Kuuülevaade: OKTOOBER 2015

Happy halloween, muahahahaha!

Halloween on viimasel ajal ka Eestis populaarseks saanud. Kuigi ameerikalikult kõrvitsaid me ei lõika, siis kostüümides noori inimesi võime Tallinna linnas 31. oktoobri õhtupoolikul näha küll (vähemalt mina nägin). “Komm või pomm?” Minu podcastilistis on paar USA podcasti, mis väga sügavalt juba pikemat aega on halloweeni ühel või teisel moel sisse toonud, seega usun, et tegu on sealmail üsnagi olulise üritusega. Eesti vaste Halloweenile võiks olla mardi- või kadripäev. Kaks korda aastas on lastel (ja lustakamatel täiskasvanutel) võimalus ukselt uksele käia ning kommikotte täita (mardijooksu tehakse 09.11 ning kadrijooksu 24.11). So, be aware…

Bondora

LendIt konverentsil ütlesid paljud esinejad, et ühisrahastuse läbipaistvus on (äärmiselt) vajalik. Kuigi jutt käis avatud laenuraamatutest, siis Bondora puhul sooviksin ma üles võtta info kuvamise veebivaates. Sujuvalt on maha võetud igakuine laenumahu graafik, mis indikeeris Bondora laenumahtude dünaamikat. Ilmselt ei olnud tulemused sellised, et neid näidata (avalikuks põhjenduseks saab tuua investorite poolse graafiku vääriti mõistmise seoses punaste laenudega). Minu meelest on see suur samm tagasi, sest nüüd peaksin ise otsima laenuraamatust igakuist laenumahtu. Isegi börsiettevõte Lending Club ei varja oma veebilehel igakvartalist laenumahtu, kuigi regulatsioonid seavad neile suuremaid takistusi. Laenumahu kuvamine tundub minu jaoks elementaarne, kas ka Sinu jaoks, Bondora?

Üldisemas plaanis on Bondora olnud õigemal kursil kui kunagi varem. Suurenenud on kliendisuhtlus (eeskujulikult on tööle pandud blogi, kust ühisrahastushuviline saab infot sektori kohta), kui ka äriloogika (nüüdsest saab punaseid laene järelturul müüa). Miinuspoolele tuleb kanda uus portfellihaldur, mille kõige konservatiivsem strateegia eelistab suuresti D ja E grupi lepinguid. Minu jaoks ei ole see konservatiivne, vaid üle keskmise riskiga. Teen ettepaneku Bondorale moodustada ka neljas portfellihaldur (nimega Ultrakonservatiivne), kuhu kaasatakse 5% AA, 15% A, 25% B ning 55% C lepingutest. Küsimus on ju selles, et kas investeerida või mitte. Tänane D ja E grupi laenudest kubisev konservatiivne portfellihaldur mind kätt portfellihalduri aktiveerimiseks tõstma ei sunni.

BOrecoveryRäägime nüüd pisut tulemustest. Taastumine oli sigavinge! Esmalt ütlen ära, et müüsin ühe väga vana punase lepingu maha 80% põhiosa väärtusest. Samas ostsin juurde kaks lepingut umbes -57% juurdehindlusega. Seetõttu ei ole taastumisinfo päris 100% tõepärane. Põhiosavõlg kasvas tehingute tõttu umbes 20 euro võrra. Mis oli aga positiivne – tänaseks sisse nõutud põhiosa summa ning sisse nõutud intressi ja viiviste summa oli kokku ca 20 eurot! Mul ei ole nii kõva taastumist varem olnud.

Tulevikus loodan, et sama rütm jätkub. Samal ajal pankrotistus küllaltki vähe lepinguid, mis tähendab, et kuine netotulu oli tavapärasest suurem.

Laekunud intressitulu oli üle 79 euro.

Muuseas, kui soovite netokasumit ja konto väärtust kasvatada, siis tasub osta järelturult allahindlusega laenulepinguid. Varemnimetatud kaks lepingut maksid mulle kokku umbes 8-9 eurot, kuid kuna põhiosajääk oli 24 euro kandis, siis kasvatas nii kasumit kui portfelli väärtus 16 euro võrra. Minu meelest väga sürreaalne, sest tegu oli punaste laenulepingutega, millest ei pruugi kunagi taastumist tulla (ma siiski loodan, et vähemalt põhiosasummas suudetakse taastuda).

Järgmine pilt on kõigile, kellele meeldib teiste rahakotis surkida. Siin on palgatöötaja kolme aasta raske töö 🙂

boaccvalue

MoneyZen

Intressitulu tuli pisut üle 9 euro. Uut kapitali ei ole lisanud ning uusi lepinguid sõlmiti tagasituleva raha arvelt 2 tükki.

Minu MoneyZeni portfellis on kokku 90 lepingut, millest

  • 4 tk Zen-3
  • 2 tk Zen-2
  • 5 tk Zen-1
  • 11 tk Ennetähtaegselt tasutud
  • 1 tk Tähtaegselt tasutud
  • 1 tk Legal Action
  • ülejäänud Zen

Projitseerin pisut tulevikku omaenda portfelli näitel (disclaimerina olgu öeldud, et alla 100 lepingu on ebapiisav kogus tõeliste järelduste tegemiseks): kui Zen-3 lepingud peaksid jõudma staatusesse “Legal Action”, siis oleks minu aktiivsest portfellist 6,4% lepingutest halvaks läinud. MoneyZeni kunagine eesmärk oli hoida portfelli halbade laenude osakaal allapool 2% piiri, mis tähendab, et täna peaks taastumine olema 68,75% portfellist. See küll ei ole mitte midagi müstilist, kuid suures plaanis peaks MoneyZen arvestama, et 2% eesmärk võib olla pisut liiga optimistlik. Pigem tasuks siin võtta üle Bondora lähenemine: seniks pole vahet kui suur on intress ja pankrotistumise määr kui netotootlus on üle 12%.

Ühisrahastuse suurimaks plussiks on avatud laenuraamatud. Kõik registreeritud huvilised pääsevad juurde ettevõtte väljastatud laenuandmetele, et nende najalt omale sobivaid analüüse koostada. Sarnaselt pakub MoneyZen ülevaadet oma laenuraamatust.

Võtan vaatluse alla 2014. aasta laenud (eeldan, et tegevuse alguses on kaitsemeetmed ja hinnastamine kehvemad kui hiljem, eelduseks: kogemusega tuleb tarkus).

  • Kokku 185 laenulepingut, millest
    • 3 tk Debt collection
    • 1 tk Debt collection (scheduled)
    • 27 tk Legal Action
    • 5 tk Legal Action (scheduled)
    • 1 tk Recovered
    • 5 tk Repaid
    • 33 tk Repaid early
    • 82 tk Zen
    • 19 tk Zen-1
    • 5 tk Zen-2
    • 2 tk Zen-3
    • 2 tk ZenFund

Toimivaid lepinguid on hetkel 58,4% väljastatud lepingute hulgast (arvestatud on Zen, Zen-1, Zen-2 ja Zen-3 lepinguid). Üllatavalt suur kogus lepinguid on kas kohtus või võlgade sissenõudmises (19,45%), mis tähendab, et taastumine peaks 2% eesmärgi suhtes olema erakordne (ca 90%). Samas on näha ZenFundi kompensatsiooniskeemi, mille kaudu on investoritele kaetud 2 lepingu rahad.

MoneyZeni veebist, 01.11.2015:

ZenFund – Portaali poolt hallatav fond, mille sissemaksed on kohustuslikud igale Laenusaajale Laenulepingu sõlmimisel. ZenFundi summa kajastatakse laenupakkumises ning lisatakse laenulepingu sõlmimisel Lepingutasusse. Fondi rahaliste vahendite arvelt on Portaalil õigus hüvitada Investoritele maksejõuetute Laenusaajate Laenulepingutest tulenev kahju.

Tagatisfondi ideoloogiat tutvustas kunagi RateSetteri platvorm Suurbritannias (aasta oli siis 2010?). Põhimõtteliselt kogutakse kõikidelt laenuvõtjatelt provisjonide katmiseks iga kuu mõned sendid raha, et pankrotistuvad laenud oleks võimalik kogunenud fondist hüvitada. Eestis kasutab lisaks ka Omaraha seda skeemi, mis annab neile võimaluse pankrotistuva laenu eest investoritele pisut rohkem maksta.

Minu majanduslik loogika arvab, et tagatisfondid ei ole õigustatud. Ühisrahastus on osa FinTechist, kus määravaks saab efektiivsus laenuvõtjate leidmisel ja lepingute allakirjutamisel. Kõrgem efektiivsus peaks andmeanalüüsidele tuginedes andma täpsema ülevaate laenuvõtja riskidest, mistõttu on platvormidel võimalik laenuvõtjaid paremini hinnastada ja olla pankadega võrreldes kõrgemas positsioonis paremate laenutingimuste pakkumisel. Seetõttu tundub tagatisfondi olemasolu raiskamisena, sest lisab igakuiselt laenuvõtjate laenumaksele lisatasu. Kui portaalil on 1000 laenuvõtjat, kes iga kuu kõik maksavad 1€ tagatisfondi, siis 12 kuu pärast on meil 12 tuhat eurot kogunenud (eeldusel, et uusi laenuvõtjaid ei lisandu). Kui aga 20% laenudest on problemaatiline, siis näiteks võrdse 1000€ laenusumma korral tähendab, et kõigi laenude katmiseks peaks olema 20 tuhat eurot fondi kogunenud. Selge on see, et 60% on parem kui 0%, kuid minu meelest on tegu varjatud maksuga: karistada saavad head laenuvõtjad, kes maksavad kinni problemaatilise kontingendi tegevuse.

Sooviksin tagatisfondi kohta kuulda Teie arvamusi, palun jätke oma mõtted allpool kommentaarina. 🙂

Crowdestate

Crowdestate suurim uudis on võib-olla nende uus veebiplatvorm, mis ühtlustab investeerimise võrreldes muude portaalidega. Nüüdsest on vaja teha rahaline kanne oma Crowdestate investeerimiskontole (umbes nagu Bondoras, Estategurus jne) ning alles siis on võimalik projekti investeerida. Tõsi, ühtegi projekti täna uuel platvormil veel pakkumisele tulnud ei ole ning uue platvormi funktsionaalsust seetõttu katsetada saanud ei ole.

Oktoobri keskpaigas tuli üles Kotzebue 14 korterelamu rekonstrueerimisprojekt, kus osalesin 300 euroga. Minu suunalist rahavoogu oktoobris ei olnud (järgmine kord on raha loota ilmselt jaanuaris kui peaks lõppema Raua 25 laenuleping; samuti võib tõenäoliselt oodata Rootsiküla korteritest kiiremat rahatagastust: vaid 1-2 korterit on veel müümata).

Estateguru

Estateguru lõhkas oktoobris korraliku mürsu: laenumaht oli esimest korda üle miljoni euro! Mitmed projektid rahastati üllatavalt kiiresti (näiteks 535 tuhande eurone Mardi majade projekt käis suhteliselt nobedalt, rääkimata 15 tuhandesest Muhu projektist).

Isiklikult olen seal investeerimisega hetkel kimbatuses. Estateguru soovitusraha on olnud niivõrd suur sel aastal, et tahes tahtmata tekib mõte, et äkki tuleks ikkagi luua ettevõte ja selle alt oma investeeringuid haldama hakata. Tulumaksukulu käesoleva aasta teenistuse eest tuleb küllaltki priske ning hea meelega lükkaks tulumaksu senikaua edasi kuniks võimalik (loe: maksta tahaks alles siis kui raha reaalselt tarbimisse võtan). Rahafoorumi korraldataval ühisrahastuse päeval esineb Glimstedti advokaat, loodan, et ta selgitab paremini kuidas ettevõttega toimetamine ühisrahastuses välja nägema peaks (eriti nüüd, kus mulle tundub, et Bondora investeeringute puhul annan mina laenu Bondorale, kes selle siis edasi laenab; ettevõttelt ettevõttele laenuandmine peaks olema ju OK?).

Esimest korda oma ühisrahastuse ajaloos kandsin raha välja mõnest portaalist. Juhtumisi on tegu Estateguruga, kust võtsin välja 94 eurot. Seega minu sisse pandud raha keerleb platvormil nüüd 6 eurot. Intresse laekus 4,07 eurot. Oktoobris saadud soovitusrahad:

  • Niguliste 8 Tallinna Vanalinnas, 7,60€
  • Toome puiestee arendus, 21,35€
  • Muhu mereäärne talukoht, 19,21€

Kokku tulemus suhteliselt soliidne 52€. Tõsi, soovitusraha summeerimisel on mingisugune viga sees, sest konto detailvaates on raha umbes 10 eurot kusagile jooksu pannud. Loodetavasti Estateguru teeb asja peatselt korda.

Uutesse projektidesse ei investeerinud (v.a. Niguliste 8 Tallinna Vanalinnas, mis aktiveerus alles 01.10).

Fundwise

Siidrikoja osak kanti lõpuks väärtpaberikontole, mistõttu olen nüüdsest õnnelik alternatiivse investeeringu omanik. Tõsi, LHV interpreteerib osakut eriskummaliselt, näidates tänast turuhinda 1 euro peal. Kuuldavasti on tegu mingisuguse apsakaga andmete kuvamisel ning tegelikult muid tehinguid peale Fundwise rahastusvooru ei ole nende osakutega tehtud. Siiski võib päris kurb pilt vastu vaadata nendel investoritel, kes ostsid kümnete tuhandete eurode eest osakuid.

siidrikodaLHV

Muuseas – väärtpaberikontol peabki olema kajastatud nimiväärtus 1€. Fundwise kampaanias osaledes tasub tähele panna, et pakkumisel on 1€ nimiväärtusega osak sellise summa eest, mida indikeerib minimaalne osalustasu. Osaku või aktsia nimiväärtus ei näita selle turuhinda.

Kokkuvõte

Oktoobriga võib rahule jääda. Punastelt laekumine Bondoras oli väga edukas; Estateguru näitas, et neis on potentsiaali kasvada suureks; Crowdestate tuli välja uue ja mugavama platvormiga. Hetkel olen mõtlemas ettevõtte loomisele varahalduslikeks eesmärkideks. Tuleb veel selgeks teha millistel platvormidel on legaalne investeerida ja millistel võib probleeme tekkida litsentseerimisega (siinkohal võiksid platvormid pisut enam teavitustööd teha). Muidugi ootan soovitusi raamatupidamise osas: milliseid raamatuid lugeda tasuks, milline oleks lihtne ja soodne raamatupidamistarkvara jne?

Kokku teenisin tulu 141 eurot. Kas Sulle meeldiks, kui teeniksid palgale iga kuu 141 eurot juurde? Kiyosakilikult tahaks öelda: pane raha enda eest tööle!

Kuidas Sinu oktoober möödus? Kas oled teenitud tuluga rahul? Võib-olla tegid mõne lisatöö ja kasvatasid seeläbi tulusid? Anna meile teada! Selleks palun kirjuta oma mõtted kommentaariks ning võimalusel jäta 5-tärni skaalal hinne sellele postitusele. Garanteerin, et vastan kõigile kommentaaridele isiklikult! 😉

Advertisements

18 thoughts on “Kuuülevaade: OKTOOBER 2015

  1. Joonatan

    Raamatupidamistarkvarana tasuks ehk kasutada riigi enda poolt loodud veebipõhist e-arveldajat. Esimene aasta tasuta ja seejärel olenevalt tehingute koguarvust 5-9€ aastas… ehk suht tasuta. 😀

    Like

      • Joonatan

        Tundub nagu väga lihtne… Teen müügi-ostu arveid ja tasumise ja asjad on automaatselt imporditavad panga väljavõttest. TSD’d jmt kraam liigub raamatupidamistarkvarast otse EMTA’sse, seega eraldi ei pea emta’s käima.

        Ma ütleks, et on küll väga mugav. 🙂

        Like

  2. Mikk

    Kui oled omale ettevõtte ära registreerunud ja läbi selle investeerimise iseärasused selged, kas oleksid nõus ka siis selle teemalise blogipostituse tegema?
    Edu

    Like

  3. Merle

    Kas sellega ei teki probleemi, et kui ettevõtte peamine (või ainuke) tegevusala on laenuandmine/investeerimine, siis hakkavad ettevõttele kehtima sama ranged nõuded nagu nt kommertspankadele, mida ühemeheettevõttel pole võimalik täita? Ja siis võtab Finantsinspektsioon su pihtide vahele. Ma pole muidugi süviti asja uurinud, aga pealiskaudselt on selline mulje jäänud. Loeksin ka suure huviga, kas ja kuidas ettevõtte kaudu investeerimine võimalik on.

    Like

  4. Margus

    Oktoober parim kuu polnud (on seni juuli), kuid mitte ka halvim. Seni investeeringud ainult Bondoras, ehk kogemust mujalt pole. Kulme paneb kergitama juba teine portfellihaldurite muutus lähiajaloost. Firma alt tegutsemine pakuks endalegi huvi.

    Like

    • Tauri

      Tegelikult oleks palju mugavam kui firma alla kolimise asemel saaks ühisrahastuse investeeringud investeerimiskonto alla kanda. Kahjuks täna on see veel puudulik.

      Like

  5. Raaa

    Sooviks uurida kuidas on võimalik saada Bondoras nii kõrget netotootlust (üle 20). Tean, et investeerid põhiliselt A, B ja C gruppi. Ise alustasin vaid paar kuud tagasi ja kontol hetkel veidi üle 400euri (mis pole ideaalne, kuid eelistasin hetkel teisi platvorme). Laene 86 (5eur tk) (C= 55%, B=30%, A=15%) XIRR kõigub 9,5-10% vahel. Suutsin kogemata 2 laenu 95% allahindlusega maha müüa, mis tõmbab hetkel XIRR allapoole.

    Kas see üle 20% tootlus on tingitud vanemate laenude kõrgematest intressidest või ka praegustest madalama klassi laenudesse investeerimisest? Kuna mul on hetkel 17 laenu 86st viivises + 2 pankrotis siis ei julge madalamatesse klassidesse eriti investeerida, sest portfell väike ja ei soovi defaultidega raha väga pikaks ajaks kinni panna.

    Kas madalamatesse laenudesse investeerimine võiks tõsta XIRR üle 20 või on see 20 tänu vanadele laenudele?

    Like

    • Taavi Pertman

      Arvestades, et A, B ja C grupi laenude intress on valdavalt allpool seda 20% piiri või sealt napilt üle, siis võib ilmselt sellest eeldada, et tulemus on suuresti vanade laenude pealt.

      Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s