Ühisrahastus on väga vana, kuid samas väga uus ettevõtmine. Pangad on kümneid, isegi sadu aastaid raha hoiustajatelt kokku korjanud ning teinud investeeringuid erinevatesse projektidesse. Nüüdne ühisrahastus aga tähendab, et pangad on vahelt välja lõigatud ning inimene saab sageli ise otsustada millisesse investeeringusse oma raha suunata, et sellelt teenida kõrgemat tootlust!
Käesoleva postitusega üritan anda mõõdet kuidas positsioneerida erinevaid ühisrahastuse vorme ning millist tootlust ootan mina ühisrahastusest?
Risk ehk ebaõnnestumise tõenäosus
Investeerimisstrateegia väljatöötamisel on oluliselt kohal portfelli riskitaluvuse määratlemine. Teoreetiline tarkus ütleb, et oodatav tootlus ning risk on omavahel võrdelises seoses: oodatava tootluse kasvu korral kasvab investeeringutest tulenev risk.
Hoiused
Kõige turvalisemaks laiatarbeinvesteeringuks võiks pidada pangahoiusel hoiustatavat raha, mis on Tagatisfondi seadusest tulenevalt 100 000 euro ulatuses tagatud iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses.
Investor Andresel on kontod LHV Pangas ning Swedbankis. Swedbanki kontol on koos hoiuseintressidega kogunenud 56 000 eurot ning LHV Pangas vastavalt 113 000 eurot. Tagatisfondi seadusest tulenevalt on investor Andresel tagatud 56 000 + 100 000 euro suurune summa. Kuigi summa on kokku alla 200 000 piiri, siis seadusest tulenevalt ei ole summad summeeruvad ning kui Andres sooviks kogu oma raha kaitsta, siis peaks ta 13 000 eurot kandma LHV Pangas Swedbanki või mõne muu panga kontole.
Paragrahv 25. Hoiuste tagamise ja hüvitamise ulatus
(2) Hoiused tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses.
Hoiused on suhteliselt madala tulususega investeeringud. 2015. aasta keskel pakuvad pangad keskmiselt kuni 3% intressi laenusummalt aastas. Isegi kui pank peaks pankrotistuma, siis tagatisfondi seaduse kohaselt on investori tootlus suhteliselt garanteeritult 0 – 3% vahemikus. Muuseas, 2006-2007. aastal olid hoiuste intressid isegi kuni 9%!
Aktsiad
Märksa riskantsemaks investeerimisvõimaluseks võiksime aga pidada investeeringuid aktsiatesse. Puuduvad hoiuste tagamisele sarnased mehhanismid, mis kaitseksid aktsiatesse investeerimise korral meie investeeringuid. Vaba konkurentsi tingimustes otsivad ettevõtted pidevalt uusi võimalusi rahavoogude genereerimiseks läbi tootearenduste ning ressursside efektiivsema kasutuse. Nõrgemas positsioonis olevad ettevõtted võivad aga pankrotistuda isegi siis kui ettevõtte aktsiad on noteeritud mõnel börsil.
Tehnoloogia- ja biotehnoloogia ettevõtted on näidanud, et investorid võivad loetud ajahetkede juures teenida üüratuid kasumeid (arendatakse mõni uus potentsiaalikas ravim) või kaotada kogu oma raha mõne hetkega (kui selgub, et ettevõte on tegelikult fiktiivne).
Ajalooliselt (1928 – 2010) on aktsiaturud näidanud keskmise ca 11% aastas tootlust. Aktsiahindade sagedase kõikumise tõttu on tegu küllaltki volatiilse varaklassiga. Näiteks vaadeldav 11% ei tähenda, et selline tootlus stabiilselt igal aastal oleks, vaid mõni aasta on tootlus -37,22%, järgmine aasta aga näiteks 27,11%. Suures plaanis võime eeldada aktsiahindade volatiilsust vahemikus -50% .. +50%. Tegu on aga üleüldise indeksiga (S&P500), mis ei peegelda ühe ettevõtte riske. Seega jääb alles võimalus kogu investeeringust ilma jäämine kui peaksime investeerima ettevõttesse, mis lõpetab eksisteerimise. Siiski võime öelda, et pikas perspektiivis võiks arvestada hästi hajutatud portfelli puhul umbes 10-12% tootlusega. Isegi kui peaksime investeerima vaid vähestesse ettevõtetesse, siis on raske uskuda, et kõik nendest pankrotistuvad – ettevõtte võime rahavooge genereerida on enamasti märksa kõrgem võrreldes tavalise tööinimesega. Lisaks peavad börsil noteeritud ettevõtted vastama teatud tingimustele, et börsil üldse noteeritud saada, kaasa arvatud sagedane raporteerimine ettevõtte majandustulemuste kohta.
Ühisrahastus
Täiesti uus ja kaardile kandmata investeerimise varaklass on ühisrahastus. Täna veel investorite jaoks küllaltki uus varaklass, mida peetakse aktsiatega võrreldes pisut kõrgema riskiga investeerimisvõimaluseks. Rahapuu blogi statistika kohaselt ootavad paljud ühisrahastuse investorid aktsiaturgude pikaajalisest keskmisest kõrgemat tootlust.
Aktsiaturgudest kõrgem tootlusootus on mõnevõrra õigustatud, kuid seda vaid segmentiti.
Ühisrahastuse erinevad suunad:
- Peer-to-peer (P2P) ehk inimeselt inimesele (Bondora, MoneyZen, Omaraha)
- Peer-to-business (P2B) ehk inimeselt ettevõttele (Investly)
- Peer-to-real estate (P2RE) ehk inimeselt kinnisvarasse (Estateguru, Crowdestate)
- Peer-to-equity (P2E) ehk inimeselt ettevõtete omakapitali (Fundwise)
Ülevaolev jaotus ei ole kuigivõrd range, sest näiteks Estateguru ja Crowdestate kaasavad küll kinnisvara investeeringute tarbeks raha, kuid teevad seda P2B / P2E suunitlusega: raha liigub inimeselt ettevõttesse laenu (või omakapitali) kujul. Siiski – inimeselt inimesele laenuandjad hoiatavad, et tagatiseta tarbimislaen ei ole mitte ühegi meetmega tagatud ning oht on kogu investeeringust ilmajäämiseks. Samal ajal näiteks Estateguru ja Crowdestate (möödustega) pakuvad inveteeringuid, kus laenu antakse kinnisvaraobjekti tagatisel. Estateguru puhul kuni 75% tagatisvara väärtuses. Seega võime eeldada, et riskid on vähemalt Estateguru puhul madalamad ning nende investeeringute oodatav tootlusvahemik võiks olla madalam kui tagatiseta tarbimislaenude puhul. Kuigi ‘nulliga’ tulemuse saavutamine on võimalik ka tagatiste puhul (näiteks tagatis hävineb), siis minu hinnangul on see märksa väiksem kui ettevõtte pankrotistumise tõenäosus aktsiate puhul. NB! Tegu on kogemusliku hinnanguga tuginedes erinevatele vaatlusandmetele möödunud kriisi kohta. Seniks kuni ma ei suuda tõsiseltvõetavaid numbreid võrdluseks esitada, tuleks sellist ‘kõhutundelist analüüsi’ võtta terakese soolaga.
Ettevõtetele antavad laenud on kategoriseeritavad tagatiseta tarbimislaenudega samasse potti. Kui keskmiselt suudetakse Eestis taastada 39 senti iga võlgoleva 1 euro suhtes, siis tegelikkuses võib see tähendada seda, et me ei saa oma võlast mitte sentigi tagasi või taastumine on võlasummast enamgi (viivistega). Ühisrahastuse kaudu rahastust laenuna otsivad ettevõtted on kindlasti kõrgema riskiga kui börsiettevõtted. Sestap võiks eeldada, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (SME) peaksid laenu saama kõrgema intressiga kui aktsiaturgude keskmine tootlus (11%) olla võiks.
Keskmine mõõdik ei pruugi tegelikku olukorda adekvaatselt hinnata. Näide: ettevõttes töötavad 5 inimest vanuses 19, 20, 21, 22 ning 65. Ettevõtte töötajate keskmine vanus on 29,4 eluaastat. Mõtlemiskoht: kui mitu töötajat on üle keskmise vanuse ning kui mitu töötajat on alla keskmise vanuse?
Taaskord tuleb siin aga hinnata keskmise muutuja olulisust. Kõik ettevõtted ei ole võrdse riskiga, mistõttu on väär eeldada, et nende laenud peaksid olema samas intressivahemikus. Suurbritannia valitsus on teinud (ja tegemas) väga tugevat tööd ühisrahastuse arengu osas. Tänaseks päevaks võib öelda, et kuigi laenumahtude osas jäädakse Hiina / USA turule alla, siis turu arengute poolest on tegu kõige arenenuma ühisrahastusturuga maailmas. UK turu üks suurimatest SME ühisrahastusplatvormidest Funding Circle pakub ettevõtetele laenu vahemikus 6% – 19,1%.
90% idufirmadest hukkub. Ei, tegu ei ole kollasele ajakirjandusele omase klikimagnetist loosungiga. Paljud idufirmad (startupid) tõepoolest ei realiseeru kunagi edukaks suurettevõtteks.
Wikipedia: Idufirma (inglise keeles start-up) on ettevõte, mis on loodud eesmärgiga leida uus skaleeruv ärimudel.
Juba toimivas nišis töötades on teada, et ärimudel kindlasti õnnestub. Lihtsalt on vaja piisavalt motiveeritud meeskonda, kes selle suudaks edukalt ellu viia. Uute ärimudelite puhul aga ei ole teada kas neid maailmas üldse vaja läheb ning kui palju? See on üks põhjustest miks paljud idufirmad ei jõua kuigivõrd kaugele oma arengus, sest kui pakutavat toodet/teenust ei vajata, siis ei ole mõtet ka turule peale pressida. Proovida siiski tuleb, sest näiteks Apple õnnestus iPadidega kuigi Microsoft oli mitu head aastat varem samat toodet turule pakkunud. Vahest on vaja õiget ajastust (see on ka põhjus miks ühisrahastusplatvormid täna on väga tugevas arengus).
Bondora statistika kohaselt pankrotistusid kriisi kõige sügavamal perioodil ca 40% väljaantud laenudest (tegelikult see näitaja võtab kokku kõik pankrotistumised kuni tänase päevani laenude kohta, mis väljastati 2008-2009. aastatel. Kuna aga toona olid laenud kuni 36 kuu pikkused, siis üldistavalt võime öelda, et 40% laenudest pankrotistus). Kui idufirmadest vaid 10% õnnestub, siis on selge, et sinna investeeritavat raha peaksime tagasi ootama kordades enam. Kõrged riskid, kõrged panused!
Tagatiseta tarbimislaen on mõnes mõttes sarnane krediitkaardiäriga. Kõige sügavamas majanduskriisis teenis krediitkaardiäri üle 3% tootlust!
Tootlusootus
Nagu selgub, siis väga palju oleneb tootlusootus konkreetsest investeeringust. Kui tagatisega laenu puhul võiks intress olla madalam, siis omakapitali inveteeringutelt peaksime keskmiselt ootama väga mitmekordselt meie investeeringusummat ületavat tulu.
Minu ootused erinevatele ühisrahastustele:
- tagatiseta tarbimislaen, tootlus 8% – 15% (automatiseeritud lahendus)
- tagatisega laen kinnisvarasse, tootlus 8%-12%
- tagatiseta laen kinnisvarasse, tootlus 15% – ..
- omakapitali investeering, ei oma piisavat kompetentsi, et täna hinna tootlust ning investeerida.
Ühisrahastuse ideoloogia ning kokkuvõte
Tagatiseta tarbimislaen on selgelt mahuäri. Erinevaid laenuvõtjaid on võimalik teatud iseloomustajate põhjal grupeerida ning grupile vastavalt määrata intressimäär, arvutada välja potentsiaalne kahjumäär ning eeldatav netotootlus. Sellest tulenevalt toimivad selles äris väga hästi igasugused automaatpakkujad, mis investeerimise investori eest ära teha saavad. Tuleb vaid määrata oodatav tootlus (intress – kahjumäär) ning võibki rahumeeli lasta masinal meie eest emotsioonivabalt investeerida. Selline lähenemine sobib näiteks Bondora, MoneyZeni, Omaraha ja Investly puhul, kus projekte on palju ning minimaalne osalusmäär 5 või 10 eurot. Senikaua kuni paneme maksimaalset kuni 0,25% portfelli mahust ühte lepingusse peaks meie seatud eesmärgid olema püütavad.
mahuäri = hajutamine
Mahuäri eeliseks on see, et me ei pea olema väga tugevad professionaalid saamaks turu keskmist tootlust. Kõrgema tootluse saavutamiseks tuleks vähem hajutada või luua oma mudel, mis indikeerib, et turul on ebaefektiivsus ning oskame seda enda heaks ära kasutada. Esimesel puhul on kasvab oht ebaõnnestuda, teisel puhul on vaja märkimisväärselt enam tööd teha. Alla 10 000 euro suuruste portfellide korral tuleks minna automatiseerimise teed, sest isegi kui teenime tänu vähesele hajutatusele või manuaalsetele laenuvalikutele protsendipunkti kõrgemat tootlust, siis sellega kaasnev tööaeg ja risk ei ole lisapingutust lihtsalt väärt.
Kinnisvara ühisrahastamine on üldiselt vähem mahuäri kui tagatiseta tarbimislaen. Kuigi kaastavad summad on väga suured (tagatiseta tarbimislaen 10 000€ vs senine suurim kinnisvaraprojekt ca 840 000€), siis projektide arvukus on suhteliselt väikene (Eestis tänase seisuga 1-3 projekti kuus platvormi kohta). Iga objekt on teisest väga erinev, mistõttu automaatne investeerimine ei ole täna veel teemaks. Kõik investeerimisotsused tuleb investoril ise langetada ning see võib omakorda tähendada suuremat pühendumist projektiga tutvumiseks.
Omakapitali investeering eeldab väga tugevat analüütikavõimet. Kas ettevõtete rahavood on reaalsed? Kas tänane valuatsioon vastab tegelikkusele? Kas toodet või teenust on turul vaja? On selge, et päris tavainvestorile sobilik investeerimisvõimalus see ei ole. Kuid kui Sul on kõrgem riskitaluvus ja huvi oma raha testida muudes investeerimisvõimalustes, siis omakapitali investeering võib olla Sulle!
mahuäri vastand = fokuseerimine
Kuidas Sulle käesolev postitus meeldis? Anna sellest teada hinnates postitust 5-tärni skaalas! Kui Sul tekkis mõni küsimus või kommentaar, jäta sellest märge kommentaariumisse! 🙂
Kui leiad, et sooviksid minuga koostööd teha, siis saada mulle kiri taurialas(at)gmail.com
Rahapuu portfell 
tubli töö
Väga väärt postitus
MeeldibMeeldib
Miks sa võrdled USA aktsiaturu ja Eesti ühisrahastuse tootlusi omavahel?
Eesti(või ka Balti) aktsiate tootlus ei ole sama, mis USAs on olnud. Samamoodi erinevad tootlused ühisrahastuses märgatavalt.
MeeldibMeeldib
USA aktsiaturu indeks on see musternäidis, mida aktsiaturgude tootluse hindamisel enamasti arvesse võetakse. Tallinna börsil ei ole mingisugust pikaajalist statistikat välja kujunenud, sest börs on ise küllaltki noor alles. Sama lugu Läti ja Leedu turuga.
USA turule (eelkõige S&P500 indeksile) juurdepääs on väga kerge ja seega sobib ta ka siia konteksti eduliselt. Kõik võivad indeksit osta küllaltki lihtsalt, näiteks väikeinvestorile on soodsaim võimalus täna LHV Kasvukonto kaudu turule läheneda: https://www.lhv.ee/investeerimine/kasvukonto/fondid/
Ameerika P2P tootlused on ka pigem 8-12% vahel, usun, et sinna suunda oleme ka meie liikumas.
Lisaks:
Eesti ühisrahastusturg on suhteliselt kiires arengus ning P2P laenude turul on konkurent üha tihedamaks muutumas. Sestap on minu hinnangul täna suhteliselt võrdne oodata 8% ja enam tootlust nii tagatiseta tarbimislaenu kui tagatisega kinnisvarainvesteeringu osas. Paraleelselt tõin välja ka Funding Circle laenuintressid, mis võiksid kätte näidata suuna, kuhu ka meie liigume. Tagatisega investeerin on turvalisem ja peaks olema madalamalt hinnastatud. Täna seda tententsi veel näha ei ole.
MeeldibMeeldib
Kui tagatiseta laen peaks olema 8%, siis võrdluseks panga puhul on see 16-18%, kuid pangal on oluliselt parema krediidireitinguga kliendid. Heaks näiteks kasvõi seegi, kus panga hapude krediitkaardi lepingute arv on ca 1,7%, aga ühisrahastuses on see 10x kehvem. Seega alla 20% tagatiseta laenude puhul ühisrahastuses ei ole mingit moodi motiveeriv. Tagatisega laenude ca 12% on veel vastuvõetav.
MeeldibMeeldib
Minu nägemus on selline, et me liigume tagatiseta tarbimislaenude osas 8-15% vahemikku. Seda mitte kohe, vaid pikemas perspektiivis. Seega, kes loodab 20% pealt kõrgemale tõusta, siis ma pigem hoiataksin, et allasuund on tõenäolisem lahendus.
Panga puhul pead sa silmas intressi või tootlust?
Tootlus ja intress on erinevad asjad. Tootlus = intress – halvad laenud (k.a. taastumine).
Lisaks ei saa P2P’d ja panka võrrelda – ma ei ole täna näinud ühtegi P2P platvormi, mis soovitaks või nõuaks palga laekumist kindlale kontole. Pangal on kindlasti juurdepääs informatsioonile märksa parem, kuid jään kahtlevale seisukohale kas nende analüütikatahe on vastav. Täna on näha, et pangad tulevad pigem ise rahastama institutsionaalsete investoritena, sest P2P platvorm suudab analüütika ning ‘allakirjutamise’ efektiivsemalt ellu viia.
MeeldibMeeldib