Kuuülevaade: NOVEMBER 2015

Oh, the weather outside is frightful,
But the fire is so delightful.
And since we’ve got no place to go,
Let It Snow! Let It Snow! Let It Snow!

Not!

Lapsepõlve mälestustena lööb november ette kui äärmiselt pime ja kõle kuu, kus kogu aeg tormab, sajab lund või on lihtsalt pime. Midagi näikse olevat vahepealsega muutunud, sest viimaste aastate november on vahest pime, vahest soe ja lund enamasti ei kuskil. Minu meelest Eesti teebki ägedaks neli aastaaega, kus pidevalt on midagi oodata (siiski – saluteerin neile, kes arvavad, et 2015. aasta suvi oli kõike muud kui suvi).

November oli suhteliselt tegus kuu, sest sain esineda Rahafoorumi korraldatud ühisrahastuse koolituse paneelis. Lisaks õnnestus korra Naisinvestorite klubis käia rääkimas (üllatus-üllatus) ühisrahastusest. Hästi on läinud ka Investeerimisraadioga, kus saime purki pandud päris mitu osa põnevate külalistega (saade Äripäeva fiktsiooni Investor Toomasega on kuulatav siit).

Samal ajal olen mõlgutanud mõtteid erinevate teemade osas:

  • ettevõtte alt tegutsemine ühisrahastuses / oma investeeringute haldamises
  • 2016. aasta investeerimisstrateegia ühisrahastuses / kas ja kui palju?

Hetkel on laialivalguvaid mõtteid päris palju ja konkreetseid seisukohti veel võtnud ei ole (seega ei ole midagi jagada).

Bondora

Järelturu tingimuste muudatustega seoses (‘punaseid‘ saab osta ja müüa) tegutsesin suhteliselt aktiivselt ostupoolel. Sihtisin enamasti Eesti laenulepinguid, mis olid pankrotti läinud ning mille põhiosa müüdi -50..-80% soodsamalt. Mõned laenudest on juba hakanud taastuma, paljud siiski veel mitte. Üldiselt ei saa soovitada, et selline strateegia kõigile sobiks, seega palun ärge võtke šnitti ja tormake järelturu “hulludele päevadele”. Hetkel on raske hinnata kui hulluks tulemused jääda võivad pikas perspektiivis. Mina lihtsalt olen valmis katsetama ning tulemuste kohta annan ülevaate edasistes kuuülevaadetes.

Intressitulu laekus 76 eurot. Ilmselt järgnevatel kuudel jääb tulusumma kõikuma 80 euro ümber (+/- 5 eurot), kuna ma ei ole värsket kapitali väga suuresti lisanud ning tulu olen mingis osas suunanud punaste lepingute ostmiseks. Punaste lepingute ostmine on selles mõttes lõbus ettevõtmine, et portfelli väärtus paisub kiiremini kui steroididel kulturist. Näiteks vaatasin pika pilguga ühte lepinguosa, mille põhiosa oli 100€ ning allahindlus -70%. Seega 100€ põhiosa (lisaks oli kogunenud ca 30€ intresse ja viiviseid) eest küsiti 30€. Portfelli väärtus oleks selle lepingu ostmise korral kasvanud koheselt 100€, mis sest, et ostuväärtus oli vaid 30€. Piltlikult öeldes võiks -70% allahindluste korral 300 euro eest osta portfelli 1000€ väärtuses. Iseenesest õige – põhiosa nõue on ju üleval, lihtsalt me ei oska hinnata selle laekumise tõenäosust.

Tootluseks kuvab Bondora üle 24%, mis ei oleks iseenesest paha. Ise ma enam väga hästi tootlust hinnata ei oska, sest allahindlusega soetatud punased (nn lotopiletid) ajavad pildi sassi.

returnov

2015. aasta passiivne tulu on jäänud suhteliselt samale tasemele. Eks see ole ka loogiline, sest viimased pool aastat olen vast 50 euro kanti uut kapitali portaali kandnud (ja selle eest ostsin ka järelturu punaseid).

bondnov
Bondora passiivne tulu kuude lõikes.

Taastumine oli jällegi väga hea. Kunagi jaanuaris andsin mingisuguses meeltesegadushoos ühele soomlasele 5€ laenu. Muidu ei olekski lugu nii hämmastav, kuid tegu oli HR lepinguga, mille intress oli ca 77%. Sealt ei tulnud mitte sentigi tagasi kuni novembrini, kus ühe raksakaga tagastati 4,79€. Natukene veel taastumist ja võin olla selle lepinguga hoopiski plussis!

novred.png

Teist kuud jutti tuli punastest lepingutest tagasi rohkem kui 20 eurot. Märkimisväärne on muidugi punaste põhiosa kasv 966 eurolt 1202 euroni, kuid siin tulebki nüüd mängu järelturul ostlemine. Soetasin 27 laenutükki, mille ostuhind jäi ca 80 euro juurde, põhiosaväärtus on 190 eurot. Seega toimus tavapärane ca 50 euro väärtuses orgaanilist pankrotistumist. Kui nüüd võrrelda, et 50€ läks pankrotti, kuid 20€ taastus, siis oli suhteline taastumise määr umbes 40%. Aga olgu öeldud, et selline võrldus ei näita mitte midagi. Lihtsalt ilus on arvutada! 🙂

Mind täitsa huvitab, milline on olukord näiteks 2016. aasta novembris ehk täpselt aasta pärast?

MoneyZen

Minu MoneyZeni portfellis on korralik pomm plahvatanud. Probleemseid lepinguid on tekkinud kiiremini kui must auk mateeriat enesesse tõmmata suudab. Ilmselt on tegu nn külma perioodi fenomeniga, kus juhutöid on vähem ja küttekulud kasvavad (samas see loogika ei toeta kvaliteetse laenuvõtja teesi).

Minu MoneyZeni portfellis on kokku 98 lepingut, millest

  • 1 tk Zen-4
  • 2 tk Zen-3
  • 6 tk Zen-2
  • 15 tk Zen-1
  • 13 tk Ennetähtaegselt tasutud
  • 1 tk Tähtaegselt tasutud
  • 1 tk Legal Action
  • 3 tk Võlgade sissenõudmine
  • ülejäänud Zen

Uusi lepinguid õnnestus novembris väljastada 8 tk. Probleemkohaks oli minu õhukene rahakott, sest mingi aeg oli mul kontol vähem kui 10 eurot. Teisalt ei pinguta liigselt raha kandmisele sinna portaali, sest hetkel on järelturu puudumise tõttu portfell vähelikviidne. Muidugi oleks tore kui keegi äge programmeerija teeks Ameerika pärase FOLIOfn laadse järelturu, kus saab kaubelda kõigi Eesti ühisrahstusplatvormide lepingutega. Tegelikult võiks üldse kogu portfellihaldus käia läbi kolmanda osapoole teenusepakkuja, kes oskab investeeringud viia võrreldavale tasemele (sest kuidas hinnata Bondora, MoneyZeni või Omaraha skoore omavahel?).

Üldiselt võib öelda, et tootlus on OK. MoneyZeni kalkuleeritud ROI (return on investment) jääb 17.75% lähedusse. Mind pigem huvitab, mis hakkab saama pankrotistunud lepingutega – kas MZ läheb kohtusse? Kasutab inkassot? Kui kiire saab olema taastumine? Kui paljud lepingud lähevad pankrotti?

Passiivset intressitulu tuli pisut üle 9 euro. Kirvemeetodil oleks tootlus ca 15,5% juurde.

Estateguru

Estateguru paugutas jällegi korralikult. Mardi majadel tuli välja üsna mitu etappi, lisaks võis leida ühe muu projekti. Ise ma üheski uues projektis osaline ei olnud. Samas andis EG teada, et UK suunal on tööle võetud Tim Daniel, kes hakkab koordineerima EG tegemisi ühisrahastuse kodumaal (UK).

Soovituskoodist ja intressidest saadav tulu ületas napilt 90 euro piiri.

Kui Sa ei ole veel EstateGurus investeerinud, kuid oled sellest huvitatud, siis see jutt on Sulle! Registreerimiseks klikka lingile!

Kui sõber teeb investeeringu, lisab EstateGuru omalt poolt kõikidelt sõbra poolt esimese kolme kuu jooksul edukalt rahastatud investeeringutelt 0,5% investeeringu mahust nii Sinu kui sõbra investeerimiskontole!

Crowdestate

Projektidest laekumisi ei tulnud, selles mõttes oli suhteliselt igav kuu. Samas andis CE teada meeskonna muudatustest. Ettevõttest lahkub Märt Kõlli (tervisesektorist tuli ja sinna tagasi läheb) ning asemele astub Märt Meertis (kes on VÄGA tuttav naistepesuga, sest juhtis 5 aastat börsiettevõtet Silvano FG). November oli Crowdestates mitmes mõttes ajalooline kuu: kasutajate arv ületas 5000 piiri ning astuti EstateGuru pärusmaale, sest L. Koidula 32 projekt on otsese hüpoteegiga tagatud (investori kasuks) investeerimisobjekt. Eks see on selge, et Eesti ei ole nišiturg ning kui numbrid jooksevad kokku, siis oma kompetentsi raames tuleb valmis olla erinevateks tehinguteks.

Muuseas, peatselt on lootust Investeerimisraadios kuulda Crowdestate intervjuud! 

Fundwise

Siidrikoja värsked omanikud said võimaluse kohtuda 13. novembril TFTAKis, kus ühtlasi toimus siidri tarbijakatse (loe: maitsmise pimetest). Ma ei olnud üheski tarbijakatses varem osalenud, mistõttu oli päris põnev oma maitsemeelt testida. Juhtus kuidagi nii, et minule sattus esimesena Siidrikoja enda siider (selle sain teada peale testi). Ilusad mullid, kuid ilmselt ootasin tootelt midagi enamat, sest olin suhteliselt kriitiline. Aga siis alles läks lahti! Järgmine oli parasjagu kehevem ning kolmas oli veelgi kehvem kui teine! Siis sain alles aru, et esimene oli väga hea, kuid kahjuks tulemusi (vist) muuta enam ei saanud (tahvelarvutites pidime vastama). Pärast tuligi välja, et minu valikus teine ja kolmas siider olid tavalised masstoodangu siidrid. Neljas, viies ja kuues proov olid kõik täitsa head ning hiljem selgus, et tegu oli pisut kõrgema klassi siidrivalikuga.

Pean tõdema, et peale kohtumist tekkis mitu korda mõte, et kui Siidrikoda teeks uue rahastusvooru, siis ilmselt oleksin huviline osalema. Võib-olla isegi mõnevõrra suurema summaga. Interneedus ei anna seda õiget tunnet kätte võrreldes kui inimestega reaalselt kohtud (Siidrikoja inimesed oli ise üritusel kohal!). Selles osas peab tõdema, et Investly üritus, kus Andre Farm oma juustutehast tutvustas, jättis samasuguse hea tunde, et huvitavat Eesti asja tahaks aidata.

Fundwise ise on tagasihoidliku hulga pakkumistega väljas. Hetkel käimasolev Ööbik Cycles on minu meelest hea näide väikeste summadega raha kaasamisest, sest suur osa investeeringuid ongi 125€ või 250€ summadena kokku kogutud. Minu meelest on väikeste summadega esimeses voorus osalemine väga hea võimalus saada ‘käpp’ investeeringuga maha ning juhuks kui peaks tulema järgmine raha tõstmise voor, siis olemasolev investor saab olla veendunud ettevõttes endas ja miks mitte siis juba rohkem lisada?

Kokkuvõte

Senimaani on aasta olnud päris tempokas. November oli läbi aegade top4 kuu, mis tõi mulle sisse arvestuslikult 177 eurot. Ühtlasi on umbes 300€ puudu, et teenida sel aastal 2000€ passiivset sissetulekut! Estateguru ootamatu panus sooduskoodi kasutamisel on sisse toonud märksa suurema summa kui ise oleksin lootnud. Samas tuleb tasuda teenitud tulu pealt tulumaksu ning 2000€ juures tähendaks see umbes 400€ väljaminekut. Siit joonistubki välja põhjus, miks suunan mõtted legaalse ja korras dokumentatsiooniga juriidilise isiku poole – tasumist nõudev tulumaksukulu on eraisikule tüütult suur (sama raha võiks pigem investeerida!)

rahapuuportfell

*  Kuidas läks Sinu november? Kas saavutasid kõik seatud eesmärgid? Millist tulu teenisid? Kas õnnestus mõni passiivne sissetulekumeetod leida? Anna endast märku, selleks on vaja vaid üks kommentaar kirjutada. PS! Hinda ka antud postitust viie tärni skaalas! Aitäh!

** Ühtlasi langetan mõneks momendiks pea ja mõtlen kui habras on elu. Puhka rahus, Vaiko!

Advertisements

29 thoughts on “Kuuülevaade: NOVEMBER 2015

  1. IG

    Tauri, Sa oled õigel teel.

    Aga tulumaksu maksmise kohustus on seejuures siiski ainult mündi üks külg. Teine vähemalt niisama oluline moment (puudus) eraisikuna investeerimise juures on see, et maksustatavat tulu arvestades ei ole Sul võimalik pankrotistunud investeeringutelt kantud laenukahjumit teenitud tulust ka maha arvestada:

    “Tehingukahju saab maksustamisel arvesse võtta vaid väärtpaberite puhul”
    Loe Maksuameti saadetud vastust siit: http://bit.ly/maksuamet

    See tähendab, et kui Sa eraisikuna teenid nt Bondoras 100€ pealt 30€ intressitulu ja samal ajal ka 30€ laenukahjumit, siis aasta lõpuks on Su kontoseis ikka 100€ nagu alustades. Aga tulumaksu seaduse seisukohast ootab Sind järgmisel aastal vaatamata muutumatule kontoseisule ikkagi ees kohustus tasuda sellelt virtuaalselt teenitud 30€ pealt 20% ehk 6 eurot tulumaksu (100 – 6 = 94€).

    Seega võib eraisikuna investeerides lühikeses perspektiivis lõpptulemuseks kujuneda koguni olukord, et Su tulem on pärast kantud laenukahjumeid ja virtuaalselt teenitult tulult makstud tulumaksusumma mahaarvestamist koguni negatiivne. Ja seda isegi, kui Sa ei arvesta alternatiivkuluga ehk sellega, et Sinu investeeritud raha oli kogu selle aja nende kahjulike investeeringute all kinni. Ajakulust rääkimata.
    Seepärast on just eelkõige eraisikuna mõistlik eelistada pigem konservatiivsemaid portaale (nt MoneyZen), kus laenukahjumid võimalikult madalad oleksid ja teenitavat tulu asjata ära ei kulutaks.

    Edu Sulle!

    Like

    • Sander

      Ma isegi soovitaks tagasiostugarantiiga portaale nagu Mintos või Twino eraisikuna investeerijatele. Tootlus võib küll olla veidi väiksem, aga vähemalt maksad makse ainult reaalselt teenitud raha eest.

      Like

      • Tauri

        Jah, see on hea soovitus maksuperspektiivis! Samas mina olen mõnes mõttes skeptiline tagasiostugarantiiga portaalide osas. Kaks mõtet:
        – tagasiostugarantiiga toode on must auk (kõrge intress, kõrge pankrotistumine, madal läbipaistvus)
        – tagasiostugarantii võib igal ajal lõppeda.

        Like

      • Sander

        Ma olen nõus, et mingis mõttes on tegemist musta auguga ehk meil puudub täpne ülevaade tegelikust intressimäärast ja taastumisest. Tagasiostugarantii võidakse küll iga hetk lõpetada, kuid seda ei saa teha tagasiulatuvalt,st minu nägemust mööda ei ole võimalik garantiid ära võtta juba sõlmitud laenulepingutelt.

        Like

    • Tauri

      Olen KAVSi lugenud ja kindlasti loen seda veel ja veel ja veel.

      KAVSi probleem on see, et ei ole veel raamistikku, kas mina oma ettevõttega investeerides peaksin samasuguseid hoolsusmeetmeid rakendama? Tunduks ressursi raiskamisena, mistõttu loodan, et juriidilise poole pealt jõutakse lahendusele, kus portaal teeb kõik kontrollid ise minu eest ära. See muidugi eeldab, et firma alt investeerides investeerin oma raha ja ei kaasa kelleltki kõrvaliselt raha.

      Like

  2. Andreas

    Tere Tauri, tahaksin sinult natukene abi.

    Olen hetkel investeerinud kahte portaali(Omaraha ja läti Mintos). Sealt olen teeninud ka mingit väikest intressitulu selleaasta jooksul, välja ei ole midagi kandnud. Paar kuud tagasi alustasin.

    Abi sooviksin siinkohal, et kuidas toimub tulumaksu maksmine ja kuidas ma deklareerin seda? Kas pean maksma tulumaksu teenitud intressi pealt alles see aasta kui olen raha välja kandnud portaalist?

    Aitäh

    Like

    • Tauri

      Tere Andreas!

      Tulu deklareeritakse 2015. aasta kohta 2016. aasta veebruaris-märtsis. Siis selgub maksukohutuse suurus ning pead selle omakorda ära tasuma kas 1. juuliks või 1. oktoobriks (2016) sõltuvalt sulle määratud tähtajast (enamasti 1.juuli). Tulumaksu tasumisel kannad summa oma EMTA kontole (deklaratsioonis näidatud).

      Tuludeklaratsiooni tuleb kirjutada ära kui palju teenisid intressi, viiviseid ja kui tegid järelmüügiturul tehinguid, siis tuleks ka need kajastada. Ehk kõik, millelt ‘kasumit’ teenisid, tuleb kirja panna. EMTA võib Sinu deklaratsiooni järelkontrollida veel 3. aastat (s.t. 2019. aastal võib veel küsida, mis on 2015. aasta tuludeklaratsioonis see või teine number). Siin sellest eraisikule abi ei ole, kas raha kasutasid või mitte. EMTA nõuab tulude deklareerimist ja maksmist tekkepõhiselt (tulu tekib, siis tuleb ka maksta).

      Like

    • rahakratt

      Ühisrahastuse intresside kohta on sihuke lugu:

      Tulumaksuseaduse § 17 lg 1 järgi maksustatakse tulumaksuga laenult, liisingult ja muult võlakohustuselt, samuti väärtpaberilt ja hoiuselt saadud intress, sealhulgas selline võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. /…/ Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavat viivitusintressi (viivist) intressina ei käsitata.
      Viimatinimetatud viivitusintress maksustatakse tulumaksuga kui muu tulu. Kui füüsiline isik on saanud maksustatavat tulu (nt intress, viivis), millelt ei ole tulumaksu kinni peetud või tasutud, siis ta peab selle tulu deklareerima ning maksma tulumaksu tuludeklaratsiooni alusel. Intressilt või viiviselt tekkivat tulumaksukohustust ei ole võimalik edasi lükata ning seda tulu ei saa maksuvabalt re-investeerida. Intress või viivis tuleb deklareerida selle aasta tuludeklaratsioonis, millal on see tulu on saadud ehk siis laenuandjale kättesaadavaks tehtud.

      ps. tugev postitus, Tauri. Soovin jõudu!

      Like

      • Ergo

        Siit nimekirjast vähemalt hoiuseintresse investeerimiskonto süsteemis saab käsitleda tehinguna finantsvarana ja tulumaksu saab edasi lükata. Seega oleks mõistlik et saaks ka teisi intressitulusi selles süsteemis hoida.

        Like

      • Ergo

        Veel on nt LHV võlakirjadest saadud intressid investeerimiskonto süsteemis tulumaksuvabad – saab edasi lükata.
        Tulumaksuga intresse kohe ei maksustata (on võimalik maksustamist edasi lükata) kui on täidetud järgmised tingimused. Esmalt tuleb võlakirjad osta investeerimiskontol oleva raha eest, teiseks peavad intressid laekuma investeerimiskontole
        https://fp.lhv.ee/forum/invest/130706

        Bondora kontot saaks ehk deklaratsioonis kajastada eraldi investeerimiskontona – tuleks enda rahalised sisse ja väljamaksed sellel vaid kirja panna. Teised laekunud summad , intressid jne võiks siis käsitleda samamoodi nagu täna investeerimiskontole laekuvad hoiuseintressid – tehing nn finantsvaraga -neid eraldi dekaratsioonis kajastama-kirja panema ei pea.

        Like

  3. maus

    Oskab keegi kommenteerida, kuidas maksustatakse muus valuutas (nt GBP) teenitud intressid? Tulu tekkimisel, elik intresside laekumise hetkel, on iga päev erinev valuutakurss. Viimaks raha välja võttes ja oma pangakontole kandes hoopis kolmas kurss.

    Lihtne ja mõistlik oleks lähtuda loogikast, et näiteks kandsin platvormile 1000 € (konverteerituna GBP-sse), kolme aasta pärast kandsin oma pangakontole tagasi 1500 € (konverteerituna GBP-st), lugeda seda tulu tekkimise hetkeks ning maksta 500 eurolt (1500-1000=500) tulumaks.

    Mida võiks sellisest loogikast arvata Maksuamet? On kellelgi kogemusi?

    Like

  4. Mart R

    Ühisrahastus platvormide puhul maksan mina tulumaksu ikkagi ainult sissekantud-väljakantud = maksustatav tulu.

    Hetkel ei tea kedagi, kes teaks kedagi kellel oleks antud lähenemisega maksuametiga probleeme olnud.

    Seda probleemi on lahatud juba aastaid, igaüks valib endale sobilikuma viisi.

    Like

    • Tauri

      Ülevalolevalt esimesest kommentaarist saab lugeda EMTA vastust, kus kirjutatakse “Intressitulu tekib hetkel, kui see laekub, st teenimise hetkel.”
      Ainukene küsimus on sellisel juhul see, et kas teenimise hetk on raha kandmine ühisrahastusportaalist oma pangakontole või loetakse ühisrahastusportaalis olevat kontot Sinu omaks algusest peale. Viimasel juhul ei ole põhjendatud investeerimiskonto laadne tulu, kus tulu = sissemaksed – väljamaksed.

      Like

  5. maus

    Mitmeti mõistetav on see EMTA sõnastus tõesti.
    Vähemasti välismaistes portaalides teenitud tulult maksan edaspidi maksud Mart R-i poolt kirjeldatud skeemi järgi.
    Isegi kui peaks EMTA-ga kunagi mingi vaidlus tekkima, on enamik tulumaksust siiski makstud ning nende määratud viivis ei saa olla kuigi suur.

    Like

    • Tauri

      Küsisin ise täpsustuse üle, vastus selline:

      “Ühisrahastusportaalide kaudu laenuandmisest teenitud intressid ja viivised tuleb deklareerida intresside ja viiviste laekumise aasta tuludeklaratsioonis tabelis 7.1 (muu tulu) ja maksta aasta (iga aasta) jooksul teenitud tulult tulumaks.
      Laenult saadud intressidelt ja viivistelt tekkivat tulumaksukohustust investeerimiskonto kaudu edasi lükata ei saa, tegemist ei ole finantsvaralt (avalikult kaubeldavatelt väärtpaberitelt) saadava tuluga. Ka see ei ole intresside ja viiviste maksustamisel oluline fakt, et intresse ja viiviseid portaalist välja (kasutusse) ei ole võetud.”

      Like

      • maus

        Küsisin Maksuametist ka valuutade kohta ning sain järgmise vastuse:
        “Kui valuutakurss ei ole aasta kestel oluliselt muutunud, et sellest sõltuks maksustav tulu, võite kasutada Euroopa Keskpanga 31.12.2015 kehtivat päevakurssi.”
        Kokkuvõtteks siis, kes soovib lõpuni seadusekuulekas olla, sel tuleb tulumaks tasuda sõltumata riigist ja valuutast igal aastal täie rauaga.

        Like

  6. Ergo

    Pigem on Maksuameti selgitused ajale jalgu jäänud ja puuduvad lobbytajad, kes kiirendaks muutusi.. Kasumilt tuleks tulumaksu maksta juhul kui raha on võetud tarbimisse-välja kantud investeerimiskeskkonnast (portaal) . Või on keegi lugenud selle kohta mõnda mõistlikku selgitust EMTA poolt, et enne väljakannet on mõistlik maksustada? Enne investeerimiskonto süsteemi loomist olid eraisikud samuti firmadega võrreldes ebavõrdses seisus aktsiakasumitega – ei saanud tulumaksu edasi lükata. Seda absurdsust toodi ajakirjanduses esile kümneid aastaid, enne kui midagi muutus. Nüüd vist sama asi – emta ei jõua uuendustega sammu pidada – läheb aega. Kui peaks keegi millalgi kohtusse sellise asjaga minema, oleks huvitav lõpptulemust näha – tõenäolisetl Eesti kolmest kohtuastmest ei piisa ja läheb pikaks see tee.

    Like

    • Kehvik

      Oleks igati loogiline kui maksukohustus tekiks alles siis kui reaalselt kasum tarbimisse võetakse. Bondora puhul on muidu nii, et paljudel tuleb veel oma investeeringutele pealegi maksta, sest Bondora olematu võlamenetluse tulemusena suur osa halvaks läinud laenudest ei taastu mitte iial.

      Selles suhtes mina ei kavatse sentigi tulu deklareerida enne kui olen reaalselt Bondorast raha oma arvele kandnud. Kui Maksuamet arvab teisiti kui mina, no eks siis vaidleme:-). Ise ma seda teemat küll torkima ei hakka, sest mis saab olla ameti vastus – loomulikult see, et makse tuleb maksta ja mida rohkem, seda parem.

      Like

      • Kehvik

        Aluseks on puhtalt isiklik kogemus ja minu enda antud laenud Bondoras. Tean, et statistika ütleb midagi muud, aga nagu me teame, on olemas väikesed valed, suured valed ja statistika. Olen ise viimasel aastal pidanud ka 3-4 laenu pidanud n.ö. koju tooma läbi kohtu ja kohtutäituri ja praktikuna ütlen – ei võta see sugugi aastaid aega nagu Bondora väidab. Võtab ca 6-7 kuud ja siis juba täitur tegeleb.

        Ei tahaks siin teemas hakata sel teemal pikemalt edasi rääkima. Küsimus oli ju pigem maksustamises ja minu hinnangul ei ole õige maksustada tarbimisse mitte võetud kasumit, mis Bondora näitel on suuresti lihtsalt üks number, mitte aga reaalne raha.

        Siin on juba enne välja toodud, et Bondora sisuliselt ei anna laenuandjale mingit infot laenusaaja kohta – ei nime, kontakte ja nagu me just teada saime ei anta infot ka väidetavalt jõustunud kohtuotsuste kohta.

        Seega Bondora puhul ei ole minu meelest korrektne rääkida laenude vahendamisest vaid sisuliselt on Bonora ise laenuandja. Kuigi formaaljuriidiliselt on jah maksuametil õigus, et laenuandjaks on siin eraisik või siis juriidiline isik.

        Minu seisukoht on, et kui minu väljavõtmata kasumit soovitakse maksustada, siis lasku aga käia. Ise ei hakka ma küll vabatahtlikult mingit “tulu” kuskil deklareerima, sest reaalset tulu pole ma sentigi saanud.

        Like

      • Ergo

        Et jah siis. Raha peaks niikaua tulumaksuvabalt välja võtta saama, kuniks väljamaksed ületavad sissemakseid, st on saadud reaalset tulu. Riik parempoolsete ministrite tasandil räägivad aastakümneid,et vaja inimesed säästma-investeerima meelitada ja seeläbi riigi-inimeste rikkust suurendada. Samas tagatoad-ministeeriumid (tundub et vasakpoolsed siis) ei suuda seda ellu viia. Raha vedeleb kontodel rohkem kui kunagi varem ja keegi ei julge raha sinna panna, kus tulu pole loota.

        Like

      • petesch

        Vähemalt B. puhul puudub igasugune alusdokument, mis üldse fikseeriks, kas laekuv raha on põhiosa, intress või viivs (selleks ei saa juriidilises mõttes mitte kuidagi olla minu enda poolt tehtud ettepanek ehk laenupakkumus). Me ju kõik teame, et B. annab maksepuhkusi, teeb ümber laenugraafikuid ja loobub osadest nõuetest üldse. Kui sellised paberid ka olemas on, siis on nad vaid B. valduses, kes keeldub neid investorile väljastamast. Ka B. enda äriloogika kohaselt on tehingu pooleks tema, mitte aga eraisikud omavahel. Seega ka laekuv raha on laekumine B.-lt tema enda arveldusarvele. See, et kuskil portaalis näidatakse seda sinu “kontona” on puhas fiktsioon. B. on samasugune tavaline firma nagu näiteks “Karu Katus” ja millele tuginedes keegi üldse saab väita et mingi suvalise firma arvelduskontot võib lugeda teise isiku tulukontoks??? See, kas sa saad B. kontolt raha ka reaalselt välja kanda, selgub paraku alles väljakandmise hetkel. Egas asjata ole pankade ja HLÜ-de kohta eraldi seadused, et neid asju reguleerida. Aga tänastes reguleerimata oludes võib muidugi igaüks maksta tulumaksu täpselt nii, nagu talle endale õiglane tundub. Ei kutsu kedagi üles “kõrvale hoiduma” vaid ikka lähtuma oma tervest loogikast

        Like

  7. Johnny

    Minu esimesed sammud EstateGurus astusid kohe ämbrisse.
    Lepingus selgelt kirjas aastaintress 10%. Reaalsuses arvutavad seda tagastamata laenujäägilt ehk siis aastaintressiks kujuneb umbes 5%.

    Like

    • Tauri

      Tagastamata laenujäägilt intressi arvestamine on korrektne igas mõttes – teenid selle raha pealt, mis Sul investeeritud on. Kui 1000€ annad välja ning iga kuu tuleb 100€ põhiosa sisse, siis poole aasta pärast on Sul sinna projekti investeeritud vaid 400€ põhiosa ning just selle pealt peaksid tasustatud saama. 10% intress tähendab, et kui kogu aeg suudaksid raha 10% projektidesse panna, siis teenid 10% tulu.

      Like

      • Johnny

        Eh, novot kohe näha et algaja 😀
        Võrdlesin kahel eri laenul tagasimaksegraafikutes lõppsummasid ja mõtlesin et mingi jama on. Tegelikult siis jah ühel oli tagasimakse korraga teisel kuu kaupa.

        Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s