Käesolev postitus on kokkuvõtte Bondora blogis ilmunud artiklist “Collection process overview“. Tegu ei ole ametliku tõlkega ning Rahapuu blogi ei vastuta ‘tõlkes kaduma läinud’ ebatäpsuste eest. Siiski oleme tõlke koostanud oma parima äranägemise järgi, mis peaks võimalikult selgitavalt ja neutraalselt edasi andma algse artikli.
Bondora on saanud hulgaliselt küsimusi pankrotistunud laenude menetlemise protsessi kohta. Alljärgnevas ülevaates teeme eesti keelse kokkuvõtte eesolevatest muudatustest.
Ülevaade
Bondora on välja töötanud standardiseeritud ja suuresti automatiseeritud protsessi laenumaksete kogumiseks laenuvõtjatelt. Protsess on kõikidel turgudel suhteliselt sarnane, erinedes vaid väikeste nüansside poolest. Tagasimaksete kättesaamise protsess on korduv kuni viivises olev summa on taastatud või kui nõue on osaliselt või täielikult maha kantud kohaliku kohtu poolt.
Tauri: värvisin tabelis read üle ühe erinevad värvi selguse mõttes. Juriidilist või muud mõttelist tähendust värvidel ei ole.
| Päevi maksetähtajani* | Tegevus |
| -7 |
E-mail ja tekstisõnum (SMS) saabuva maksetähtaja kohta |
| -1 | E-mail saabuva maksetähtaja kohta |
| 0 | Klient teeb SEPA makse oma pangakontolt Bondora pangakontole. Maksega seotud viide või kliendi IBAN number viiakse kokku Bondora süsteemis oleva informatsiooniga kliendi kohta |
| +1 | E-mail “pehme” meeldetuletusega |
| +7 (kordub iga 7 päeva tagant kuni laenu mahakandmiseni) | E-mail, SMS ning automaatsed kõned palvega koheselt reageerida tekkinud võlale kas tasudes võlg või proovides leida koostöös Bondoraga lahendus probleemi lahendamiseks |
| +14 (kordub iga 14 päeva tagant kuni laenu mahakandmiseni) | Tavaposti teel saadetakse kiri palvega koheselt reageerida tekkinud võlale kas tasudes võlg või proovides leida koostöös Bondoraga lahendus probleemi lahendamiseks |
| +61 (JA viivises olev summa on suurem või võrdne 2 kuumaksega) | E-mailiga saadetakse teavitus laenuvõtjale võlamenetluse alustamise osas juhul kui järgmise 2 nädala jooksul alates teate väljastamisest võlga ei tasuta. Laenuvõtja võlg tehakse maksehäireregistrites teatavaks. |
| +75 (JA viivises olev summa on suurem või võrdne 2 kuumaksega) | Laenu mahakandmine.** Laenuvõtjat teavitatakse võlamenetluse alustamisest. |
| +75 kuni +90 | Kaasus antakse üle kohalikule inkassofirmale (DCA) võlgade sissenõudmiseks. (Tauri: tegu on juriidilise ajaga, mille jooksul Bondora annab seotud dokumendid üle inkassole) |
| +90 kuni +180 | Inkasso kontakteerub laenuvõtjaga, koostöös proovitakse leida lahendus uuse maksegraafiku näol. Uue graafiku kuumakse peab olema vähemalt sama suur kui algses laenugraafikus oli ette nähtud. |
| +180 kuni +270 | Võlanõue tagastatakse inkassofirma poolt Bondorale, kes selle omakorda teisele inkassofirmale üle annab juhul kui esimene inkassofirma ei ole oma tegevustes olnud edukas (eelduseks on vähemalt 1 kuumakse kättesaamine võlgnikult). Kõiki inkassofirmasid hinnatakse samade kriteeriumite järgi. Kui inkassofirma suudab sisse nõuda ühe kuumakse või leppida kokku uues maksegraafikus, siis nõue jääb inkassofirma valdusesse kuniks ta suudab taastada igas kvartalis kolme kuumakse suuruse summa. |
| +270 | Juhul kui teine inkassofirma on samuti ebaedukas laenu taastamisel, kuid taastumise tõenäosus kohtu kaudu on piisavalt suur, siis esitatakse hagi kohtusse. Kohtuprotsessid võtavad aega 4-12 kuud sõltuvalt riigis ja kohalikust kohtust. Kaasus suunatakse kohtutäiturile peale kohtuotsuse väljakuulutamist. Võla taastumise kiirus oleneb seejärel võlgniku varadest, tuludest ning muudest kohustustest. Alternatiivne lahendus: juhul kui kohtus õnnestumise tõenäosus on väikene, siis suunatakse kaasus roteeruvalt järgmise inkassofirma kätte kuniks võlg on taastatud. |
* negatiivne päevade hulk näitab kui palju päevi on maksetähtajani jäänud, postiivine arv kuvab maksetähtajast üle läinud päevade hulka.
** laenu mahakandmine antud kontekstis tähendab juriidiliste protsesside alustamist võla tagasisaamiseks. Eeldatakse, et laen taastub.
Laenu restruktureerimine
Bondora pakub laenuvõtjatele võimalust pikendada tagasimakseperioodi (maksimaalselt kuni 60 kuuni) juhul kui laenuvõtja on sattunud finantsraskustesse või kui tema eesmägiks on kuumakse suuruse vähendamine. Intressi, viiviseid ja muid kõrvalnõudeid ei vähendata, kuid nad lisatakse järgmisesse maksegraafikusse nõudena sisse.
Lisaks pakub Bondora laenuvõtjatele võimalust saada põhiosale maksepuhkust kuni 12 kuud. Intressimaksed tuleb sooritada kogu maksepuhkuse perioodi vältel.
Laenude mahakandmine
Laenud kantakse maha kui laen on võlas rohkem kui 60 päeva ning võlas oleva summa on suurem kui 2 kuumakset. Antud tegutsemisviis on kirjeldatud laenutingimustes ning tegu on seaduses lubatud kõige agressiivsema meetodiga alustamaks võlgade sissenõudmist. Käesoleva rakendamisel hakkavad võlgade sissenõudmisega tegelema inkassofirmad.
Võlgade sissenõudmine
Probleemsete laenude sissenõudmine käib (üleval) tabelis kirjeldatud protsessi alusel.
Laenude mahakandmisjärgselt hakkab võlgadega tegelema kohalik inkassofirma. September 2015 seisuga kasutab Bondora erinevatel turgudel erinevat hulka inkassofirmasid, kes haldavad umbkaudu samasuurt võlaportfelli. Riigiti on inkassofirmade hulk järgmine:
- Eesti: 4 firmat
- Hispaania: 3 firmat
- Soome: 2 firmat
- Slovakkia: 1 firma
Bondora on hoolikalt valinud inkassofirmadest partnereid. On neid, kes on tuntud rahvusvaheliselt, kuid ka neid, kes on tegevad kohalikul turul just tagatiseta tarbimislaenude sissenõudmisel.
Hetkel puudub teadmine kas võlgade taastamise efektiivsus sõltub inkassofirma suurusest (suur/väike) ja skoobist (kohalikul turul / rahvusvahelisel turul tegutsev). Kasutatavate inkassofirmade nimekiri muutub ja kasvab pidevalt, sest üha enam inkassofirmasid testitakse 90 päevase tsükli jooksul.
Sissenõudmisega seotud kulud
Kõik kulud, mis on seotud laenude teenindamisega kuni “laenude mahakandmise” perioodini, kannab Bondora. “Laenude mahakandmise” hetkest arvestatakse inkassofirmade kulud maha sissenõutud summadest. Teenusesummad erinevad riigiti ning inkassofirmadest kasutatakse vaid parimaid tulemusi näitavaid ettevõtteid.
Teenustasud on järgmised:
| Hispaania | Soome | Eesti | Slovakkia | |
| Teenustasu põhiosalt | 8-35% | 8% | 0-35% | 8% |
| Teenutasu intressilt | 8-35% | 8% | 0-65% | 8% |
Õiguskulud varieeruvad keskmiselt 100 – 500 euro vahel olenevalt võla suurusest ning riigist.
Võlgade sissenõudmisest
Kõik Bondoras väljastatavad laenud on tagatiseta. Siiski on kohtutäituritel õigus külmutada võlgniku varad, arestida pangakontod ning laekumiste korral pidada pangakontolt kinni võla katteks raha. Samuti võivad kohtutäiturid võlgade likvideerimise käigus müüa maha võlgniku vara kohustuste täitmise katteks.
Laenuvõtja pankrotistumine, s.t. eraisiku pankrot
Pankrotiprotsess käivitatakse ainult juhul kui kohtutäitur ei ole suuteline võlga taastama, kuid võlgnikul on olemas müüdavaid varasid. Sellisel juhul võib Bondora nõuda eraisiku pankroti väljakuulutamist või liituda käimasoleva pankrotiprotsessiga.
Viimase viie aasta jooksul on Bondora võlgnike hulgas olnud vähem kui 10 eraisiku pankrotti. Eraisiku pankrot ei ole mandrieuroopas tavapärane, sest võlast lahtisaamine võtab aega sõltuvalt riigist kuni 7 aastat. Üldiselt leitakse koos võlgnikuga lahendus uue maksegraafiku osas ning eraisiku pankrotiprotsessiga edasi ei minda. Pankrotiprotsesil ei ole mitte mingisugust kasutegurit nende võlgnike vastu, kellel vara puudub.
Tauri: Mis arvate Bondora uuest võlanõudeprotsessist? Kas Sinu meelest toob inkassode kaasamine paremaid tulemusi võlgade sissenõudmisel? Jäta meile kommentaar!
Rahapuu portfell 
Endiselt laenusi teenindatakse, mitte ei teenendata. 🙂
MeeldibMeeldib
Mis kasu Bondora/investorid saavad kui Eestis kuni 100% võlgnevusest inkassole makstakse teenustasuks?
MeeldibMeeldib
Kas nad maksekäsu kiirmenetlust ei saa kasutada? Kohtutäituril on ikka päris palju rohkem võimu kui inkassol? Inkassol ei ole mitte mingeid õigusi tegelikult, ainult psühhoterror ..
MeeldibMeeldib
Uurin korra selle kohta inglise keelse uudiskirja all.
MeeldibMeeldib
Maksekäsu kiirmenetlus on tõesti tõhus viis. Sellel on ainult summaline ülempiir ees. Maksekäsu kiirmenetluses esitatav nõue ei tohi ületada 6400 eurot (sealhulgas kõrvalnõuded nt intressid ja viivised).
MeeldibMeeldib
Maksekäsu kiirmenetlust pidavat tänasel päeval ka kasutatama, kuid tal on tõepoolest nimetatud piirangud ees, mistõttu iga kaasuse puhul ei ole EPO otstarbekas.
MeeldibMeeldib
Vestlesin alles hiljuti ühe inkassoga telefonis, kes oma teenust pakkus. Küsisin neilt, mida näitab nende statistika, kui palju võlgu koju toovad. Vastati, et ca 60-70%.
MeeldibMeeldib
Selline statistika näitab, et olukord võib tõenäoliselt kehvemaks minna (inkasso tasud on Eesti vähemalt väga kõrged).
MeeldibMeeldib
See on muidugi häiriv asjaolu, et inkassokulud peetakse kinni sissenõutavast (investorile kuuluvast) summast…arvestades nende kulude suurust.
Samamoodi huvitav on see, et võlamenetluse käigus läheb lahti inkassofirmade “jõuproov” (kui esimene firma hakkama ei saa 90 päeva jooksul, siis antakse järgmisele – kas esimene on sellisel juhul teinud “tasuta” tööd?). Selle kohta võiks ju inkassofirmadel olla olemas varasem statistika – et kui 90 päeva jooksul asjad lahenema ei hakka (võlgnik koostööd ei tee), siis kui tõenäoline on, et sealt üldse mingi lahendus tuleb. Ma pakun, et see tõenäosus ei ole väga suur. Seetõttu ei saa ma aru, miks ei võiks kohe peale inkassofirma 90-päevase võlamenetluse ebaõnnestumist pöörduda kohtu poole. Tundub lihtsalt ajaraiskamine menetluse suunamine järgmisele inkassofirmale. Selge on see, et kui võlgnik kavatseb koostööd teha, siis ta teeb seda suhteliselt kiiresti kui ei kavatse, siis lasebki asjadel kohtutäiturini minna. Mitme inkassofirma järjestikune “jõuproov” ainult pikendab kogu protsessi ja minu jaoks jääb selle mõte kahtlaseks. Leidku korralik ja usaldusväärne inkassofirma ja lasku sellel oma tööd teha.
Muide, Eestis on pangalaenude (sh. eluasemelaenu) lepingutes samuti kasutusel see seadusega lubatud “kõige agressiivsem” meetod st. et laenuandjal on õigus leping sundlõpetada ja alustada võlamenetlust/tagatiste realiseerimist kui võlgnevus ületab kahe kuu laenumaksete summat. Praktikas seda ilmselt ei rakendata 🙂
MeeldibMeeldib
Jevgenijs (Bondorast) vihjab, et inkassoga seotud kulutused kannab investor põhjusel, et peatselt rakenduvad seadusepunktid kaitsevad laenuvõtjat, kellelt siis ei tohi väga midagi muud sisse nõuda.
Inkasso saab tasustatud vastavalt töötulemustele, s.t. kui ei ole tulemusi ette näidata, siis tasu ei saa.
MeeldibMeeldib
Seda enam, et seadus võlgniku poole kaldu on, tuleks võlamenetlusprotsessi kiirendada – investorina ma võtaks siis selle kahjumi kiiremini vastu ja paneks selle vähesegi, mida kätte õnnestub saada, uuesti teenima…
Inkassofirmade “jõuproov” on selle info valguses (et seadus ei luba võlgnikule võla sissenõudmisega kaasnevaid lisakulusid eriti lisada) veel eriti mõttetu, sest kui võlgnik venitamistaktika puhul (ei võta kirju vastu, ei ole koostööaldis lahenduse leidmiseks) piitsa ei saa (rohkem lõppkokkuvõttes maksma ei pea) siis miks ta üldse peaks “kiirustama” koostööga? Lasebki siis võlgnevusel tiksuda mitu aastat kuni kohtuveskid jahvatavad ja siis lõpuks kui täitur tema auto kallale läheb, siis mõtleb, et okei – ma siis maksan selle kahe aasta taguse summa + mingid kopikad AGA palun tehke mulle maksegraafik !
Aga kui menetlus läheb täiturile siis kes täiturile maksab? Praktikas (pangalaenude) puhul olen näinud, et täitur lisab omaltpoolt alati nõudele omad tasud (sissenõudmiskulud). Et siis kui inkassofirma ebaõnnestub ja tuleb kohtumäärus, siis peetakse nõudest kinni tasud nii inkassole kui täiturile? Segane. Sisuliselt ma väga ei oota enam pankrotistunud laenude puhul erilist taastumist. Pigem panustan sellele, et keeran portfellihalduri veelgi konservatiivsemaks ja loodan, et pankrotistuvate laenude osakaal sellega väheneb.
MeeldibMeeldib
Kuni esialgsete võrreldavate tulemuste saamiseks on kindlasti mõistlik minna konservatiivsema strateegia teed. Hetkel on teadmatust siiski veel palju ning ma ei ole samuti väga veendunud, et senised taastumistulemused saavutatakse.
MeeldibMeeldib
Annika mõted on väga arukad. Olen temaga täiesti sama meelt.
Võla menetlusprotsessi ei tasu venitada kahe erineva inkasso tehtud tööga – üks peab piisama. See, et miks sellisele teele mindi on tõenäoliselt see, et Bondoral ei jätku ressursse võlgade tagasinõudmiseks, sest pankrotistunud laenude hulk kasvab liiga kiiresti. Pankrotistunud laenudega aga peab ikkagi tegelema.
Parem saada kiiresti kätte see, mis on kohe kätte saadaval ja ülejäänud siis, kui see võimalikuks osutub. Laen ei tohiks aja möödudes vananeda. Nii võib investeerimine jätkuda kartmata, et pankrotistunud laenud jäävad kätte saamata. Oletusena pean, et laenud ikkagi tagasi makstakse aja jooksul viib see aega nii palju, kui viib, välja arvatud eri juhtumid.
Ja suured tänud Taurile selle Bondora uudiskirja tõlke eest. Loodan, et teed sellist tööd ka tulevikus, kuigi see ei ole Sinule kohustuslik.
MeeldibMeeldib
Kindlasti on laenude sissenõudmine kulukas. Siiski pannes perspektiivi kuidas näiteks muud platvormid küsivad investoritelt juhtimistasusid (management fee), siis Bondora käik ei ole väga üllatav.
MeeldibMeeldib
Kas vahekohut enam ei kasutata üldse (kuna ise bandeeralstega enam tegemist ei tea, siis pole ka uusi lepinguid näinud).
Efektiivsuse (kiiruse ja kulutuste poolest) oli see parim viis. Lahend oli koheselt täidetav täitemenetluses. Peale selle tegelikult on vahekohtute lahendid rahvusvaheliselt tunnustatud palju rohkemates riikides, kui riiklike kohtuinstantside omad.
Ilmselt aga Bandeeral on muud eesmärgid.
MeeldibMeeldib
Minu mäletamist mööda on vahekohtute tegevust piiratud ning nad ei saa enam nii vabalt tegutseda. See on ka põhjus miks täna on asi inkassode peale tagasi läinud. Esimene katsetuskord andis investoritele selge signaali, et inkassod ei ole hea lahendus. Siiski on tänane olukord ilmselt parim halbadest valikutest.
MeeldibMeeldib
Bondora läheb investorite rahadega “testima” erinevaid inkassosid. Miks meil Eestis on 4 tükki neid hetkel? sest tulevikus jääb alles 1-2. Aga seni riskime ja mängime investorite rahadega.
Ahjaa nagu SLO ja ESPi puhul, et see kõik on ohutu, investorid ei pea kartma oleme teinud endast kõigeparema, et Te teeniks korralikult raha. Need on täpselt samad nagu EE laenud
Jevgenijs Kazanins
“In Estonia we are testing 4 DCAs to understand if higher collection fees offered by some of them will result in higher recovery.”
MeeldibMeeldib
Milline oleks Sinu ettepanek olukorra parimaks lahendamiseks?
MeeldibMeeldib
Otse vahekohtusse, maksekäsu kiirmenetlusse või kohtusse (ehk kus mida parasjagu parima võimaliku tulemuse nimel võimalik teostada on). Eesti laenude puhul võiks süsteem toimida edasi nii nagu enne. Teiste riikide osas ei oska täpselt kommenteerida, aga arvan, et ega sealgi inkassod mingidki võlurid pole.
Läbi kohtu (või siis läbi kohtutäituri, kes on eelduslikult pikemate kätega kui mis iganes inkassod) võlglastelt kätte kogu raha ilma, et mingitki parasiidid (nt inkassod) hakkaksid investorite põhiosa võlgnevusest + intressi/viivisvõlgnevusest röövima suurt osa. Läbi kohtu saad võlglase süüdi mõistmise korral võlglaselt sisse nõuda ka kõik sellele protsessile kulunud kulud. Inkasso on minu arust siin vahel vaid mõttetu röövel. Võlgade sissenõudmisel läbi inkassode ei saa minu silmis olla tulemuslikumat lahendust. Kipun arvama, et Bondoral on siin pigem mängus muud huvid kui investoritele parima võimaliku tulu teenimine.
Isiklikult olen seoses nende muudatustega hetkel Bondoras igasuguse investeerimise lõpetanud ja viimase ~1,5 kuu jooksul olen sellest keskkonnast kogu oma sealse investerimise ajaloo jooksul (6 aastat) teinud kaks esimest väljakannet summas 17 700€. Plaan igakuiselt kogu raha, mis laenudest tagasi tuleb, sellest keskkonnst välja kanda.
MeeldibMeeldib
Äkki oleks siis alternatiiv AA, A ja B laenudesse ainult raha pannna ja 10 % (peale makse) tootlust nautida
MeeldibMeeldib
Äkki tõesti? Vanasti öeldi, et “äkki” tuli ainult püksi…
Küsimus ei ole ju mitte selles, kes ja kui palju Bondoras teenib ja millistesse laenudesse investeerib. Igaühe enda valik ja see ei kuulu üldse arutlemisele.
Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt lendab kogu Bondora peagi vastu taevast. Põhjendan oma arvamust:
Võlamenetlus on olematu. Millest tuleneb omakorda see, et järjest rohkem laenajaid ei kavatsegi oma laene tagasi maksta.
Kui vaadata Bondora enda andmeid, siis suureneb katastroofilise kiirusega maksmata laenude osakaal jaminu hinnangul lähima 2-3 kuu jooksul pankrotistub Bondoras rohkem laene kui makstakse intresse.
Raha lahkub Bondorast. Põhjused on eelpool toodud punktid 1 ja 2.
Uut raha peale ei tule. Miks? vaata punkte 1, 2 ja 3. Bondora ülesehitus aga ei saa lubada, et uut raha ei tule – vastasel korral oleksid kõik või vähemalt suur enamus kontosid siin juba ammu miinuses.
Tegemist on kõige tüüpilisema püramiidskeemiga, mille vastu tunnevad minu andmetel huvi nii UK kui nüüd ka Eesti vastavad asutused. Vaadake ise kasvõi Bondora statistikat – süsteem on üles ehitatud selliselt, et raha peab pidevalt peale jooksma. Kui ei jookse, siis ongi kõik.
MeeldibMeeldib
Julgen oponeerida. Siit samast blogist tegelikult alguse saanud teema Bondora blogipostitus intressid vs pankrotistumine teemal: https://www.bondora.com/blog/gross-profits-earned-by-investors-on-bondora/
Peame võrdlema võrreldavaid asju ning maksetähtaegu võrreldes on intressitulu märksa suurem kui maksmata jäänud põhiosa.
MeeldibMeeldib
Bondora suurendab laenuhooldustasu. Laenuhooldustasu suurus on vastavalt bondora reitingule. Bondora viib ise kõik laenud kohtusse.
Laenaja maksab kaudselt kinni võlamenetluse. Laenaja jaoks muutub laenu võtmine kallimaks. Aga..
Bondora on väga huvitatud, et laenude taastumine toimub, reiting on korrektselt arvutatud ning intress õiglane. Sest muidu juhtub üks kahest: keegi ei võta laenu sest laen on kallis, keegi ei julge laenu anda, sest laenud ei taastu ja tootlus liiga madal.
Heade tulemuste puhul jääb aasta lõpus Bondorale ka suurem summa laenuhooldustasust endale mille saab maksta välja boonustena vms..
MeeldibMeeldib
Bondora huve silmas pidades on see ju suurepärane variant – Bondora ei kanna ise mitte mingisuguseid kulusid ega võta riske.
Ülim tobedus on veel see inkassofirmade vahetamine – mida see peaks andma? Kui võlgnik on pahatahtlik või tal tõesti pole raha, siis on tal jumalast ükskõik ka see kas helistab Lindorff, Julianus või CreditReform. Kui oleks tõesti olemas mingi inkassofirma, mis ka reaalselt teistest paremat tulemust suudab näidata, siis võtku parem kohe see. Paraku sellist firmat pole olemas. Kui keegi neist räägib siin, et saavad kätte 60-70% võlgadest, siis ma küsiksin pigem seda kui palju oli nende seas kliente, kes ise vabatahtlikult tasusid? Õigem oleks küsida inkassofirmalt kui palju nad on suutnud raha saada pahatahtlike võlgnike või võlgnike, kelle võlad on vanemad kui 6 kuud käest? Pakun, et tulemus on ehk 10-20%.
Kokkuvõttes tähendavad need muudatused minu hinnangul seda, et mingit tulemuslikku võlamenetlust Bondoras ei ole ega ei saagi olema. Kõik menetlusega seotud kulud on määratud investori kanda ja Bondora peseb n.ö. käed puhtaks.
Samuti võib olla üsna muretu ka selles osas, et Bondora kohtusse minema ei hakka. seda juhul kui sul pole kinnisvara või head ja püsivat töökohta. Lihtsalt Bondora peaks kohtusse minemise korral maksma ära riigilõivu, aga see oleks neile ju puhas kulu. Kui investorid ka selle kinni taoksid, siis võiks ju ehk isegi proovida…
MeeldibMeeldib
Inkassode vahetamine on tõesti lollus. Miks ei või kohe Assar Pauluse poole pöörduda võlgade tagasi saamiseks.
MeeldibMeeldib
Selgitan: Igasuguse võlgnevuse puhul kehtib reegel, et kel on eelis ajas, on eelis ka õiguses. Ehk puust ja punaseks: kodanik X on makseraskustes ja laenab firmadelt A, B ja C. Muidugi midagi tagsi ei maksa. Firmad A ja C pöörduvad koheselt kohtusse ja saavad lahendi, mille annavad kohtutäiturile. Oletame, et enne saab lahendi firma A ja siis firma C – A nõue on täituri käes esimesel järjekohal ja C oma teisel – enne kui A nõue ei ole rahuldatud, et saa C sentigi.
Aga samal ajal firma B vahetab lihtsalt inkassofirmasid ja saadab võlgnikule sms-e. Umbes aasta pärast selgub, et võlgnik ei kavatsegi maksta (selleks ajaks on võlgniku kontodel juba arestitud firmade A ja C nõuded).
Firma B hindab oma nõude ebaperspektiivseks.
Tulem: Firmad A ja C saavad oma raha varem või hiljem kätte. Firma B sisuliselt loobub nõudest. Aga see ongi tema ärimudel – oma 4% laenusummast on ju kläes ja kõik ülejäänu oleks lihtsalt asjatu kulu.
MeeldibMeeldib
Mõistlik ja lihtne selgitus. Sellise ärimudeliga ei kesta Bondora edu kaua vaid leitakse tagatisega laenude keskkonnas alternatiivid ja raha liigub mujale. Olen investeerinud ca 6 erinevasse ühisrahastuse keskkonda ning kusagil pole olukord nii sitt kui Bondoras. XIRR meetod on potensiaalse tootluse arvutamiseks hea küll, aga mul pole siiani suurt aimu, mis on 60+ laenude taastumise protsent, et aru saada kui suure summa võin tootlusest maha kanda. Tundub, et see number sõltub keskkonnas päris palju ja ajalugu on neil üsna olematu.
MeeldibMeeldib
Mind huvitab antud muudatuse puhul eelkõige aspekt, et kas oli investorite seisukohast õiglane teha see tagasiulatuvalt ja ühepoolselt. Et kui nüüd pankrotistuvad ka näiteks 2014. aasta algupoolel 18% intressiga välja antud A1000 laenud, mis on muutunud vahepeal HR reitinguga olevateks, siis väidetavalt see 18% peaks katma ka arvestusliku sissenõudmiskulu, nagu väidetavalt uutesse intressidesse on see sisse arvestatud. Tundub vähe jama jutt olevat. Liiati kui erasikud ei saa võlgnevusi või kaasnevaid kulusid tulumaksust maha arvata.
MeeldibMeeldib