Laenude taastumine, jaanuar 2013

Eelmise aasta suvel uurisin sügavamalt Bondora laenude taastumise kohta. Eelkõige soovisin teada saada jaanuaris 2013 väljastatud laenude statistikat pankrotistumiste osas ning nüüd on aeg tulemused taaskord üle vaadata.

Juuni 2014 oli seis selline

Protsentarvutuse muutujad on kogemata valepidi läinud, peaksid olema Recovery / EAD1 ning Recovery / EAD2.

Untitled

November 2015:

nov15brecoveryJan133 lepingut on teinud viimati makse novembris, 7 lepingut oktoobris ning 3 lepingut septembris – aktiivne sissenõudmisprotsess alles käib!

Advertisements

12 thoughts on “Laenude taastumine, jaanuar 2013

  1. Vaiko

    Näide ilustab väga hästi 18k vs 34k erinevust ja vahe suurust. Ehk tõsine taastumine algab ca peale 1,5 aastat.

    Muide kas lepingud siis mitte alla 5a ei olnud?

    Like

    • Tauri

      No peaaegu saab nii öelda. 8 lepingut on tekkinud vahemikus 18 – 34 kuud, ülejäänud olid enne 18 kuu piiri olemas.
      Mullegi üllatuseks on taastumine olnud suhteliselt viisakas.

      5-aastased lepingud tulid vist kunagi 2013 lõpus?

      Like

  2. Lauri

    Kas ma saan õigesti aru, et 34k pärast laenude väljastamist on probleemsed laenud taastunud 91,34% ulatuses? See on ikka väga kena number..

    Like

    • Tauri

      Lihtsamalt öeldes jah.

      Keerulisemalt öeldes näitab Recovery/EAD1 tegelikult taastumist võlasoleva põhiosasumma suhtes pankrotistumise momendil. Kasumiläve meetodit vaadates (10 eurot investeerin, mingi saan intresse ja viiviseid 2€ ning põhiosavõlg on 9 eurot, siis kasumiläveni on 10-2 = 8€) on taastumine olnud suurem kui võlg ehk isegi punased lepingud on reaalselt kasumit teeninud (116% ehk ca 16%)

      Like

  3. EP

    Isepankur 2013 jaanuar vs Bondora 2015 november on kahjuks täiesti võrreldamatud nähtused. Vaadake kasvõi tabelit “Laenumaht ja kasutajate arv” siin lehel: https://www.bondora.ee/et/investeeri/statistika
    Ma kindlasti ei laiendaks tollase laenuportfelli taastumisi hilisema perioodi laenudele. Mõned märksõnad, miks mitte: Hispaania, Soome, Slovakkia, sissetulek ja/või kohustused kinnitamata jne.

    Like

    • Tauri

      Käesoleva postituse eesmärk oli vaadata tagasi 2013. aasta jaanuari pankrotistunud laenulepingutele, tegime seda juunis 2014, kui nüüd, novembris 2015. Sellest peegeldub dünaamika kuidas ühe konkreetse perioodi laenud on muutunud: kui palju on juurde tulnud, kui palju on taastunud jne.

      Antud statistika annab märku, et laenude väljastamise hetkest ca 3 aasta pärast on vahepeal pankrotistunud Eesti laenud (muid riike 2013. aastal Bondoras esindatud ei olnud) suhteliselt korralikult taastunud. Minu meelest on see julgustav statistika, mille põhjal investeerimisotsuseid teha. Sageli kipume punased laenud maha kandma, kuigi selleks võib puududa selgemõtteline vajadus.

      Like

      • Taavi Pertman

        Mingisuguseid üldisemaid järeldusi selle põhjal sellegipoolest teha ei julgeks, kuna laenumahud on täesti teistsugused, laenude väljastamise, hinnastamise jmt protsessid on täielikult muutunud.

        Sissenõudmisprotseduur on ka totaalselt teistsugune, alustades sellest, et vahekohut enam ei tohi kasutada ja lõpetades inkasso teemaga, mis võib isegi suurema taastumise toimumise aja ühes või teises suunas teise kohta nihutada.

        Rääkimata, et Eesti kogemust teiste riikide peale ei oleks ka siis mõistlik ilmselt üldistada, kui vahepeal midagi muutunud ei oleks.

        Sellegipoolest, vanemate laenude puhul see muster kehtib siiani jah, et suurem taastumine hakkab seal kusagil peale 18. kuud alles.

        Like

  4. Kehvik

    Taavil on õigus – 2013.a. laenud on hoopis midagi muud kui 2015.a. laenud. Väga tulemuslik ja ka odav oli Eesti laenude puhul vahekohus.

    Nüüd seda ei ole. On vaid inkassofirmad, mille tulemuslikkusess epole mul paraku mitte mingit usku.

    Like

    • Tauri

      See artikkel on vaid ja vaid 2013. aasta jaanuaris väljastatud laenude taastumise kohta. Võrdlusmomendi suhtes sai esimene postitus tehtud juunis 2014 ning nüüd, novembris 2015 vaatasin asja uuesti üle.

      Kui sooviksime midagi võrrelda, siis pakun välja, et teen jaanuar 2016. kohta samasuguse artikli, et siis võrrelda kuidas on taastumine selliste laenude puhul.

      Like

    • Vaiko

      Mingit 100% järeldust ei saa teha, kuid minu jaoks tekitab mõtteainet et Omaraha maksab 60% defaultinud laenud tagasi ja müüb edasi väidetavalt inkassole. Järelikult on võimalik inkassol veel võimalik teenida selle järgijääva summa pealt.

      Like

      • Tauri

        Kas OR ei maksa ca 30-35% summast tagatisfondist ning ülejäänud 25-30% tuleb inkassolt?

        Õige aga ta on, et inkasso peab selle pealt vee teenima, seega lootust inkassode osas veel on. 🙂

        Like

    • Robert House

      Inkasso nimega Riik töötab ju päris hästi. Enamus rahvastikust annab otsese vajaduseta iga kuu 50% oma tööst ja vaevast, et Toobalile kütust osta.

      Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s