et makse hakkan tasuma ajal, mis teenitud tulu reaalselt kasutusse võtan. Eesti riik võidab sellest, sest maksude ajatamine annab investorile võimaluse investeeringuid rohkem kasvatada ja seeläbi kindlustada elujõulisem pension tulevikus (vähendades riigi vajadust investori eest hoolt kanda). Seetõttu olen kolimas ühisrahastuse investeeringuid ettevõtte alla. Aktsiainvesteeringute puhul saab kasutada riigi poolset abi maksude ajatamisel kasutades investeerimiskonto süsteemi.

Uuri ka neid linke:

Kui Sulle meeldib see artikkel, siis jäta oma mõtted kommentaariumisse ning hinda postituse kvaliteeti 5-tärni süsteemis. 

Advertisements

18 thoughts on “Bondora Rahapuu portfellis, veebruar 2016

  1. Taavi Pertman

    Muidu see 200 laenuosa teema on suhteline. Mida riskantsemad laenud, seda rohkem peaks sul neid portfellis olema ja mida madalam risk, seda vähem võib olla.

    Ühesõnaga, kui sa ehitaksid portfelli näiteks HR laenudest, siis 200 on tõenäoliselt liiga vähe sobiva hajutatuse saamiseks ja pigem peaks sihtima 400-500+ suunas ilmselt. Eeldusel, et sa üldse tahad nii riskantsetesse laenudesse investeerida millegipärast.

    Kui aga ehitaksid portfelli näiteks madala LTV tasemega Tallinna kinnisvaraga tagatud hüpoteeklaenudest, siis võib teoreetiliselt see vajalik number ka kusagil mõnekümne ringis olla piisava hajutatuse jaoks ilmselt.

    Like

    • Tauri

      Jah, AA puhul on vähem vaja, HR puhul rohkem. Keskmine kaldub 150-200 lähedale. Passiivsele investorile on 200 piisav hulk lepinguid, kui võtab mixi erinevatest gruppidest.

      Like

      • Taavi Pertman

        Sinu segu puhul ilmselt küll. Samas oleneb ka selle koostisest jällegi. Kui see on 30% HR, 20% F ja 50% muud kraami B-E, siis ma pakuks, et 200 on endiselt vähevõitu.

        Ehk endiselt mängib rolli riskitase. Mõni jätab madalama riski laenud välja, sest interss on liiga väike ja seetõttu ilmselt peaks tunduvalt rohkem osakuid portfellis olema. Teine jätab jälle ülemise riski laenud välja, sest liiga riskantne ja see võiks see 200 ringis täitsa piisav olla.

        Like

  2. rahakratt

    Seisan sama lõhkise küna ees, et kui eraisikulised laenupotid kokku tõmmata, siis kuidas hakata edaspidi ettevõtte omasid blogis kajastama. Ettevõttele tekitan alternatiivse peatulu allika ka.
    Sa anna märku, eks, kui mingi hea lahendi peale tuled. Ei tahaks mingit igavat ja tõestuseta rahablogi pidada.
    Rammu finantsmusklisse!

    Like

    • Kristi

      Miks peaks ettevõtte portfelli kajastamine kuidagi eraisiku portfelli kajastusest erinema? Ma olen seda täpselt samamoodi teinud, ei ole osanud mõelda et peaks mingit erilist tulevärki tegema? 😀

      Like

      • rahakratt

        Good point, kohe näha, et õpetaja on kohal 🙂
        Korra tegelt tekitas küsimuse see, et muu asjaga ettevõttele põhitulu tehes võib arvutused segi lüüa aga samas, kui otse portaalidest info konvertida, siis pole ehk tõesti probleem.
        Lähen rumala jutu eest karistuseks natukeseks nurka.

        Like

  3. Mart R

    Tauri meil mõlemal on Bondoras samasuur portfell, sinul on portfell 1 aasta vanem, ju siis seetõttu on intressilaekumised sul mõnevõrra väiksemad.
    Minu igakuine intressitulu bondoras jääb 100-110 E vahele. Taastumise tabel üpris sarnane, isegi summade suuruse näol.

    Suurem intressitulu tuleneb sellest, et ma pole kordagi kasutanud isepakkujaid ning mu portfell on 1 aasta noorem (samas pole taastumine veel korralikult tööle hakanud, samas on juba nii hea nagu sul).

    Loodan, et firma alt investeerides tuled sa mugavustsoonist välja, konfigureerid API (minul võttis aega 10 minutit – bondora isepakkuja võtab aega 30 sekundit). Kui kallis on see 10 minutit?

    Ning kuidagi saatusetahtel on samuti plaan osta uus korter. Enne uue korteri ostu pean välja ostma ol. oleva korteri, mis on laenurahaga ostetud (intress 0,75 miinus euribor – jah ammu aega tagasi ei kujutatud ette, et euribor võib negatiivseks muutuda. Nüüd on euribor fikseeritud 0%).

    Hetkel kannan investeeringud jupi kaupa välja, soetan aktsiaid – seda just nende kiire realiseerimis võimaluse tõttu. Kui summa koos korterilaenu tasumiseks – müün aktsiad. Eeldatav korteri ostu aeg 2-2,5 aasta pärast.

    Aktsiaid ostan 500 või 1000 E kaupa. Ostu üritan ajastada või õigemini lisan orderi ootama sobivat hinda, mitte ei osta nüüd ja praegu nagu üks õige passiivne investor. Esimene ost on Olympicu aktsia

    Vana korteri üürin välja firma alt. Põhitegevus on kinnisvara rentimine. Lisaks on äsja soetatud korterisse vaja osta kodutehnikat jms.. ikka hea kui odavamalt saab. Üleliigne raha investeeritakse kõrvaltegevusena Omarahasse või Bondorasse.

    Like

    • Tauri

      Mul portfell seisab juba mitu kuud, mis tähendab, et rahapositsioon uut raha ei teeni. Teisalt olen valinud portfelli konservatiivsemaid gruppe, millel on väiksem intress (ja intressitulu). Ettevõtte portfellis olen rohkem mixinud ja loodan, et seal asi paraneb.

      API osas on probleemiks kindlasti see, et tuleks teha mingisugune süvaanalüüs, et milliseid lepinguid on mõistlik võtta. Konfigureerimine on lihtne, olen korra Beeplusi kasutanud.

      Muus osas äge näha, et toimetad tublilt! 🙂

      Like

      • Sander

        Analüüsimise jaoks on hea kasutada Peerlani (mis hetkel tundub küll maas olevat). Saab suuremad riskitegurid üsna vähese vaevaga välistada.

        Like

      • Tauri

        Peale seda, kui nad eelmine aasta teatasid, et edasi arendada pole mõtet, siis leidus päris mitmel korral puudulikku infot (näiteks tootluseid kuvati -2% juures). Seda on episoodiliselt ikka juhtunud. Mul puudub sellest peale usk nende toodet kasutada – ma ei tea kunagi, millal on analüüs õigetel ja järjepidevatel andmetel koostatud.

        Like

  4. VT

    Tere! Kuna tunnen suurt huvi oma investeeringute kolimisega juriidilise keha alla, siis jäi mulle eelnevas artiklis silma lause: “Tuletan meelde, et laenudest saadav tulu ei tohi ületada ettevõtte põhitegevusala tulu.”
    Siinkohal mul tekib küsimus, kas ettevõtte põhitegevusala määratakse ära selle järgi a) kust tuleb suurim tulu; või b) mis on suurima osakaaluga tegevus, ehk siis käibest, kui ma ei eksi(?). Ja miks ma just seda küsin…oletame, ettevõttel on viisakas aktsiaportfell, kuid üldine maamajandus on langevas dendentsis ja aktsiate tootlus on ühtäkki negatiivne. Kas siis oled plaksti kohe põhitegevuselt laenuandja, kui sul on kasvõi 1 Bondora laen, mis tagasi tiksub? Sh viimane on su ainukene positiivse tootlusega tegevus terve majandusaasta kohta.

    Plaan tekitada juriidilise keha alla a la olukord, kus vähemalt 51% kogu investeeringute mahust oleks aktsiad ja 49% ühisrahastus, et vältida põhitegevusalana laenude andmist ja sellega kaasnevaid finantsettevõtetele seatuid kohustusi.

    Tänud!

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s