Tegin esimese investeeringu Fundwise kaudu

fundwiseUuel platvormil investeerimise alustamine on alati riskantne. Kõik investeeringud vajavad tähelepanu ja nõuavad finantse. Paar aastat tagasi oli asi veel lihtne: kas investeerisid Bondoras, Omarahas või ei investeerinud üldse. Tänane platvormide müriaad on muutnud olukorra märksa komplitseeritumaks, sest kõigil plavormidel korraga investeerida on majanduslikus mõttes laastav. Siit aga kerkib üles küsimus millistele platvormidele ennast fokuseerida, sest silmas tuleb pidada nii platvormi usaldusväärsust kui minimaalseid tingimusi adekvaatse hajutatuse saavutamiseks.

Omakapitali ühisrahastuse investeeringud kalduvad riskantsemate investeeringute valdkonda. Usun, et Fundwise’i kaudu raha kaasavad ettevõtted saavad tulevikus suuresti olema just idufirmad, kes oma kohta turul veel otsivad. Nende jaoks on raha kaasamine muudel viisidel lihtsalt sedavõrd keerukam.

Ma ei nimetaks Fundwise investeeringuid otseselt loteriiks, kuid kindlasti tuleb arvestada, et midagi võib halvasti minna. Seetõttu baseerusin oma otsuse tegemises kolmele olulisemale faktorile:

  • ettevõtte tegevusala
  • meeskonna kompetens
  • ettevõtte tänane väärtus

Siidrikoda OÜ siidrikodalogo

Investeerisin 200€. Sellega seoses: algselt oli minimaalne osalemistasu 600 eurot, kuid blogijad tegid valjumat häält, et investeeringu latti allapoole toodaks. Fundwise ning Siidrikoda koostöös seda ka tegid. 600 eurot pealt ei oleks ma leidnud võimalust, et täna investeerida – investeering oleks võtnud väga suure osa minu ühisrahastuse portfellist ja see ei oleks mulle sobinud.

Siidrikoda tegutseb, nagu nimigi ütleb, käsitöösiidrite tootmisega. Lisaks võib tootesortimendist leida mulliga õunamahla, mis rahavoogude prognoosile tuginedes ei moodusta esialgu kuigivõrd suurt osakaalu siidritega võrreldes. Siidreid saab olema kahte tüüpi: siider 1% ning siider alla 6%.

Kui ettevõtte mõned kuud tagasi pakkumisega Fundwises listitud sai, siis hoidis mind ettevõttesse investeerimast küllaltki kõrge minimaalne osalustasu. Samuti olid eemaletõukavaks mõned muud faktorid, mis pikemaajalisel seedimisel paremini selgeks mõeldud sai (eelkõige idee toota 1% siidrit, mis oleks nö alkoholivaba siider ja müüdav kui alkoholivaba jook). Käsitööõllede-siidrite turg aga on midagi uut ja huvitavat ning suuresti üheks mõjutajaks sai kodukandis pruulitava Pöide ölle idee. Minu meelest on lahe, et erinevaid maitseid leiab poelettidelt üha enam. Kahjuks Pöide pruulikoda (õigemini Põldemulgu OÜ) avalikult investeeringuid ei kaasa.

Miks investorid siidrist huvituvad?

Siidrikoja konkurent Pärnumaal on asutatud kunagise börsiinvestori Alvar Roosimaa poolt. Pealtnägija tegi mõni aeg tagasi Jaanihanso siidrist klipi, mida saab näha siit.

Siidrikoda ise on asutatud Sulev Nõmmanni poolt, kes oli Kawe kapitali üks asutajatest. Mäletan veel neid aegu, kui töötasin Smarten Logistics’is ning Kawe lipud lehvisid maja ees. Toona mõtestati mulle esimest korda lahti ka asjade omamise ja raha väärtus: Smarten on logistikaettevõte ning ei peaks tegelema kinnisvaraäriga. Siiski, ka antud juhul on investor leidnud tee käsitöösiidri tootmiseni.

Siidrikoda arendab oma Siidreid kohaliku kompetentsikeskusega koostöös. Fundwise kampaania foorumiosas tuuakse välja, et üks küllakti mahukas projekt on TFTAKiga koostöös PRIAsse esitatud ehk pipeline hoitakse kuumana.

OÜ Siidrikoda esitas koostöös Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusega 11.septembril 2015 taotluse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) toetuse saamiseks rakendusuuringu “Õunamahla ja kääritatud õunamahlatoodete tootmisel tekkivate pressimisjääkide väärindamine õunapüreeks ja õunapüree baasil valmistatud täiendavateks toodeteks” läbiviimiseks perioodil 1.10.2015-30.09.2018. Projekti eelarve on 382 000 EUR. Projekti tulemused võimaldavad lähitulevikus Siidrikojal rakendada jäätmevaba ringlusmajanduse põhimõtteid ja tuua turule suure turupotentsiaaliga täiendavaid tooteid.

Erinevate projektidega tegelemine on oluline. Ettevõte on määratud hukule kui üritatakse ‘vanast rasvast’ elada, mis idufirmade ja uute ettevõtete puhul on keerukas. Siiski võiks ju vaid siidrit toota ja ülejäänud lihtsalt minna lasta. Ometigi seda ei tehta. Kas projekt rahastuse saab on veel vara hõisata, siiski oleks tegu üle 50% projektiga ettevõtte väärtusest.

Rääkides valuatsioonidest, siis Siidrikoda on hinnatud 600 000 euro peale enne kampaaniat ning ca 700 000 eurole peale kampaaniat. Siidritegemine eeldab masinaid, tehnoloogiat ja oskusteavet. Võttes aluseks, et õlleteoks on vaja umbes 200 tuhande euro eest seadmeid ja tööd vaja teha, siis usun, et siidrivabriku kulud võivad olla samas suurusjärgus, kui mitte suuremad. Ühesõnaga märkimisväärse osa ettevõtte väärtusest võime kirjutada raamatupidamislikult seadmetesse. Kui aga võrdleme kasumiteenimise võimekust, siis 2014. aasta raporti kohaselt oli ettevõte juba kasumis. Tõsi, palgalisi töötajaid ei olnud ning kulud olid madalad. Rahavoogudes ei ole käesoleval aastal absoluutväärtuses väga palju suuremat kasumit ette näha, kuid olukord peaks muutuma juba 2016. aastal. Siiski pean ütlema, et mul puudub kompetents ettevõtte rahavoogude ja tegevusmahtude hindamiseks, sest ma ei tea käsitöösiidrite turust väga palju midagi. See on ka üks risk, mis omakapitali investeeringutel esile kerkib – kas investoril on kompetents hindamaks tegevusmahte ja ettevõtte ootuseid.

Suurbritannias on omakapitali investeeringud tõstatanud terava küsimuse tegevusmahtude ja tulevikuprojektsioonide hindamisel. Selgub, et valdav enamus ettevõtteid ei suuda seatud eesmärke täita. Mis omakorda võib tähendada, et omakapitali investeeringuid teevad investorid, kes ei ole kompetentsed ettevõtte tegevust hindama ning a) usuvad ettevõtte ideloogiat, sotsiaalset positsiooni ühiskonnas ning võimet lahendada mingisugust probleemi või b) eeldavad, et tegu on järgmise Twitteri, Facebooki või Instagramiga, mis toob sisse rekkatäie raha.

E-Car Club raised £100k and therefore returned £300,000. To date investors in all the UK ECF platforms have lost in excess of £5m. Without fail, pitches on a platform like Crowdcube promise returns in 3 or 4 years, so we really should be seeing some by now. There is absolutely no evidence that that we will. Our research, based on Crowdcube and a few pitches from other sites since 2011, shows that 99.9% of the companies that have raised money this way have missed their projections for all years since. Some have missed them by over 1000%.

Minu mõte on see, et ettevõttes on piisavalt materjali, et vormida toimiv siidrivabrik. Rahavoogude tabeli kordajaid vaadates sihitakse enamasti alla 100% kasvu järgmisel aastal võrreldes käimasolevaga. Ei tundu väga üle mõistuse numbrid. Siiski kordan, et mul puudub kompetents ettevõtte adekvaatseks hindamiseks ning osati on tegu ‘nice to own’ investeeringuga.

Investeerimisprotsess

Investeerimine ettevõttesse läbi Fundwise oli üsnagi lihtne. Tuleb määratleda investeeringusumma (minu puhul oli see 200€), täita mõned andmekastid rekvisiitidega ning samuti on vaja Eesti Väärtpaberikonto numbrit. Kuna olen varasemalt aktsiabörsil tehinguid teinud, siis oli mu see number olemas. Seejärel kuvati Siidrikoja pangaandmed, kuhu tuli kanna teha. Hiljem kantakse osak(ud) minu väärtpaberikontole ning tehing ongi tehtud.

Mõned päevad on veel võimalus ettevõttesse investeerida. Kas Sina investeerid? Jäta meile kommentaar ning palun hinda ka postitust!

Käesolev artikkel on informatiivse sisuga ning ei kätke endas soovitust artiklis nimetatud ettevõtteid osta või müüa.

Advertisements

7 thoughts on “Tegin esimese investeeringu Fundwise kaudu

  1. Mairo

    Tubli algatus! Olen samuti kaalunud sarnaseid investeeringuid aga hoian end pigem eemale valdkonnast, millest ma ööd ega mütsi ei jaga ja ei oska näha võimalikke probleeme, konkurentsi ja bürokraatiat, mis selle tööstusega kaasas käib. Mulle tundub taoline rahastamisskeem veel riskantsem kui ühisrahastus ilma tagatiseta. Jään huviga ootama ja vaatama, ehk ühel päeval proovin isegi… 🙂

    Like

  2. Raido

    Vabandust ette imeliku küsimuse pärast.
    Oletame, et ma panen raha sisse. Kuidas ma seda hiljem välja saan võtta?
    Kas ma näen pangas mingi eraldi reana, et olen kuhugi investeerinud? Või kuidas see exiti protsess käib, pean kellegi poole pöörduma?

    Like

    • Tauri

      Tere Raido!

      Küsimus on hea! Fundwise kaudu tehtavate omakapitali investeeringute puhul tuleb arvestada, et täna veel puudub turuplats, kus tehinguid teha. Ettevõtted, mis on listitud börsil, siis nendega on tehingute tegemine börsiplatsil võimalik iga tööpäev 10.00-16.00 (Baltikumi turg). Turuplatsi puudumine tähendab, et ettevõttel puudub igapäevane kaubeldav hind ning ettevõtte osak on sisuliselt vähelikviidne. Raha ‘väljavõtmine’ tähendab, et leitakse keegi sobiv osapool, kes ostab Sinu osakud Sult ära. Enamasti on ettevõtte olemasolevatel investoritel alati eelisõigus osta. Võib ka juhtuda, et ostma tuleb keegi suurem strateegiline investor, kes ostab suure osa ettevõttest ning siis rakendub kaasamüügikohustus – kõik väikeinvestorid on kohustuslikus korras sunnitud müüma. Viimaks aga loodetakse ettevõtte võimele maksta dividendi. Siidrikojal on selle kohta dividendipoliitika kirjeldatud dokumentatsioonis.

      Omakapitali investeering on põhimõtteliselt kõige vähemlikviidsem ühisrahastuse vorm, sest seal võib raha kinni olla sisuliselt igavesti.

      Like

      • Raido

        Nt. paari aasta pärast müües ma peaks pöörduma omanike poole ja ütlema, et tahan müüa ja seejäel saadetakse teade osanikele edasi, kas keegi tahab osta?
        Ja seda hinna muutumist ma näen ka kuskilt? Või see tähendab, et enne kui ettevõte börsile ei tule, ei saa ma selle rahaga midagi teha?

        “Börsiplats” tundubki loogiline. Väga ebamäärane on hetkel, kuidas nendega käib, kes börsil pole. Nagu hõlma alt ostaks mingeid asju, mida kunagi ei pruugi enam näha 🙂

        Või tuleb fundwise’le mingi turuplatsi süsteem?

        Tänud selgitamast ka!

        Like

      • Tauri

        Kopeerin siia Rene Lasseroni (Fundwise) kommentaari:
        Kinnitan siit Fundwise’i poolt Sulevi sõnu: kuna osad on registreeritud EVK-s, siis ostu-müügitehing on lihtkirjalik ja väärtpaberikorraldustega, notarisse asja pole. Osaühingu esindaja tehingu juures olema ei pea.
        Kuna Siidrikoja põhikirjas on kehtestatud ostueesõigus, siis tuleb peale tehningut sellest osaühingu juhatust teavitada. EVKs registreeritud osade müügitehingu maksumus on väärtpaberikorralduse tasu, mis peaks olema suurusjärgus 25 eur, selle täpne suurus oleneb konkreetsest pangast.
        Meil on plaanis teha osanike ja ettevõtte vaheliseks suhtluseks siinsega sarnane keskkond, mis muidugi ei välista alternatiivse Facebooki grupi tegemist. Järelturgu käivitamise võimaluste uurimisega tegeleme aktiivselt kuid pigem jäävad uudised selles vallas järgmisesse aastasse.

        Like

  3. Kehvik

    Muidu igati tore ettevõtmine, aga minu küsimus on sama – sisuliselt ei pruugi olla võimalik sellest investeeringust kunagi väljuda ja puudub igasugune garantii, et ka mingit dividendi makstaks. Halvima stseneeriumi puhul lihtsalt keerutatakse kasum muid teid pidi välja ja mikroaktsionäärid jäävad pika ninaga.

    Siidrikoja omanikel palun mitte võtta isiklikult. Ettevõtmine tundub igati aus ja toetamist väärt.

    Like

    • Tauri

      Jah, tõepoolest tuleb riskideks hinnata ka ettevõtte ebaõnnestumine või kasumikantimine. Antud juhul ma ei usu, et need riskid väga kõrged oleksid, sest toorme kulud on mingis mõttes hinnatavad ning ettevõtte põhituumik on varasemase ärikogemusega, kes vaevalt soovivad nišitooteäris selliste asjadega tegeleda.

      Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s