Bondora punastest, inkassost ja üldisest filosoofiast

Tagatiseta tarbimislaenudesse investeerimine on seotud keskmisest kõrgema riskiga, kus võite osaliselt või täielikult ilma jääda kõigist investeeringutest, mis on seotud eelnimetatud investeerimistootega. Peamiseks riskiks on laenuvõtja ebaõnnestumine laenumaksete sooritamisel, kuid väheoluliseks ei tohi pidada krediidivahendaja operatiivset riski.

Ühisrahastusest

Maailma suurim ühisrahastusele suunatud finantskonverentsite korraldaja LendIt tõi oktoobris Londonisse kokku väga huvitavaid erialaspetsialiste üle kogu maailma. Üllatuspommi lõhkas Inglismaalt pärit Funding Circle, kes teatas sakslaste Zencapi omandamisest, laiendades väikeettevõtetele suunatud ärilaenude vahendamist Inglismaa ja USA turult edasi Hispaania, Hollandi ning Saksamaa turgudele. Ühisrahastus hakkab järjest enam vaatama üle riigipiiride, otsides võimalust kasvada ning pakkuda juurdepääsu kapitalile rohematele osapooltele. Hetkeseisuga on kindlalt vastuvoolu ujumas sakslaste Auxmoney, kes on teatanud, et nemad piirduvad igas mõttes vaid Saksamaaga.

Eesti esimene ühisrahastusplatvorm Bondora avas Eesti turu kõrval 2013. aasta keskel võimaluse Soome inimestel Bondora kaudu raha laenata. Peagi lisandusid Hispaania ning eufooria käigus astuti kiire samm Slovakkia suunas. Tänaseks on viimasest tegevus vähemalt hetkel välja tõmmatud, kuid kibe töö käib 8 uue eurotsooni turu suunas. Sarnaselt Bondorale on näiteks Omaraha samuti üle piiri kliente otsimas, astudes 2015. aasta keskel samuti sammu Slovakkia poole. Kuuldavasti on ka Investly, MoneyZen, Crowdestate, Estateguru ning Fundwise kuulamas maad haarde laiendamiseks. Eesti ühisrahastusplatvormid mõistavad, et vaid Eestis toimetades on raske ellu jääda, sest iga ettevõtte motivatsiooniks peaks olema areng kõrgemale ja kaugemale. Siiski tuleb tõdeda, et Euroopa Liidu 500 miljonit elanikku on suhteliselt killustunud kultuuritaustaga ja see, mis Eestis võib tunduda elementaarne, ei pruugi seda mõnes muus lähiriigis olla.

Ühisrahastus on selgelt finantstehnoloogiline innovatsioon. Internetiseeruvas ühiskonnas on järjest keerulisem hakkama saada ettevõtetel, kes ei suuda ümbritsevaga kohanduda. Tihtipeale tuuakse näitena pangad, kelle kontorivõrgustik on laialdane ning ebaefektiivne ja kohandumine uute oludega võtab aega. Finantstehnoloogia lubab uusaja finantsasutustel, olgu selleks TransferWise või Bondora, olla kiirem, õhem ja tulusam kõigile osapooltele. Suur osa kõrgemast tulususest tuleb automatiseerimise ning optimaalsema ressursikasutuse arvelt. Mis aga juhtub siis kui killustunud kultuurid saavad internetis kokku üheks suureks internetiühiskonnaks? Kas tavaelus eksisteerivad probleemid kaovad ning internet ongi midagi imepärast?

Edasine teemakäsitlus võtab fookusesse Bondora üleüldise filosoofia ning uue korra laenude pankrotistumise osas.

Bondora investor peaks teenima rohkem kui aktsiaturgude keskmine tootlus

untitledBondora soovib pakkuda investeerimistoodet, mille tootlus on kõrgem aktsiaturgude tootlusest, olenemata kas Sinu portfell on tuhat või miljon eurot.

Aktsiaturud on üle maailma väga erinevad, mistõttu loome konteksti S&P 500 indeksit kasutades, mis on ühtlasi üldtunnustatud indeks aktsiaturgude tootluse hindamiseks. 

Näiteks viimase 25. aasta keskmine inflatsiooniga korrigeerimata tootlus on olnud 10,152% (koos reinvesteeritud dividendididega), mis tähendab, et Bondora soovib investoritele kõrgemat tootlust teenida kui nimetatud 10,152%. Uue portfellihalduri kõige konservatiivsema strateegia kohaselt teenib mõistlikult hajutatud portfelliga investor pisut üle 15% netotulu. Siit joonistub välja, et Bondora toode ei saa olla suuresti suunatud väga turvalisele klientuurile, sest isegi kui sekka satub mingisugune osa väga madala intressiga laenulepinguid, siis üldine tendents on suunatud märgatavalt kõrgema intressiga laenude teenindamisele. Majandusteoreetiliselt võiks öelda, et kõrgem intress tähendab kõrgemat riski ning suuremat tõenäosust laenaja maksejõuetuseks. Seega, kas järgmise majanduskriisi vältel peaksime eeldama Bondora laenuportfellis suuremat maksejõuetuse määra kui turu keskmine tegelikult on?

Bondora tegevjuht Pärtel Tomberg ütleb, et nii see ilmselt ei ole.

Tuleb arvestada kahe teguriga:

  1. Soome ja Hispaania on juba aastaid olnud majanduskriisis ning töötuse määrad läbi ajaloo kõrgeimatel tasemetel. Ainult Eestis on teised trendid.
  2. Kõrgema riskiga laenude puhul on riski varieeruvus kriisis väiksem, sest juba algselt eeldatakse kõrgema riskitasemega. Samuti tabavad makroriskid ebaproportsionaalselt just madala riskiga portfelle, kus väikenegi maksejõuetuse määra kasv viib portfelli hapuks.

Seega kriis võib olla hea võimalus tulevikuportfelli koostamisel, sest majanduskriisi tingimustes tõkestavad pangad juurdepääsu krediidile paljudele laenusoovijatele, k.a. neile, kes buumiaegadelt saavad pangast raha. Ilmselt pöördub mingisugune osa klientidest just ühisrahastuse poole.

Ühisrahastuse kohta on Bondora tootlused olnud erakordsed. Alates portaali tegutsemise algusest (2009. aastal) on tootlus  18,4% aastas. Andmeid peaks lugema nii, et 2013 tähendab tootlust laenudele, mis on väljastatud alates aastast 2013, mitte aasta 2013 laenud!

returnsinbondora

Roheline, kollane ja punane ei ole vaid foorivärvid

Värvid roheline, kollane ja punane on ühisrahastuses omandanud erilise tähenduse, kus roheline markeerib graafikujärgselt tasuvaid lepinguid, kollane viitab viivises olevatele lepingutele ning punaseks kutsume lepinguid, mis on jõudnud faasi, kus platvormil on õigus ette võtta juriidilisi samme kogu võla koheseks ja täielikuks sissenõudmiseks.

Tihtipeale võib laenumaksete viibimine tähendada erinevaid asju: laenuvõtja on sissetuleku kaotanud töökaotuse või haiguse tõttu, erakorralised juhtumid nõuavad ühtäkki korraga väga suurt väljaminekut, raha on välja petetud pahatahtliku kelmusena või kurvemal juhul on inimene ära surnud. Erinevad olukorrad tingivad erineva lähenemise, näiteks ajutiselt haiguse tõttu kahanevate sissetulekutega heatahtlik laenuvõtja võib mõne aja pärast taas maksma hakata, kui selleks sobilikud tingimused luua. Samal ajal kelm ei ole üldiselt kunagi valmis vabatahtlikult võlgu tasuma ning seal tuleb koheselt astuda vastumeetmeid rakendama. Küsimus on vaid selles kui suureks muutuvad võlgade sissenõudmisega kaasnevad kulud ning kes need maksab?

Kõige soodsamaks lahenduseks on laenugraafiku muutmine erinevatel põhjustel: maksepuhkuse andmine või kuumakse suuruse muutmine. Hinna poolest järgmiseks lahenduseks võiks pidada inkasso poole pöördumist. Kõige kulukam on aga pöörduda kohtu poole, kus menetlemisega kaasnevad kohtukulud. Varasemalt kasutati vahekohtu süsteemi, mida on Eesti riigi poolt hakatud ümber vaatama tulenevalt süsteemi kuritarvitamisest. Lisaks kasutatakse Euroopa Maksekäsku (European Payment Order), mis on siiski suhteliselt piiratud võimalustega ning sobib enamasti vaid väikeste võlgade sissenõudmiseks (võlanõue koos saamata jäänud intresside ja viivistega kuni 6500€).

Võlgade sissenõudmisega kaasnevad kulud kannab alati investor koos laenuvõtjaga ning majanduslikult on illusoorne mõelda, et ükski platvorm seda kunagi teeks. Laenates raha välja, tekib investoril õigustatud ootus oma rahale (põhiosa) ja raha kasutamisest tekkivale intressile ja viivisele. Võlgade sissenõudmise korral võib juhtuda, et lisaks investori nõudele lisatakse laenuvõtja kohustuste hulka sissenõudeteenuse hüvitamine, nii nagu seda teeb kohtutäitur.

Näide.

Laenuvõtja laenas 500 eurot, kuid ei teinud ühtegi tagasimakset. Tänaseks päevaks on võlas 500€ põhiosa, 250€ intresside ning 250€ viiviste eest. Kohtutäitur suudab kogu võla välja nõuda ning kasseerib sissenõudmise eest lisaks 100€. Laenuvõtja maksis 1100€, investor sai 1000€, kohtutäitur sai 100€.

Teistel juhtudel (näiteks Hispaanias) on riiklikult piiratud laenuvõtjale lisakoormiste määramine, mistõttu võetakse sissenõudmiseks tehtavad kulud maha investori oodatavast summast.

Näide.

Laenuvõtja laenas 500 eurot, kuid ei teinud ühtegi tagasimakset. Tänaseks päevaks on võlas 500€ põhiosa, 250€ intresside ning 250€ viiviste eest. Kohtutäitur suudab kogu võla välja nõuda, kuid lisakoormiste määramine võlgnikule ei ole lubatud ning kulud (100€) kasseritakse väljamõistetud summalt. Laenuvõtja maksis 1000€, millest 900€ sai investor ning 100€ sai kohtutäitur.


Seega ühel või teisel juhul maksab kas laenuandja või laenuvõtja võlgade sissenõudmisega seotud kulud kinni. Lisaks – ühisrahastusportaal on piltlikult öeldes rahatu asutus, mis teenib oma tulud ettevõtte põhitegevusest, s.o. laenude vahendamisest. Kust peaks tulema raha ettevõtte bilanssi, millega sissenõudekulusid tasuda? Laenude teenindamiselt? Sellisel juhul tähendab see, et laenuvõtjaid on valesti hinnastatud, sest nemad on selle raha toonud investori rahakoti asemel ettevõtte bilanssi. See on näiteks üks põhjustest miks mulle ei meeldi tagatisfondi idee: majandusteoreetilislet lähendes hinnastatakse laenuvõtjaid liiga kõrgelt, risk ei ole tasakaalus intressimääraga ning platvormi konkurentsieelis langeb, sest raha korjatakse kusagile fondi ‘surema’ (seal ta intressi ei teeni). Tasub meeles pidada, et ükski portaal ei leia kusagilt kõrvalisest allikast sissenõudmistele kuluvateks tasudeks raha – see oleks nagu tarbimise rahastamine tarbimislaenuga. Ettevõtte põhitegevus peab suutma kindlustada ettevõtte jätkusuutlikkuse.

Mõned platvormid pakuvad tagasiostugarantii klausliga investeerimistooteid, kus võlgade sissenõudmine jääb kulisside taha. Sellist laadi laenutoote illustreerimiseks on tehtud üks lihtne pilt, mis selgitab kuidas on võimalik tagasiostugarantiid pakkuda. Kõige lihtsamalt öeldes kasseeritakse laenuvõtjatelt nii piisavalt suur summa, et see kataks ära investorile makstava tootluse, platvormi kasumi ning hapuks läinud laenud. Üks individuaalne laen võib olla sügavalt kahjumlik või sügavalt kasumlik ning seetõttu on oluline vaadata tervet pilti: laenuportfelli üheks võtmeks on laialdane hajutamine, mis tagaks laenuportfelli jätkusuutlikkuse terve portfelli peale kokku. Samal ajal kasseeritakse mõningal juhul päris krõbe intressitulu sisse, millest investor head ülevaadet ei oma. Pikas perspektiivis on tagasiostugarantii pakkumine hukutav, sest

  • vähendab läbipaistvust (kui suur on vahendajale jääb tuluosa, kui suured on provisjonid?)
  • vähendab ohutunnet (kui tagasiostugarantii lõpetatakse ning investori portfell on täis lepinguid, millel algselt kehtis tagasiostugarantii, kuid nüüd enam ei kehti?)

guaranteeBB

Aktiivsed investorid ei ole Bondoraga rahul

Bondora pihta visatakse viimasel ajal järjest rohkem soppa (Facebooki gruppides, Bondora foorumis, Bondora blogis jne). Olgem ausad, eks nad on selle mõnes mõttes ära teeninud, sest investorsuhtlus on pikka aega äärmiselt nõrk olnud ja platvormi toimimise ideoloogia muutumine on käinud ilma selgituste ja kohanemisajata. Õnneks on tunneli lõpust näha valgust, sest kunagi ammu-ammu käivitati blogijate survel investoritele suunatud uudiskiri, nüüd on tööle rakendatud Bondora blogi ning investoritega suheldakse läbi blogijate mõnevõrra aktiivsemalt (loe Kristi intervjuud Pärtel Tombergiga siit).

Bondora kogub erinevaid andmeid laenuvõtjatelt, laenu teenindamiselt, investori portfellist ja avaldab need 7 erineva raporti kaudu .xlsx (Excel) failidena Bondora veebilehel. Passiivne investor on huvitatud talle sobivate andmete kuvamisest veebiliideses, samas aktiivne investor otsib pidevalt võimalus turu ebaefektiivsuste ärakasutamiseks ja selleks jääb veebis kuvatavatest andmetest väheks.

Aprillis 2015 aitasin Bondoral kokku koguda investorite soove portaali paremaks arenguks. Andmete kokku kogumise faasis pidin mitmel puhul kokku puutuma vastuoluliste näidetega, kus piltlikult öeldes üks investor soovis osta punast autot, kuid teine ütles, et mitte mingil juhul ei tohi ostetav auto olla punane. Kuidas sellises infovoos manööverdada? On ju selge, et kõigi investorite nõudmisi ei saa rahuldada, sest kuidas osta autot, mis peab olema punane, kuid ei tohi olla punane? Binaarne küsimus, millel on binaarne vastus:

  • jah, auto on punane;
  • ei, auto ei ole punane;

Roosa auto ei ole punane ja see rahuldab vaid ühe investori tingimust (auto ei tohi olla punane). Võidavad need investorid, kelle arvamus kõige enam ühtib, sest ühiskondlikult saadav kasu on sääraselt maksimaalne. Järelikult ei saa veebis pakutav info olla kõigile sobilik, kuid peaks rahuldama suurema enamuse tahet.

Bondora andmete kohaselt on ca 80% investoritest passiivsed ning 20% aktiivsed. Passiivne investor on selline investor, kes teeb valdava osa investeeringutest automaatpakkujatega, aktiivne investor armastab laene käsitsi valida, erinevaid strateegiaid katsetada ning järelturul tehinguid teha. Selge on see, et väga detailset veebitööriista 80% investoritest ei vaja ning 20% jaoks on seda küllaltki kulukas ehitada. Sellisel põhjusel on Bondora passiivsetele investoritele loomas väga lihtsakoelist investeerimistoodet, kus paari hiireklikiga saab endale sobilikuma portfellihalduri valida. Konservatiivne, tasakaalukas ja progressiivne portfellihaldur peaksid pakkuma vastavalt 15,7%, 16,7% ning 17,7% netotootlust vähemalt 1000 eurose portfelli puhul, kus ükski laenuleping ei ületa 1% portfelli väärtusest.

2014. aasta lõpus tutvustati Bondora Ratingu kontseptsiooni, kus iga laenuleping hinnastatakse vastavalt laenuvõtja riskile. Ratingu arvestusse on juba kaasatud enamus olulisi näitajaid, mis võiksid riski mõjutada, s.h. riik.

Näiteks kui meil on valida 3 erineva C-grupi laenu vahel, mis on kõik sama intressiga (nt 21,65%) hinnastatud ning ainukene suurem vahe tuleneb laenuvõtja riigist, mis on Eesti, Soome ja Hispaania, siis millisesse lepingusse oma raha investeeriksime? Tõenäoliselt Eesti lepingusse, sest Eesti lepinguid peetakse üldiselt turvalisemateks teistega võrreldes. Tegelikult ei tohiks kolmel laenul vahet olla ning piisavalt suure valimi puhul (näiteks 1000 laenu riigi kohta) peaksid kõikide riikide samamoodi hinnastatud lepingud tootma suhteliselt sarnast netotootlust. Konkreetsel puhul võib juhtuda erinevaid stsenariumeid (1 = maksejõuetu, 0 = maksab):

Eesti 1, Hispaania 1, Soome 1

Eesti 1, Hispaania 1, Soome 0

Eesti 1, Hispaania 0, Soome 1

Eesti 1, Hispaania 0, Soome 0

Eesti 0, Hispaania 1, Soome 1

Eesti 0, Hispaania 1, Soome 0

Eesti 0, Hispaania 0, Soome 1

Eesti 0, Hispaania 0, Soome 0

Juhul kui piisavalt suure valimi puhul selgub, et ühe riigi lepingud käituvad kehvemini võrreldes teiste riikide lepingutega, siis on selge, et viga on tehtud hinnastamises. Aktiivsetele investoritele soovitan tutvuda otsutustuspuu mudeliga, mida mõned investorid Bondoras investeerimuse puhul on rakendanud.

Suures plaanis on eksitav jälgida, millise riigi laenulepinguid portfelli võtame just nimelt tulenevalt ühtsest hinnastamisest. Riigi arvestamise korral võtaksime ühte muutujat arvesse kaks korda, mis võib muudel juhustel võrdsed lepingud seada ebavõrdsesse olukorda. Rahulikematel aegadel võib see tähendada väiksemat aktiivsust põhiturul, mis jätab raha seisma (cash drag) ning vähendab investori tootlust. Samas, teiselt poolt on investoril õigustatud kahtlustus Bondora kompetentsi osas laenuvõtjatele hinnangute määramisel. Vanemad investorid mäletavad hästi Bondora avantüüri Soome turule 2013. aasta suvel, kus toona toimivad automaatpakkujad investeerisid koheselt kõikidesse Soome lepingutesse. Tol momendil ei toimunud laenulepingute riskihinnastamist ning turu tundmatusest sunniti portfellidesse küllaltki palju ebakvaliteetseid laene. See kogemus paneb täna investoreid sügavalt mõtlema Bondora filosoofia üle. Korra on üle laipade mindud, miks nad ei võiks seda korra veel teha? Ja nad on teinud. Meenutame näiteks Slovakkiat, kuhu joosti kui potentsiaalsele turule, kuid mõni aeg hiljem taanduti tugevalt lüüasaanuna. Hämmastav, et Bondora ise ei tulnud selle peale, et uus ja katsetamata turg peaks olema kõrgema riskitaluvusega investorile suunatud toode ja seda ei tohiks lülitada passiivse investori menüüsse. Vähemalt mitte ennem kui on teada Bondora võimekus turul hakkama saada – selge on ju see, et ka Slovakkia turg on tegelikult hea turg, lihtsalt küsimus seisneb sihtturus ja seal edu saavutamises.

Näide

Vormel 1 käesoleva aasta hooajal on veel sõita 2 etappi. Selles hoolimata on Mercedese ülekaal olnud nii suur, et konstruktorite karikas on neil praeguseks kindlustatud (617p). Teisele kohale pretendeeriv Ferrari on Mercedesest pea kaks korda väiksema punktisummaga (374p). Tabeli lõpust võime aga leida Marussia-Ferrari meeskonna, kes pole praeguseks ühtegi punkti suutnud koguda.

Sarnaselt Vormel 1 peaksime hindama ettevõtte tegevust laenuturul. Jah, laenulepinguid on lihtne väljastada, kuid peaksime hindama konkreetse ettevõtte edukust selle tegemisel (laenuvõtjate hinnastamisel, laenude koju toomisel). Marussia-Ferrari meeskond oskab meeskonna välja panna ja autoga võidu kihutada, kuid selgelt puudub kompetents olla liider ja efektiivne – edu sõltub paljuski konkreetse meeskonna oskustest ja võimalustest.

Mul oleks raske uskuda, et Slovakkia inimesed ongi laisad laene tasuma ning elavad nad alles kiviajas, sest pangad ei ole valmis laene pakkuma.

Kokkuvõttes on uuel porfellihalduril paar puudujääki:

  1. Kõik laenulepingud hinnastatakse Bondora Ratinguga. Aastaks 2017. on Bondoral plaanis olla veel kaheksas eurotsooni riigis laenuvõtjatele kättesaadav. Ettevõttel puudub otsene kogemus nende turgudega toimetamisel (ükskõik milline turg ka ei tuleks, Bondora ei ole eelnevalt seal lepinguid väljastanud). Kuidas suudab Bondora tagada, et tundmatu turu lepingud passiivse investori portfelli ei jõuaks enne kui turg on järgi katsetatud ja laenuvõtjad on tõepoolest korrektselt hinnastatud?
  2. Portfellihalduri strateegiavalikud on optimistlikud ja vähese valikuvõimalusega. Milline mõte on pakkuda 3 strateegiat, mis erinevad tootluses teineteisest maksimaalselt 2 protsendipunkti ulatuses? Samuti on puudu ultrakonservatiivne haldur, mis investeeriks kuni C või D grupi laenudesse. Praegune konservatiivne valik sunnib investeerima D ja E laenudesse 55% ulatuses portfelli mahust. Oleme pikalt surfanud turu tõusu lainetes (vähemalt Eestis). Meie portfellid ei ole läbi käinud majanduskriisist ning me ei tea kuidas E grupi laenud tegelikult võivad kriisi kestel käituda. See on üks põhjustest miks minu strateegia on täna kuni C grupi laenudesse investeerida – ma ei mõista Ratingu arvestamise aluseid ning seetõttu ei ole veendunud kas kriisis käitub portfelli nii nagu oodatud? Juhul kui Bondora pakuks piisavalt veenvat statistikat, siis võiks olukorra olla teine. Seniks aga kuni iga investor peab tegema ajaloolise statistikaanalüüsi ise, võib eeldada väga erinevaid interpretatsioone ja väikest usaldamatust Bondora suhtes.

Portfellihalduril on siiski mõni hea omadus:

  1. Lõpuks on tekkinud arusaadav struktuur minimaalse panuse osas. Iga 200 toimiva laenujupi kohta investori portfellis duubeldub minimaalne summa. Näiteks 450 lepingu korral oleks portfellihalduri panus 5€x2x2 = 20€. Maksimaalne panus on 80€. Eelmine portfellihaldur kippus optimaalset summat 5000€ portfelli puhul pakkuma isegi sadadesse eurodesse.
    1. 1-200, 5€
    2. 201-400, 10€
    3. 401-600, 20€
    4. 601-800, 40€
    5. 801-.., 80€
  2. Lubab järelturul kaubelda minu eest lisades portfellile likviidsust. Rohelised ja kollased lepingud olid varasemalt järelturul kauplemiseks lubatud. Nüüdsest on uue struktuuriga lisandunud punaste laenudega kauplemise võimalus. Peatselt hakatakse kõiki laene järelturul hinnastama ning suure tõenäosusega võetakse tootlusootuse kriteerium põhiliseks kauplemiskriteeriumiks. Bondora operatsioonide pealik Sulev Kraam kinnitas, et tulevikus kaob järelturu teenustasu, mis muudab kauplemist investorite jaoks soodsamaks ja efektiivsemaks. Need on kindlad vihjed, et Bondora investeering transformeerub üha enam võlakirja laadseks tooteks, kus oluliseks peetakse seatud tootluse saamine, mitte klammerdumine mõne konkreetse laenu staatusesse. Siiski – järelturul hakkab portfellihaldur toimetama alles siis kui põhiturul laenupakkumisi pole. Loodan, et Bondora on mõelnud uue portfellihalduri puhul meetmetele kui investor soovib teha portfelli likvideerimise.

Aktiivsetele investoritele arendatakse samal ajal välja API (application programming interface) toodet, mille kaudu investoril on võimalik Bondora andmetega ühenduda ja oma investeerimissoove edastada. Investeerida saab 5 täiskordse euro kaupa ning maksimaalset piiri ette ei seata, kui investor soovib, siis võib ta investeerida terve laenu ulatuses. Väga mugavalt sattus API arendus kokku ajaga, mil Bondora on ennast avanud erinevatele investoritele üle maailma. On selge, et jaeinvestor oodatud kasvu ei suuda pakkuda ning pöörduda tuleb institutsionaalsete investorite poole.

Lending Clubi statistika kohaselt 2015. aasta esimese 9 kuuga vahendatud 5,8 miljardist dollarist 5 miljardit dollarit tulid olemasolevatelt investoritelt ning vaid 0,8 miljardit investeerisid uued investorid.

80/20 suhtelisus ‘passiivse’ ja ‘aktiivse’ investori vahel hakkab peatselt muutuma, sest juba tänaseks on Jaapani esimene ühisrahastusplatvorm Crowdcredit investoritelt saadud raha suunanud osati Bondorasse. Kuuldavasti on huvilisi veel ning konkurents investorite poolel hakkab üha enam tihenema. Bondorale on kasvu vaja, sest ühisrahastus on väga madala marginaaliga suurele mahule suunatud äri. Lending Club vahendas 2015. aasta III kvartalis 2,2 miljardi eest laenulepinguid, kui samal ajal oli laenude teenindamisest saadav tulu 115 miljonit eurot ehk umbes 5,2% laenumahust. Tulevikus toimub nihe veebilahenduselt eemale ning oluliseks saab API kaudu investeeriv nn aktiivne investor, mis, muuseas, on kvaliteedi näitaja! Institutsionaalne investor seab (vähemalt alguses) portaali tegevuse üle märkimisväärsemalt tugevama kontrolli kui ükski väikeinvestor seda teha suudaks. See on loogiline, sest kui hakkad korraga investeerima 10 – 100 miljonit eurot, siis pead olema veendunud, et portaal on jätkusuutlik, edumeelne ning piisavalt läbipaistev, et investeeringut pikas perspektiivis õigustada. Siiski ei tasu institutsionaalset investorit ette kujutada kui suurest liikmeskonnast koosnevat meeskonda, kes igapäevaselt laenutaotlusi läbi sõeluvad või aktiivset kauplemist järelturul teeksid. Et selline üritus oleks majanduslikult põhjendatud, siis peaks institutsionaalne investor suutma Bondora võrdlusindeksit lüüa ning investeeritavad summad peaksid samuti olema väga suured. Seega on institutsionaalne investor küll API kasutaja, kuid teda võiks klassifitseerida kui passiivseks investoriks, kes ühendub üle API.

Bondora visiooni kohaselt hakkab passiivne investor kasutama veebiliideses pakutavat lihtsat tulumääral baseeruvat portfellihaldurit. Aktiivsed investorid, s.h. institutsionaalsed investorid, saavad juurdepääsu üle API.

Bondora hämab?

Viimasel ajal on paksu verd tekitanud Bondora järjekordne hämamine. Vähemalt nii ilmestavad aktiivsed investorid Bondora foorumis Bondora uut ideed kaotada ära ülevaade investeeringute kvaliteedist. Tõepoolest saame öelda, et säärane käik vähendab veebis kuvatavat läbipaistvust. Õnneks on investoritel juurdepääs andmebaasidele, kust iga investor saab talle sobiva informatsiooni kätte.

Juurpõhjus, miks Bondora sääraseid meeleheitlikke samme ette võtab, tuleneb investorite poolsest andmete väärtõlgendamisest. Mõni aeg tagasi kirjutasin Rahapuu blogisse mõned mõtted laenude pankrotistumise ja teenitud tulu teemal.

Nimelt võrdlesid investorid sageli teenitud tulu pankrotistunud põhiosa summaga, mis oma olemuselt oli eksitavate tulemustega. Ei ole loogiline, et võrldeme samaväärselt mõne kuu tulemusi väga pika perioodi tulemustega. Antud juhul teenitud intressitulu võrreldes pankrotistunud põhiosa summaga. Minu järeldused olid sellised:

Korrektselt tasuvad laenud ei suuda tänaste intressitasemete juures hoida sama tempot, mis pankrotistuvate laenude jääk teha võib – tegu on fundamentaalse erinevusega arvestusmeetodites. Kui laenatav summa 1000 eurot võib pankrotistuda juba 4 kuu pärast peale laenu väljastamist, siis sama summa intressidena teenides läheks meil aega pea 29 kuud.

Lisaks ei arvesta kirjeldatud lähenemine tulevikus toimuvaid taastumisi. Olen käesoleva artikli raames väga ettevaatlik olnud sõnaga “pankrotistumine” kasutamisega, sest tegelikult oleks õiglane luua konteksti maksejõuetuse terminiga. Nagu varasemalt sai öeldud, siis värvid roheline, kollane ja punane on ühisrahastuses omandanud erilise tähenduse, kus roheline markeerib graafikujärgselt tasuvaid lepinguid, kollane viitab viivises olevatele lepingutele ning punaseks kutsume lepinguid, mis on jõudnud faasi, kus platvormil on õigus ette võtta juriidilisi samme kogu võla koheseks sissenõudmiseks.

Punane on täna Bondoras kokkuleppeline indikaator, mis näitab millised laenud on muutunud sissenõutavaks kogu graafiku ulatuses. Isegi nende päevade osas, mille maksetähtaeg ei ole graafikujärgselt kätte jõudnud!

Ei maksa unustada, et aktiivse graafiku puhul on kogu põhiosasumma samuti sissenõutav. Erinevus seisneb maksegraafikus – graafikust kinnipidamisel puudub õigustus, miks nõuda kogu põhiosasumma sisse ühe maksena, vaid makseid oodatakse teatud perioodide tagant. Pankrotistumise korral lisandub tingimus, kus võimaluse korral üritatakse kätte saada võimalikult suur osa nõudest vähima võimaliku aja jooksul.

Valdavalt ‘pankrotistuvad’ laenulepingud 3-12 kuu jooksul alates laenu väljastamise hetkest. Kui lepingud on suuresti 36 – 60 kuulise graafikuga, siis ei ole õiglane võrrelda 12 kuu saadud intressitulu 48 kuu saamata põhiosasummaga. Ühelt poolt tekib küsimus, et kui laenuvõtja ei suuda täna tasuda kuumakseid, siis kas tal oleks kohe võtta võlas olev summa ja see ühe korraga ära maksta? Statistika näitab, et ajutise maksejõuetusega laenuvõtjad maksavad ühes kuus pigem sama või väiksema summa kui algne maksegraafik seda ette nägi. Täissumma kättesaamine on pigem erand kui reegel.

Pärtel Tomberg viitab samale probleemile intervjuus Kristiga:

“Kuna intresse ja põhiosa tasutakse igakuiselt, siis tuleks ka provisjonid samasse perioodi arvestada. Vastasel korral võrdleksime mõne kuu eest saadud intresse portfelli eluaegsete kaotustega.”

Meelevaldselt võrreldakse erinevaid andmeid ja üritatakse nende abil hinnata portfelli kasumlikkust, siis kas on õiglane sellist infot üldse kuvada? Bondora meelest ei ole, investorite meelest on. Peame ostma punase auto, kuid ei tohi osta punast autot! Tõsi, see näide ei ole siinkohal päris üks-ühele korrektne, sest investor ja Bondora on fundamentaalsed erinevad üksused, kes ei vastandu. Mõte on aga edasi antud: üks osapool arvab ühte, teine ristivastupidi teist.

Bondora tegevust tuleks aga vaadata siiski laiema spektriga. Bondora ja investorite eesmärgid on aegade algusest peale lahku läinud. Iga investor on huvitatud oma kasumi maksimeerimisest. Selleks tuleb laene võimalikult täpselt monitoorida, leida need kriteeriumid, millega oleks adekvaatne laenudesse käsitsi investeerida ning minimeerida võimalikke kaotuseid (laenuvõtja maksejõuetust). Teiselt poolt ei suuda Bondora olla arenev ettevõte ilma piisava laenukäibeta. Laenukäibe kasvatamiseks tuleb leida hulganisti laenuvõtjaid, kes oleksid suures plaanis võimelised tooma investoritele aktsiaturgudest kõrgemat tootlust, kuid samas pakuksid piisavalt mahtu, millelt platvorm areneda saab. Seega Bondora üritab oma efektiivsust ja kasumit maksimeerida. Küsimus on erinevates viisides ja ühisosa leidmises:

  • Bondora tahab, et investorid võtaksid piisava koguse lepinguid portfelli ja teeniksid turuga võrreldes tublit kasumit ning ei süübiks iga konkreetse laenu tegemistesse (see oli ka üks põhjendustest, mida kunagi oli ridade vahelt võimalik välja lugeda kui Bondora asendas ‘kiisuke666’ tüüpi kasutajanimed standardiseeritud ‘BO5A47A8’ tüüpi kasutajanimedega).
    Aktsiaturgude alternatiivnäide: indeksfondi investeerimine.
  • Investorid tahavad ise valida ja tunda, et nad on oma raha eest vastutavad.
    Aktsiaturgude alternatiivnäide: üksikaktsiate valimine portfelli.

Ühisosaks peaks olema arusaam, mida üks või teine osapool soovib. 80% passiivsetest investoritest on kaasa läinud nn indeksfondi ideega, kus nende tööks on tulususe valimine ning raha investeerimine tulususe indeksisse. 20% aktiivsetest investoritest soovivad oma raha täpsemini kontrollida ning tahavad üksikuid laene valides saada turu keskmisest veelgi kõrgemat tootlust või suuremat turvalisust. Veebilahendus on aga tugevalt suunatud indeksfondi laadse toote eesmärke silmas pidades ning üksikute laenude valimine ja omale sobilike raportite koostamine jääb API’ga seotud investoritele.

Miks Bondora ikkagi otsustas ‘60+ päeva viivises’ lepinguid kuvada aktiivsetena?

Küsimus Bondora foorumis kõlas sarnaset:

Uutele investoritele valetatakse seoses 60+ päeva põhiosa võlgnevustega laenude osas, sest kui välja on antud 3 laenu, millest 1 maksab tagasi ja 2 on 60+ päeva võlas, siis uue graafiku järgi on kõik just kui korras ning probleemseid laene ei olegi?

Vastasin sellele küsimusele nii: Bondora vaatab seda loogikat ilmselt pisut teistmoodi (nii nagu mina olen saada oleva info põhjal aru saanud). Nimelt ei oma laen enam nii suurt tähtsust ning oluliseks on saanud maksetähtaeg konkreetse ‘laenuosa’ puhul. Kui juhtub, et laenuvõtja pankrotistub, siis laen kui selline jääb tuleviku maksetähtaegade suhtes aktiivseks. Lihtsalt 60+ päeva möödumisel (muude tingimuste kattumisel) ei hakata enam laenu täies mahus välja nõudma, vaid inkasso peaks motiveerima võlgnikke uuesti graafikusse tulema. Ilmselt enamus taastumisi on sellised, et pigem makstakse kuumakse korraga ühes kuus, kui et terve summa (+intressid ja viivised) korraga.

Tegu on varemkirjeldatud loogikaga, kus võrreldakse tulu ja kulu sama perioodi jooksul. Maksetähtaja ületanud maksed kuvatakse viivisesse ning tulevikumaksed on aktiivsed. Kui punane leping ei maksa sentigi tagasi, siis tema iga mööduv makse liigub tagasimaksmise lahtrist viivises lahtrisse.  

Bondora flirdib taaskord inkassodega?

Võlgade sissenõudmine on kulukas, mistõttu üritatakse leida võimalusi nõuete edukaks kojutoomiseks võimalikult soodsalt. Pealegi on vahekohtute kasutamine Eesti riigi poolt tõkestatud ning automatiseerimise vajadusest tuleneval (mastaabisääst!) on oluline kõikidele turgudele luua sarnane sissenõudemehhanism.

Senimaani on võlgade sissenõudmine toiminud edukalt. Kas inkassod muudavad olukorda halvemaks? Jäta oma kommentaar postituse lõpus asuvasse kommentaariumisse!

Allolev pilt näitab häguselt ära umbkaudse dünaamika laenu taastumiste osas. Kõige vasakul ülevalt-alla vahelduvad oranž ja roheline illustreerivad aastat (esimene oranž on 2009, esimene roheline 2010 jne), teine telg (rohelised ja roosad) kastikesed näitavad taastumist võrreldes eelmise kuuga. Tumeroheline viitab üle 10% taastumisele ühe kuu jooksul! Soovid ise analüüsi teha? Leia altpoolt fail! 🙂

btaastumine

Alljärgnevalt olen esitanud mõned konkreetsed küsimused Bondorale seoses inkassode ja võlanõudeprotssidega, vastasid Kai-Riin Saluste ning Sulev Kraam.

Võlanõude protsess on üles ehitatud selliselt, et inkassole antakse aega kuni 90 päeva võlaga tegelemiseks. Mis juhtub aga nendel turgudel, kus on 1 inkasso töös (Slovakkia)? Kas peale 90 päevast ebaõnnestunud sissenõudmist pöördutakse otse kohtu poole?

Algne plaan oli leida muidugi mitu aga praeguseks on selgunud, et meie partner Slovakkias teeb tulemuslikku tööd ja kuna ka nõudeid on vähe, siis tundub, et otsest vajadust teise partneri järele hetkel pole. Kui esimesed 90 päeva läbi saavad, siis sõltuvalt tulemustest otsustame, mis nende nõuetega saama hakkab. Hetkel näeme just Slovakkia puhul, et inkasso on nõude täitmisel kordades efektiivsem kui kohus.

Soomes kasutatakse 2 inkasso teenuseid. Kas juhul kui mõlemad inkassod ebaõnnestuvad, siis hakkab võlaga tegelema kohus?

Vahepeal oleme veel sõlminud ka koostöölepingu kolmanda kohaliku partneriga. Esmalt hindame juba peale esimest testperioodi, milline meetod on kõige tõhusam ja kas jätkata inkassoga või alustada kohtumenetlust.

Inkassode kasutamine tähendab, et kui võlgnikul on muid võlgu, siis pikendab kogu sissenõudmise protsess aega, mil sissenõudmine ebaõnnestub. Hiljem kohtusse pöördudes võib aga juhtuda, et Bondora nõue on viimaste hulgas ja ei pruugi kunagi täitmisele pöörduda tulenevalt võlgniku vähesest tagasimakse võimekusest. Kuidas Bondora hindab kas kohtusse maksab minna või võib laenu maha kantuks lugeda?

Inkassode varasem kogemus ning ka kohtupraktika on meile näidanud, et nõude laekumise tõenäosus oleneb kõige rohkem sellest, kas võlgnikul on olemas laekuv sissetulek või temale kuuluvaid varasid. Kui Bondora näeb, et inkassode tulemustest ainuüksi ei piisa ja kliendil on olemas varad, mida kohus saab sisse nõuda, siis vajadusel pöördume kohtu poole. Tänase päeva seisuga ei ole me küll ühtegi laenu maha kandnud ning jätkame menetlemist kõigi nõuete puhul, kus meil ei ole lõplikku kokkulepet või otsust.

Milliseid tulemusi võiks inkassodelt oodata? Kui suure osa võlas olevast põhiosast suudavad nad keskmiselt taastada (näiteks 1000 lepingu kohta)? Kas statistika on riigiti väga erinev?

Senised paar kuud, kui on jõutud erinevatel turgudel toimetada, on näidanud, et esialgsed tulemused on erinevad nii omavahelises võrdluses, riigiti, kui ka inkassode varasemate prognoosidega. Võrdluseks näiteks, kui paljude võlgnikega suudetakse esialgne kontakt luua. Sisuliselt ei ole inkassodel antud segmendis (ainult internetis taotletavad tagatiseta laenud) võrreldavat statistikat. Loodame esimesed kokkuvõtted teha aasta lõpuks.

Tulevikus on võimalik kogu portfelli müük uue portfellihalduri vahendusel. Kuna järelturg on täna tasuline (1,5% teenustasu nii ostjale kui müüjale), siis kas tulevikus kaob teenustasu järelturu tehingutelt? Põhjust selleks peaks olema: automaatse sobitamise korral võib Bondoral tekkida huvi teenida suuremat tulu järelturu tehingutelt (3% tehingust).

Järelturu teenustasu kaotamine on tõesti plaanis.

Bondora kirjeldab oma veebilehel eeldatavat taastumist Reitingute lõikes järgmise näitega: Kui eeldatav tagasivõitmismäär on 20% ja 30% laenusummast on sisse nõutud, näitab graafik, et eeldatav tagasivõitmismäär on täidetud 150% ulatuses.

Kuidas oleks investoril võimalik mõista millist taastumist Bondora ootab Reitingute lõikes? Näiteks kui keskmine eeldatav tagasivõitmismäär on 20% HR lepingute puhul, siis on selge, et -30% hinnastatud HR lepingu põhiosa on ilmselt liiga kallis ning seda ei tasuks osta.

Hetkel eeldatakse hinnastamises, et peale lepingu lõpetamist toimuva sissenõudmise protsessi käigus saadetakse Eestis tagasi 35% nõude suurusest lepingu lõpetamise hetkel (põhiosajääk + kogunenud intressid) ning Soomes ja Hispaanias 10%. Kõikides riikides on hetkel tulemused paremad, reitingugruppide vahelised erinevused on seal graafikul ka näha. See kehtib siis kogu portfelli peale üldiselt ja ilmselt ka väiksema, piisavalt paljude laenudega portfelli puhul, kui selline osta või müüa.

Senine taastumisajalugu on näidanud, et 3-4 aasta perspektiivis suudetakse 80-100% võlas olevast põhiosast taastada. Samuti on Bondora oma blogis viidanud, et inkassode kasutamisega loodetakse varasemaga paremaid tulemusi saavutada. Kuidas on jõutud märksa madalama (35%) taastumise tähiseni?

2015. aasta alguses rakendatud riskimudelid tõid sisse kõikides riikides väga konservatiivse vaate. Uutel turgudel kompenseeriti seeläbi pikaaegsemate andmete puudust ning Eestis seadusandluse muutustega seotud teadmatust (vahekohtute keelamine).

Manuses on ülevaade recovery protsessist numbrite keeles. Failis on näha riigiti kuidas on raha tagasi saadud aja jooksul alates lepingu lõpetamise kuust. Kuu 1 = sama kalendrikuu, kus leping üles öeldi, kuu 2 = järgmine kalendrikuu jne.

Lae fail alla siit:

Cumulative Recoveries @2015-11-09

Esimeses tabelis on ülevaade absoluutsummadega ning teises tabelis %-ina algsest summast. See arvutus on tehtud kogu algse nõude järgi ehk siis põhiosa + kogunenud intressid + kogunenud viivised, sest sellist loogikat kasutatakse meie hinnastamise mudelis.

Recovery perioodi pikkuseks peaks arvestama sama perioodi, milleks laen oli välja antud ehk siis keskmiselt 50 kuud. Kui võlga likvideeritaks laenu algse perioodiga kooskõlas, siis igakuiselt peaks laekuma ca 2% võlanõudest. Recovery protsessi algus on üldiselt väga vaevaline ning sõltuvalt riigist ei liigu raha kuni 12 kuud. Ühel hetkel aga toimub hüpe, kui kliendi rahanduslik seis on taastunud, ning väga kiiresti tõuseb tagastatav summa (sest suhtena keskmisse sissetulekusse on tegelikult summad väikesed). Kui vaadata Eesti näitel laene, mis on vähemalt 50 kuud recovery protsessis olnud, siis on näha, et 12 kuu jooksul tagasi saadud summa moodustab vaid ca 20% kogu tagasisaadavast summast.

Bondora on statistikavaatest ära kaotanud portaali igakuise laenumahtude muutumise dünaamika graafiku. Palun selgitage muudatuse tagamaid?

Statistikavaade on suunatud eelkõige uutele klientidele ja avalikkusele, kes soovivad saada vastuseid numbrilistele küsimustele, mida meilt on küsitud. Igakuine laenude dünaamika tuleb investori vaatesse tagasi koos raporteerimise keskkonna täieliku parandusega. Hetkel on prioriteet 1 saada ülesse API ning seejärel hakkame tegelema raporteerimise parandustega.

Investeeringute pirukagraafik, mis varasemalt kuvas punaste, kollaste ja roheliste laenude põhiosasummasid, on tänaseks saanud mingisuguse hübriidi vormi, kus punaseid enam ei kajastata üldse ning kollaste osa on võib-olla kümnendik tegelikust numbrist. Mida näitavad ‘tagasimaksmisel’ ja ‘viivises’ pirukagraafikul? Miks ei kuvata enam investoritele huvipakkuvat tavapärast graafikut, mis annaks ülevaate portfelli tegelikust seisundist?

Investeeringu pirukagraafik kuvabki portfelli tegelikku seisu – samu andmeid, mida kuvatakse ka dashboardil. Graafikul on näha kui suur on kokku põhiosajääk ning milline osa portfellist on graafikujärgselt üle tähtaja. Lepingu staatus või sissenõudmise protsessi etapp võivad kindlasti samuti huvi pakkuda, kuid selle jaoks on investeeringute detailvaade, kus saab filtreerida välja täpselt iga kliendi jaoks sobiva info.

Kokkuvõttes saame öelda, et kehvapoolne kommunikatsioon on seni olnud komistuskiviks investorite ja Bondora vahel. Saab nõustuda, et investorid ei peaks vaikimisi kaasa noogutama Bondora käikudega, kuid alati on kriitiline mõelda, miks partner käitub nii või naa. Isegi kui punaste ja kollaste lepingute põhiosa kuvamine ei ole uute lahenduste valguses praktiline, siis tuleks kaaluda selliste radikaalsete muudatuste elluviimist põhjalikumalt ja vastavalt teavitama investoreid. Fookusest ei tohi kaotada, et Bondora on kõigest vahendaja, mitte raha omanik, ning seetõttu peaksid tehtavad otsused olema kõigile osapoolte läbipaistvalt arusaadavad. Siiski on näha samme investorkommunikatsiooni parendamise suunas. Blogijatega on rohkem ühendust võetud ning oma tegemisi on laiemalt selgitatud. Hetkel toimub aktiivne API arendus, millele järgnevalt võetakse ette platvormi statistikavaate uuendamine.

Käesolev artikkel on valminud analüüsivas võtmes, mis peegeldab autori mõtteid ja järeldusi seninähtu põhjal.

Selle postituse kirjutamisega on nähtud mitmeid päevi vaeva. Ole hea ja hinda postitust 5-tärni skaalas, kus 1 tärn tähistab nõrka artiklit ning 5 tärni tugevat artiklit. Loomulikult on Sinu kommentaarid, ideed ja mõtted oodatud kommentaariumis! Anna endast teada! 🙂

Lisalugemist Bondora blogis:

Advertisements

9 thoughts on “Bondora punastest, inkassost ja üldisest filosoofiast

  1. Heinar

    Maksetähtaja ületanud maksed kuvatakse viivisesse ning tulevikumaksed on aktiivsed. Kui punane leping ei maksa sentigi tagasi, siis tema iga mööduv makse liigub tagasimaksmise lahtrist viivises lahtrisse.

    Kasutaja BO441K71

    Laenu algus 3.09.2013 16:25:02
    Laenu lõpp 15.09.2015 0:00:00

    pirukas näitab põhiosa võlg 0
    aga laenu jääk on 1,12 ja tuleviku graafik on tyhi

    Kasutaja BOA33367

    Laenu algus 8.11.2013 15:50:32
    Laenu lõpp 10.11.2015 0:00:00

    põhiosavõlg 0
    laenu jääk on 3,34 tuleviku graafik lõppes eile ( 10. 11 . 2011 )

    selle järgi oleks pidanud minema eilne makse viivisesse aga EI !

    Like

  2. Vaiko

    WOW. Väga tubli töö ja oled kõvasti vaeva näinud.

    Minu kommentaarid:
    1) Ülidselt olen enamvähem nõus Bondora piruka muutmise taktikaga, sest olen tüdinenud blogide, foorumite ja gruppide virisemistest ja ei proovi sel teemal isegi sõna võtta ja selgitada, miks ei ole päris õige intresse ja defaulte võrrelda. Minu jaoks tulevad järeldused ikkagi Raportitest.

    2) Sain teada nüüd et Hispaanias võetakse sissenõudmiskulud maha laenuandjalt.

    3) Recovery Excel Tabel- oli minule kõige suurem pärl selles postituses. Seda seetõttu et teen enda portfelli kohta analoogset tabelit recovery osas ja seetõttu oli B kogu portfelli kohta väga huvitav ning hakkasin kohe graafikuid joonistama sellest välja ning jõudsin järeldusele. Et tulenevalt sissesõudmisprotsessi jm muutuste mõjudest on vb ehk recoery aeglustunud kuid siiski rühib üles.
    Huvitav oli ka see et minu portfelli recovery jääb tuntavalt alla B poolt avaldataval recoveril sama kuu lõikes.Aga siin võib olla loogika Ratingus. Küsimus teistele nt kuidas Teie portfelli numbrid kokku lähevad?

    4) Ma loodan ja soovin jõudu B-le et saaks teised turud korda taastumise osas ja et uutel turgudel ollakse 100 korda rohkem ettevaatlikumad ja kaalutletumad kui varasemalt.

    Tänud Tauri!

    Like

    • Tauri

      Jah, Vaiko. Selles osas nõustun, et konstruktiivset probleemilahendamist on vähe. Seda peaks olema kordades rohkem.

      Recovery osas on mul samuti päris tublilt raha sisse tulemas. Mind eelkõige huvitaks mis seis on aasta pärast – kuidas on käitunud need laenud, mis on pankrotistunud 2013 ja 2014. a. alguses?

      Tänud lugemast! 🙂

      Like

  3. maus

    Olin Bondora suhtes juba üsna skeptiline, peale artikli lugemist enam ehk mitte nii skeptiline. Igatahes väga hariv lugemine, mille eest võiks Bondora, miks ka mitte, autorit väikese preemiaga kostitada.

    Like

    • Tauri

      Kunagi ammu-ammu kirjutasin ühe postituse edukamalt investeerimise osas. Üheks märksõnaks oli emotsioonide taltsutamine – kui kõik ümberringi hüüavad, et taevas kukub alla, siis meie ülesanne peaks olema selgeks teha, kas taevas kukub alla või tegelikult siiski ei kuku?
      Samast loogikast lähtudes peaksime alati kaasa mõtlema, et miks tehakse asju nii nagu seda tehakse? Kas meil jääb midagi äkki märkamata? Kas me kujutame asju liiga optimistlikult / pessimistlikult?

      Üks huvitav näide. Nimelt ülikoolis tuli ühes loengus teemaks probleemide mõistmine. Üliõpilastelt paluti ühte probleemi kirjeldada ning üks noormees tõi välja, et peale trenni riputab tossud aknast välja nii, et paela otsad jäävad tuppa, tossud välja. Kuidas teha nii, et akent avades tossud välja ei kukuks?

      Õppejõud pakkus huvitava mõttekäigu: riputad tossud aknast välja, sest nad haisevad peale trenni, eks? Jah! Järelikult ei ole probleem selles, et kuidas tossud edukalt välja rippuma saada, vaid üle tuleks vaadata toa ventilatsioon, et ei oleks vajadust tosse välja riputada (talvel seda ju naljalt ei tee!).

      Preemiat ei sooviks, tahan luua lisaväärtust sõltumatult ja läbipaistvalt. Kui mulle endale midagi ei meeldi, siis peab mul olema õigus seda öelda. 🙂

      Like

  4. Stiivo

    Aitäh postituse eest. Pessimist vähenes märgatavalt.

    Mina isiklikult vaevlen informatsioonipuuduses, kuna inglise keelt piisavalt ei valda. Uudiskirjad ja blogi jääb minu poolt tähelepanuta. Ainukesed informatsiooniallikad ongi Bondora foorum ja sinu blogi. Bondora vöiks südameasjaks vötta ka eestikeelse informeerimise. Jah, tegemist pole enam Eesti auditooriumile suunatud teenusega, kuid alguse sai see siiski siit ja eestlasest investor vöiks oluline olla.

    Like

    • Tauri

      🙂 Eks eestlased peavad ise olema tahtelised head kommuuni looma, kus selliseid probleeme lahendada, mida saaks omavahel vestlemisega lahendada. 🙂

      Olen rõõmus, et artikkel lõi Sulle lisaväärtust!

      Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s