Kuuülevaade: DETSEMBER 2015

Kes ei tööta, see … blogi ei kasvata.

Üle pika-pika aja oli detsember esimene kuu, kus klikkide arv jäi alla 10 tuhande ühe kuu kohta. Täpsemalt jäi tulemuseks pisut üle 8 tuhande kliki, mis parima kuuga võrreldes (üle 16 tuhande) on kaks korda kehvem tulemus. Laisk olen, mis muud!

Tegelikult olen blogilt fookust teadlikumalt ära tõmmanud. Investeerimisraadio on mõnes mõttes huvitavam projekt ning blogi teemade leidmine ning huvitavate ja väärtuslike postituste loomine võtavad päris korralikult auru ära. Peale tööpäeva on raske tulla koju ja hakata tegelema mingisuguse konkreetse teemaga, kui raamaturiiulis on mitmeid raamatuid veel lugemata ning lemmikpodcastid treivad aga uusi episoode peale. Kas väärtusloome või eneseareng ja alles siis väärtusloome?

Kunagi kui alustasime Investeerimisraadioga, siis mäletan ühte sõpra ütlemas, et tema ei julgeks võtta nõu inimestelt, kellel endal ei ole tulemusi ette näidata. Iseenesest väga õige tähelepanek, mis on mind sellest saadik kummitanud. Kuidas luua rohkem väärtust? Kuidas luua väärtust nii, et see on mõistlik kõigile? Näiteks olen mitmel korral hakanud Twitteris jälgima perspektiivikaid inimesi, kelle ideed ja mõtted on värskendavad vaimule. Enamasti lõpetan ma sellised jälgimised suhteliselt kiiresti ära, sest inimesed on tüütavalt agarad. Väärtusloome peaks käima käsikäes mõistliku infoloomega. Kui tviitide sagedus on tviit iga 30 minuti tagant, siis minu (aeglase ja vaimuvaese eestlase) jaoks on seda liiga palju. Ma ei arva, et selline infoga uputamine on hea, sest (i) sellist infovoogu on raske jälgida inimesel, kes ei ole abielus Twitteriga ning (ii) me peaksime fokusseerima oma tegevuse vähestele asjadele. Twitteri feed ei tohiks olla selline asi, mis päevast rohkem kui 30 minutit võtab (sageli postitatakse tviitidega koos linke, milles asub omakorda huvitav info). Seega põhiküsimus minu jaoks on järgmine:

Kuidas saada rohkem vähemaga? 

“Less is more”. Tõesõna, vähem võib olla rohkem! Kui heidad õhtul magama teadmisega, et nii palju jäi veel tegemata-lugemata, siis võib juhtuda, et satud ärevushoogude kätte ning konstanteerid ennast läbikukkujaks. Meil puudub fookus asjadele, mis on tõeliselt olulised ning seetõttu kipume ennast ülebroneerima (tegema liiga palju asju) või heituma (mitte midagi tegema, sest nagunii ei jõua neid kõiki asju teha!). Seega kui nüüd valida, kas kirjutada blogi, teha Investeerimisraadiot, käia tööl, lugeda programmeerimise, internetiturunduse, ettevõtluse ja ajaloo kohta, proovida asutada ettevõte, teha sporti, jälgida kõiki lemmiksarju jne, siis on selge, et mingisuguseid valikuid tuleb tegema hakata.

Mõni aeg tagasi ostsin poest paar markerit ning hunniku post-it märkmepaberit. Ostu ajendiks oli Pat Flynni üks video, kus ta selgitas kuidas tema raamatuid kirjutab. Kiiresti ja efektiivselt.

Meid ennast takistab tihtipeale meie mõttemaailm, mitte ressursi puudus. Napoleon Hill kirjeldab oma raamatus “Think and Grow Rich” ühte episoodi, kus inimesel oli sügav vajadus midagi ära teha, kuid puudus 1 miljon dollarit. Lõpuks kui ta otsustas, et ta teeb asja ära ning seab konkreetse ajaperioodi, siis oli ta suuteline leidma võimalused, et oma ideed tutvustada ja vajalik rahastus saada.

Võtsin mina taaskord kätte markeri ja märkmepaberid ning sirgeldasin igasuguseid mõtteid järgmiseks, 2016. aastaks ja kleepisin need seinale. Väga äge oli näha, kuidas ühest ideest arenes edasi teine või kolmas ning mingil ajamomendil hakkasin märkmeid ümber tõstma, et sellest tekiks toekama skeletiga süsteem. Hetkel olen võib-olla alles poole peal oma mõtetega, kuid hea on näha progressi. Loodan sealt välja kujundada oma 2016. aasta eesmärgid ja tegevuskava: kuhu tahan jõuda ja mida pean selleks tegema?

Ühisrahastusest

Kuidas Teie ühisrahastuse eesmärke seate?

Mäletan, et 2014. aastal soovisin teenida ühe Eesti keskmise palga jagu intressitulu. Ebaõnnestusin, teenides mõnisada eurot vähem kui eesmärk. Tagantjärgi mõeldes oli see soovunelm, mis ei täitnud, sest puudus plaan ja sisuline tegevuskava. Mõtlesin, et 13. palk oleks lihtsalt tore tähis, mida ületada ja selleks eesmärk seatud sai. Oli stressi ja mõnes mõttes ka käega löömist, kui nägin, et eesmärk pigem ei täitu.

2014. aasta lõpus tehtud eesmärkide seadmine 2015. aastaks osutus mõnevõrra edukamaks, sest selle taga oli sisulisemat analüüsi rohkem.

Bondorasse ja MoneyZeni olen kandnud mõnevõrra vähem raha, kui plaanisin. Samas Crowdestate on saanud mitu korda enam tähelepanu võrreldes algsete plaanidega. Siiski – parem kehva plaan kui üldse plaani puudumine. Sellega seoses meenub LHV foorumist üks väga huvitav kommentaar meie praeguse peaministri suunas:

sakuska kirjutab:

Kogu Taavide ideoloogia seisneb ju selles, et see riigipaat peab hulpima mööda ookeani täpselt nii nagu tuul teda lükkab. Ise ei või jumala eest panna käsi ei rooli ega purje külge, sest sellega võetakse mingi kurss ja kui see pole kellegi meelest õige, võetakse veel roolist maha.
Ei laperdagu ise, kuhu juhtub, peaasi, et kaptenil ja meeskonnal on käed vabad ja puhtad. Siis ei saa keegi kinni hakata, isegi kui kurss on otse p.rse. Tuul näe lükkas, mis me teha saime. Ja mis peamine – ikka samamoodiedasi!

Ma ei ole õige kritiseerima meie vabariigi valitsust, kuid loo moraal on igas mõttes tabav: kui mitte midagi ei tee, siis oleme kui ookeanis hulpivad paadikesed, mis tuulte lükata-tõmmata jäävad. Kui ise rooli taha asume, siis võib juhtuda, et toome paadi edukalt koju.

Minu plaan on 2016. aastaks umbes* selline:

• alustada ettevõttega ja leida põhitegevusalaks midagi muud kui laenude väljastamine
• eraisiku kontodelt hakkan raha välja võtma ja suunama seda:
  • eluaseme ‘fondi’
  • ettevõttesse investeerimiseks

Bondora

Bondora portfellihaldurid olen kinni keeranud ning API lahendust hetkel ei kasuta. Seega akumuleerub kapital kontole, mida plaanin välja kandma hakata siis kui kontol on kogunenud vähemalt mingisugune mõistlik summa (näiteks 300€). Hetkel otsest plaani investeeringuid müüa ei ole. Võivad vabalt edukalt lõpuni ‘tiksuda’.

Sander küsis mult Facebookis punaste laenude ostmise kohta. Nimelt juulis ostsin järelturult kokku kohe-kohe punaseks minevaid lepinguid ning oktoobris-novembris-detsembris juba konkreetselt punaseid lepinguid. Täna on kokkuvõtteid selgelt liiga vara veel teha, kuid võib-olla mõned tähelepanekud saab siiski välja tuua:

• juulis investeerisin 33 lepingusse 165,11 eurot, millest 7 lepingut on mikroskoopilises mahus taastuma hakanud (kokku 0,64€). Lepingute väärtus oli 215,94 eurot ehk maksin 76,5% põhiosa väärtusest.
• oktoobris-novembris-detsembris investeerisin 37 lepingusse 105,85 eurot, millest 15 lepingut on taastuma hakanud (kokku 6,23€). Lepingute väärtus oli 255,42 eurot ehk maksin 41,5% põhiosa väärtusest.
• Ilmselgelt on algne strateegia senimaani olnud väga kehva ning teine faas märksa edukam. Teises faasis on lepinguid, mis on taastunudnäiteks  73%, 46%, 27%, 25%, 22% ja 22% minu makstud põhiosa väärtusest (ja seda kolme kuuga!).
• Järelturult soetatud lepingud olid AA..HR krediidireitingutega.
• Kokkuvõtvalt: edaspidi investeeriksin pigem punastesse lepingutesse, mis on suure allahindlusega, sest nende taastumisel on kasumiläveni liikumine märksa lihtsam. Samas tuleb arvestada, et kõik lepingud ei taastu!

Põhiturul tegin viimase tehingu 10. detsembril. Mõnes mõttes suurendasin viimastel kuudel oma “armastust” D-grupi laenude osas.

Passiivset tulu teenisin 80 eurot.

Punaste lepingute muutuse osas juhtus midagi ootamatut – Bondora muutis punaste arvestamise korda ning hoobilt tekkis päris palju punaseid lepinguid juurde. Iseenesest ütleksin, et see ei olnud paha otsus, sest loodetavasti punaseks muutunud laenud antakse nüüd kusagile järgmisesse instantsi edasi võla sissenõudmiseks.

Punastelt lepingutelt saadud summa on taaskord rekordit tegemas, sest 30.12 seisuga oli detsembris laekunud 23,64 eurot. Kokku on punased lepingud maksnud 211,95 eurot, samas kui septembri lõpus oli seis vaid 147,6 eurot.

MoneyZen

Selles suunas on jätkuvalt vaikus. Keegi isegi ei kõssa, millega nad seal tegelevad (kui üldse) ning minu meelest on see väga halb. Investoril on vaja kindlustunnet ettevõtte võimekuse kohta reaalselt tegutseda ning kuna MoneyZen on tarbijakrediidi pakkuja, siis milline on tänane olukord krediidivahendaja / krediidiandja litsentsiga? Kas järelturg tuleb? Mis olukord on võlas lepingutega? Kas need on kohtusse antud? Kas mul on üldse seal mingisugune leping või on portfellis kuvatav lepingunumber fiktsioon (mis MZ pankrotistumise korral minetab oma väärtuse)? Nii palju küsimusi, kuid nii vähe vastuseid. Võiks ka otse küsida, kuid ettevõte peab ise vaeva nägema, et kõigi investorite huvid oleksid kaitstud võrdselt.

Uut kapitali detsembris ei lisanud, tulu tuli pisut üle 10 euro.

Crowdestate

Mulle väga meeldib Crowdestate, kuid ma vihkan nende veebiportaali arendajat. Nii nõrka veebilehte poleks osanud oma halvemas unenäoski oodata. Kuidas saab olla nii, et süsteem arvutab asju valesti ning investoritele kantakse portaali kontole 10 korda suurem summa kui tegelikult investeeringust tuli? Või, et enne uue pakkumise ülestulekut veeb lihtsalt hangub ära?

Sellest hoolimata tuli raha tagasi kahest projektist: Rootsiküla korterelamud ning Raua tänava projekt (Endover). Minu meelest on infosüsteem täna veel nii algeline, et täpselt raportit kokkuvõtvalt tulude kohta ei ole. Siiski rahavoogude või tehingute aruandest on võimalik näha, et tulu tuli 32 eurot. Taaskord tuleb kalkulaator appi võtta, et need numbrid kokku lüüa, kuid loodan, et maksude maksmise momendiks on korralik raport olemas. Samuti tahaks, et Crowdestate teeks juhtpaneeli, kus on kajastatud konto väljavõte.

Headest asjadest nii palju, et Loit käis meil Investeerimisraadios rääkimas Crowdestatest lähemalt. Saade peaks olema kõigile Crowdestate investoritele peaaegu kohustuslik kuulamine!

Estateguru

Tulenevalt minu plaanist eraisiku portfellid kas likvideerida või viia mingil ajamomendil juriidilise isiku alla, ei ole ma Estateguru projektidesse uut kapitali lisanud. Tagasitulnud kapitali ei ole samuti töösse pannud, pigem vaatan sinna suunda, et sarnaselt Crowdestatele ja Bondorale tahaks ka Estategurust tulevad rahad välja kanda.

Suures plaanis on asjad täitsa korras. Keegi laenuvõtjatest pankrotistunud ei ole, maksed laekuvad enam-vähem normaalselt (mõningad maksjad tasuvad oodatust hiljem). Tulu tuli 54 eurot, millest suur osa tuli soovituskoodi kaudu.

Mõni päev tagasi tuli Estategurust teade, et Mardi majade projektidest on mingisugust raha oodata. Kuuldavasti oli tootlus isegi üle 50% aasta baasile viiduna. Täitsa vägev!

Kui Sina oled huvitatud Estategurus investeerima, kuid konto veel puudub, siis kasutades registreerimisel koodi EGU00075 saad esimene aasta kõikidelt oma investeeringutelt 0,5% raha tagasi Estategurult.

Fundwise

Fundwise on välja tulnud uute projektidega, kuid ega neil erilist edu senimaani olnud ei ole. Mina samuti ei ole uut kapitali lisanud, sest Siidrikojaga saan kogemuse kätte ning enne startuppide väärtuste sisulisemat mõistmist ei plaani ma sinna uut raha lisada. Samas aga toetan ma väga Fundwise ideed, sest ettevõtetel peab olema võimalus raha kaasata erinevaid kanaleid pidi.

Fundwise investeeringud mulle tulu ei toonud.

Kokkuvõte

Teenistus ühisrahastusest jäi 175 euro kanti, mis on täitsa soliidne tulemus. Kirvemeetodil annab see tootluseks umbes 20% aastas.

Muus osas oli samuti suhteliselt tegus kuu, sest Investeerimisraadioga tuli välja 3 intervjuu osa, käisime Jaagu ja Kristiga Bondoral külas ning Kristiga valmistame vaikselt ette ühisrahastuse koolitust Blissi ärimajas (toimub 23. jaanuaril). Kui Sind see huvitab, siis anna endast teada, registreerin Su ära (pilet on 24€, koolitus kestab 10.00-15.30 ning sisaldab kohvipausi)!

Hea meel on selle üle, et veebruari alguseks on olemas lennupiletid soojale maale. Eelmise aasta chill on veel kontides ja täitsa ootan, et tagasi minna! 🙂

* Paljud asjad on veel vaja läbi mõelda.

Kuidas Sinu detsember möödus? Mis jõuluvana kingikotist leidsid? Anna endast teada kommentaaridesse!

Ilusat vana-aasta lõppu! 🙂