Kuuülevaade: SEPTEMBER 2015

Kool algas! Tunnen ennast grumpy old man’ina, kes pahandab, sest nüüd on terve linn autosid jälle täis ning tööle minek ja tulek võtab rohkem aega. Tegelikult ei ole asi nii hull, sest Motley Fooli uudistesaade on piisavalt äge, et autosõitu nautida.

Kilesauna ei ehitanud, seega selle lõigu võime septembrikuu kokkuvõttest välja jätta. Küll aga korra kuu keskpaigas kasutasin seda (kui Saaremaal käisin) ning kõrvu kõrvetava leili saime küll kätte.

29. septembril kohtusime toredate inimestega Investeerimisraadio pubiõhtul (Rahapuu omast on kuidagi sujuvalt Investeerimisraadio oma saanud). Need viis tundi, mis mina seal olin, möödusid kiirelt. Vestlesime põhiliselt ühisrahastusest, kuid jutuks tulid ka kinnisvarateemad. Trendidest rääkides tundub, et investorid on lätlaste Mintosest palju suuremas vaimustuses võrreldes Bondoraga. Mulle hakkas vägisi külge tikkuma mõte, et äkki tulevikus kasvab Mintos suurimaks ühisrahastusplatvormiks Baltikumis? Ühisrahastus on siiski trust based business.

Bondora

Juulikuu šoppamised järelturul eesmärgiga katsetada riskantsemat strateegiat ei ole tulu toonud. Mäletatavasti ostsin -15..-30% allahindlusega kohe-kohe pankrotistuvaid Eesti laenujuppe lootuses, et kui nad ka vaid põhiosa taastuvad, siis olen nendega kasumis. Vahepeal on aga selgunud, et Bondora muudab võlgade sissenõudmise protsessi ja kulud kantakse julmalt investoritele edasi. Seega on oht, et maksan potentsiaalse võidu inkassode kaukasse. Loo moraal: mida passiivsemaks suudad investeeringu ajada, seda parem!

UntitledIntressitulu oli tugevas languses ‘+2 kuud’ reegli tõttu. Kuna juulis põhiturule investeeringuid ei teinud, siis selle tulemused on näha alles 2 kuud hiljem, kui maksetähtajad hakkavad kätte jõudma. Samas pankrotistusid olemasolevas portfellis mõned laenud, mis tulemust allapoole tõid.

Intressitulu oli ca 73 eurot ehk 10% väiksem võrreldes augustiga.

Punaste laenude osakaal kasvas kuu jooksul 867 eurolt 911 euroni ehk 44 euro võrra. Samas tuli punastelt laenudelt hinnanguliselt 10 eurot raha tagasi, mistõttu punaseid laene tekkis rohkem kui 44 eurot, kuid lõppkokkuvõttes tasakaalustasid nad tulemuse nimetatud 44 euro kanti. Usun, et järgmise aasta suveks on vahe veelgi enam kahanenud.

Tootluseks kuvab Bondora portaal 23,3%. Lisan allapoole mõne pildi, et kunagi tulevikus oleks huvitav hinnata portfelli muutumist läbi aja.

Untitled

Untitled

Võlamenetluse statistika (koondtulem):

Investeeringuid: 192

Põhiosavõlg: 911,61€

Kogunenud intress ja viivised: 675,15€

Tänaseks sisse nõutud põhiosa summa: 124,55€

Sisse nõutud intressi ja viiviste summa: 23,05€

MoneyZen*

Intressitulu laekus ca 10€.

Estateguru

Investeerisin Niguliste 8 ning Kõrgepalu mõisa projektidesse vastavalt 100 ja 178 eurot. Kõrgepalu mõisa projekt on ka töösse läinud ning ca 25 eurot olen selle tõttu saanud soovitusraha. Täpselt sama summa on kokku tagasi saanud need investorid, kes läbi minu soovituskoodi investeerisid.

Maksustatavat tulu laekus umbes 30 eurot. Enamus sellest moodustas soovitusraha, natukene tuli tavalist intressi ning üks projekt lõppes varem, mistõttu sealt tuli tavapärasest suurem intressimakse.

Crowdestate

Juhhei! Esimene projekt on õnnelikult lõppenud ning kõik investorid peaksid tänaseks päevaks olema raha kätte saanud. Rääkisime Kristiga Crowdestate projektist Investeerimisraadio 20. saates, mis on kuulatav siit. Minu 100 eurot tõi koju maksustatavat tulu ca 37 eurot. Kasum oli mõnevõrra väiksem, sest ca 4 eurot tuli projekti alguses tasuda tehingutasudeks.

Uusi projekte väga palju kahjuks ei ole pakkumisel olnud. Loodan, et oktoobris tullakse välja uue platvormiga ning seejärel läheb fookus taaskord erinevate projektide analüüsimisele.

Fundwise

Mulle meeldib Fundwise äriidee. See on umbes selline ‘käi p*rse Eesti riik!’ ideoloogial põhinev uudne lähenemine, mida vajame rohkem kui sõõmu värsket õhku. Las ma selgitan lähemalt.

Ikka juhtub nii, et koht, kuhu riik oma kämblad ulatab, on vaja kohe ära reguleerida. Surnuks. Noh, et inimene ise ei saaks omale liiga teha, olgu see siis pensionifondi valik, kust on oskuslikult välja jäetud otsene investeerimisvõimalus mõnda passiivsesse indeksfondi. Ikka tuleb inimest kaitsta ja teenustasude näol lasta pool raha fondihalduritel ära varastada (piltlikult öeldes). Olen kuulanud sadu tunde erinevaid USA podcaste, kus inimesed küsivad saatejuhtidelt nõu kuidas oma pensionirahadega tegeleda. Valik on suur ning inimesed on oma pensionist reaalselt huvitatud. Meil aga pakutakse sama hunti, mis punamütsikese muinasjutus ringi rallitab, lihtsalt kleit on teistsugune selga tõmmatud. Küsimus ei ole vaid pensionifondides, vaid üleüldine. Näiteks põllumajanduse kohta on olnud kuulda, et kui Soome põllumees täidab tingimuse X, siis saab toetust. Eesti põllumees peab toetuse saamiseks täitma veel tingmused Y, Z ja T ning ka siis ei ole veel kindel, et kõik on nii nagu peaks. Või kui käibemaksu tõsteti kriisi ajal 2 protsendipunkti võrra 20 protsendile, siis mäletan, et sellega käis kaasas foon “Täna on raske, tõstame käibemaks ning olukorra paranedes taastame endise olukorra!” Reguleeriti hoopis kütuseaktsiisi ja majutusasutuste käibemaksu kõrgemale.

Ma tõesõna kardan, et kui ühisrahastusplatvormid tugevat koostööd ei tee, siis viie aasta pärast avastame, et ühisrahastusse investeerimine on nii ära reguleeritud, et investeerida saavad vaid need kodanikud, kelle varade väärtus on a’la 500 000 eurot. Rikas inimene peaks ju aru saama kuidas majandus töötab ja tõenäoliselt ei ohusta tema oma investeerimisotsustega enda finantspositsiooni! Aga lotopiletite ja padrunõllede peale võivad kõik täiskasvanud inimesed kulutada oma raha palju tahes..

Fundwise loob võimaluse investeerida reguleerimata ettevõtetesse. Sellistesse, mis on nii radioaktiivsed, et võivad väga kiiresti osutuda kas uuteks Facebookideks või hääbuda siinsamal maamunal kiiremini kui ühel elektronil kulub aega ümber aatomituuma tiirlemiseks. Jah, nõustun, et kõigil inimestel ei ole kompetentsi hindamaks kas tõenäoliselt on tegu eduloo või õnnetusega. Siiski vajame me võimalust ise otsustada ja seeläbi hoida mingisugune ohutunne üleval. Lugesin pool aastat tagasi ühte huvitavat artiklit, kus ameerika perekond (küll Eesti juurtega) tuli Eestisse elama. Ameerikas viiakse lapsed kooli, trenni ja isegi tualetti. Üksi ei tohi kusagile minna, sest mine tea, mil keegi lapse kaasa võtab. Üllatav on muidugi see, et Eestis oskavad lapsed ise kooli minna ning uude kultuuri toodud lapsed olid hüsteerias kui ema ütles, et minge nüüd ise kooli. Kahe kuu pärast helistas noorem laps (8. aastane poeg) emale teel koolist koju (lapsed ikka seiklevad), et “uups, eksisin ära. Aga no worries, saan hakkama!” Ja sai hakkama.

Finantsvabadus tähendab, et saame olla oma otsustes vaba. Ma ei leia, et mul oleks mugav ja turvaline toetuda teisele pensionisambale. Tahan ise oma pensionisamba luua ja võtta sellesse nii aktsiaid, kinnisvara, kui laenata raha välja teistele inimestele ja ettevõtetele. Kui saan hõlpsalt investeerida vaid näpuotsaga mõnda väikeettevõttesse, siis võib sellest saada väga mõjus osa minu tulevasest pensionisambast. Võib-olla ka mitte. Aga vähemalt ma tean, et olen ise oma saatuse sepp olnud, mitte mõni pensionifond koos Kreeka võlakirjade afääri või muu sarnasega.

PS! Loe ka Jaak Roosaare arvamust meie pensionisüsteemi kohta siit.

siidrikodalogoFundwise lihtsustab investeerimist ettevõtete omakapitali. Mulle meeldib, et läbi Fundwise ei ole ma seotud platvormiga, vaid ettevõttega (osakud kantakse minu väärtpaberikontole), seega kui Fundwise üks hetk enam ei toimi, siis on minu investeering mul alles. Loomulikult võib juhtuda, et investeering lendab ise upakile ja idufirmade puhul on selle tõenäosus väga suur. Seetõttu loodan, et Fundwise kaudu on tulevikus võimalik investeerida pikemaajalise ajalooga ettevõtetesse.

Investeerisin 200€ Siidrikoja omakapitali tõstmisesse. Punkt üks oli see, et tahtsin näha kuidas kogu protsess välja näeb. Punkt kaks on see, et mulle meeldis ettevõtte idee ja nägin, et neis võiks olla potentsiaali tulevikus olla toimiv ettevõte, mis kasvab ja areneb.

Kokkuvõte

Teised inimesed ja ettevõtted saatsid septembris minu poole 150 eurot. Mulle meeldib Robert Kiyosaki raamatutest tuttav idee, et raha on töömesilane, kes peab minu eest 24 tundi päevas tööd tegema.

* MoneyZeni kirjeldav peatükk ei ole poolik. What you give is what you get.

Kuidas Sinul september möödus? Kas jäid rahule?

Advertisements

9 thoughts on “Kuuülevaade: SEPTEMBER 2015

  1. rk

    Hei…. Muhe lugemine nagu ikka.
    Minu küsimus oleks et kui riiki kirud…. miks sa siis ise samas seda liigakasuvõtjad toetad maksudega? Selle all pean silmas seda, et miks sa ei OÜ’ta oma investeeringutega?

    Like

      • rk

        Täpselt sama mõtlen ka ise…. usun sina ja mina kes;
        1 investeerime nii väikses koguses et mahu isegi KM piiri sisse ei ole isegi maksuameti huvides. arvan maksuametniku tund on rohkem väärt kui meie tulusus
        2 näiteid huvitavamatest kaladest on piisavalt et mitte is ekarta sama teha
        3 üüritulude maksustamine on palju suurem kadu riigile—- ja seda isegi ei suudeta korda teha….. usun investeeringuteni nad ei jõua veel niipea

        Like

      • Tauri

        Küsimus on pigem moraalne – kui soovin, et riik areneks, oleks läbipaistev ja turvaline, siis seda ei ole võimalik saavutada petturlusega. Pigem andku roheline tuli, et näiteks kuni 100 000€ ulatuses laenuandmine ühisrahastuses holdingettevõtte kaudu on OK või tehku asi investeerimiskontole ümber.

        Like

      • rk

        Mnjah minul ka moraalne…. Ehk siis kui mulle teevad ja ma ei saa seda kuidagi keelata siis miks peaksin nn juurde maksma selle eest

        Like

      • Tauri

        🙂 Mõtleme siis niipidid, et kui naabrimees sulle sussi sisse pissib igal hommikul, siis kas sinu lahendus on sussi liigutada või pissid vastu?

        Like

      • rk

        Võrdlus ei päde. Pigem nii et kui naaber peale liigutamist ja korduvat liigutust ikka seda sama teeb… Ja ei piisa ka kui susi suvilasse viid siis lõpuks vastad ikka samaga.

        Like

  2. taivovk

    Mis mõtteid on tekitanud Estateguru uus projekt Nõmme mändide alla? Ühelt poolt tundub tootlus kena, kuid valmistoote müügi-/rendirisk tundub pisut liiga kõrge. Kas ikka on sellistele lossidele võimalikus majanduslanguse tsüklis turgu…

    Like

  3. rahakratt

    Väga hea on su edusamme lugeda, palun jätkata.
    ps. taivovk, jagan sinu seisukohta ja mul täpselt samad mõtted. Selletõttu jätan mina Nõmme projekti puutumata enda poolt (isiklik seisukoht). Lisaks muule on see maja kole ja vahel on kõhutunne ratsionaalsusest üle.

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s