Eesti esimene omakapitalipõhine ühisrahastusplatvorm Fundwise on mõned kuud tänaseks turul toimetanud. Kuigi beeta staadiumist liiguti välja täisfunktsionaalseks platvormiks alles 26. augustil, siis pakkumisel on olnud korraga päris mitmeid erinevaid projekte sellest hoolimata. Võimalik on investeerida siidritootmisesse, mänguarendusse, moodsasse uksekella, digiajakirjade levitajasse või hoopis näiteks internetipõhisesse (tööriista)rendivahendusportaali. Just nimelt viimasega võtsin ühendust, et selgitada välja miks üks ettevõte üldse soovib raha kaasata Fundwise kaudu.
RentMarketi tegevjuht Kristjan Tamm vastas meeleldi mõnele Rahapuu blogi küsimusele. Kui Sul tekib artiklit lugedes mõni küsimus RentMarketi kohta, siis võid selle jätta kommentaariks. Teeme endast parima, et saaksid oma küsimusele vastuse RentMarketi meeskonnalt!
RentMarketi pakkumisega saad kursis olla Fundwise veebis, selleks KLIKKA SIIA!
Fundwise kohta on Rahapuu portfellis kirjutatud tutvustav artikkel, lugemiseks KLIKKA SIIA!
Huvitavat
RentMarket soovib kaasata 7 040 – 12 320 eurot põhitegevuse arendamiseks. Selleks on tänased omanikud nõus müüma ettevõttest 0,59% – 1,03%. Minimaalse osaluse (1€ osakapitali) müügihinnaks on 352€ ning rahastusjärgselt saab ettevõtte väärtuseks olema 1,18-1,20 miljonit eurot.
Kes või mis on RentMarket?
RentMarket on täna renditööriistade ja ehitustehnika leidmise ja rendihindade võrdlemise koht: kui otsid näiteks oksapurustajat, näitame sulle kaardi peal kõik pakkujad, hinnad ja kontaktandmed; nii praktiliselt kõikide tööriistade kohta. Mida me aga kaugemas plaanis teeme, on sisuliselt rendikaubamaja ehitamine: olgu rendiasjadeks siis spordi- või matkavarustus, peotehnika, jalgrattad või kasvõi golfivarustus. Meie visiooniks on, et nii ettevõtted kui eraisikud peavad saama oma asju rendiks välja pakkuda.
Oleme aktiivselt platvormi ehitamisega tegelenud tänaseks ca aasta, kusjuures esimesi investeeringuid hakkasime koguma ca poolteist aastat tagasi prototüübi väljaehitamiseks. Teistest startuppidest on meid juba algusest peale eristanud tegelikult see, et kuna meil polnud isiklikke sääste ning selles valdkonnas meid ka ei tuntud, pöördusime kohe sõprade ja tuttavate poole. Ei oskagi seletada, et kas on see jäärapäine soov teistmoodi teha või midagi muud, aga ma pole kunagi kartnud seda, et osanikering võib paisuda ja teoreetiliselt endaga kaasa tuua arvamuste paljususe ja nö tarkpeade konfliktid. Pigem olen alati arvanud, et palju ohtlikum on kaasata väga varajases staadiumis üks investor ja talle kohe liiga suur osa ettevõttest müüa. Tänaseks on see lähenemine end tõestanud ja me ei tunneta ausalt öeldes kuskilt survet. Olen oma hingelt eelistanud alati demokraatlikke otsustusstruktuure. Samadel põhjustel otsustasime kasutada ka Fundwise võimalust: pakkuda investeerimist pigem rohkematele kui kitsale ringkonnale. Sest ka RentMarketi enda olemus ja visioon toetud avatusele ja demokraatlikele põhimõtetele.
Huvitavat
Lisaks Fundwise’st kaasatavale rahastusele ca 12 tuhat eurot kaasati ca 30 tuhat eurot kokku professionaalsetelt investoritelt ning ca 30 tuhat eurot tulusid tuleb Tšiili startupinkubaatorist, kuhu RentMarket läheb kuueks kuuks alates saabuva oktoobri keskpaigast!
Miks otsustasite oma ettevõttest tüki ära anda Fundwise kaudu jaeinvestorile, mitte näiteks ingelinvestoritele või kaasata vajaminevat raha laenu kujul?
Võib-olla see on mõnelegi üllatuseks, aga juba enne Fundwise platvormil investeerimisvõimaluse väljapakkumist oli meie omanikering kokku 27 inimest. See on kasvanud järkjärgult, väikeste sammudega, täpselt samuti nagu ka müüdava osa hind. Tänaseks pole keegi lahkunud, küll aga on meilegi üllatusena Fundwise’i kaudu juba lausa 8 investorit meiega liitunud. Ju siis midagi meis ikkagi nähakse. Sest jah, olime ka suhteliselt skeptilised mitte Fundwise’i osas, vaid minimaalse investeeringusumma suuruse osas – on ta meilgi ju tavalise inimese jaoks üsna kobe. Nii et meie puhul ei ole tegemist kahe võimaluse vahel valides üksteist välistavate rahastusvõimalustena, lihtsalt summad on erinevad.
Nagu juba mainisid, siis Fundwise kõige suuremaks kitsaskohaks on senimaani olnud pakkumiste kõrgepoolne minimaalne osalemispanus. RentMarketi näitel on see 352 eurot, mis tavalise palgatöötajast jaeinvestori jaoks on võib-olla pisut liiga kõrge summa (mitte hind!). Miks otsustasite sellise summa kasuks ning mida peaks tegema, et seda allapoole, näiteks 100 euro peale, tuua?
Olen täiesti nõus, et tõenöoliselt on ühisrahastusplatvormide nagu ka Fundwise seda on, kõige kitsamaks kohaks minimaalse nn investeerimis-pileti hind. Arutasime seda lausa ka koos Fundwise’i meeskonnaga, et võibolla tuleks siin üks lahendus välja mõelda, ja seda eelkõige siis startuppidele soovitada. Ja lahendus on siin selleks tegelikult üsna lihtne. Nimelt tuleks startuppidel või ettevõtetel, kes raha kaasavad, teostada lihtsalt enne platvormil investeerimisprojekti avalikustamist ettevõtte sees fondiemissioon. See annaks väga lihtsa võimaluse soovi korral kasvõi kolm korda väikseima sisenemishinna alandamist. Fondiemissioon nimelt on oma olemuses osaühingu võimalus ühe osa jagamine mitmeks. Teiste sõnadega öeldes, kui osaühingul on 2500 eurone osakapital, ja ettevõtte väärtuseks hinnatakse 1 miljon eurot, siis 1 miljon jagatud 2500’ga ongi see alumine hind, millest väiksemat investeerimispileti hinda lihtsalt ei ole võimalik seaduste järgi pakkuda. Kui aga osakapital tõsta 5000 euro peale, siis saab minimaalseks hinnaks ju kaks korda väisema hinna. Lihtne matemaatika. Isiklikult usun, et see teema aitaks nii mõnedki startup-projektid idee faasist palju kaugemale, sest sisuliselt tähendaks see seda, et näiteks esimese raha kaasamine prototüübi ehituseks on matemaatiliselt kasvõi 3-4 korda lihtsam!
Huvitavat
Ettevõtte planeeritavad rahavood näevad ette 2019. aastal 4,4 miljoni renditehingu tegemist läbi RentMarket portaali. Sellisel juhul oleks ettevõtte kasum 8 miljonit eurot 2019. aasta kohta!
Rentmarket pakub Fundwise kaudu investeerivatele investoritele ettevõtte C osa (täpsustus: ettevõttel on A, B ja C osad ). Palun kirjeldage täpsemalt jaotatavate osade erinevusi – mis on A, mis B ja mis C osa? Millised kohustused erinevate osadega kaasnevad ning kas mõnel osal on ehk suurem õigus teiste üle? Kuidas registrites selliseid osasid märgitakse?
Juulis kehtima hakanud seadus lubab esmakordselt ka osaühingutel välja anda erinevate õigustega osasid. Näiteks võib ühel osal (nt A osal) olla õigus otsustada teatud tüüpi juhtimis- ja strateegilisi küsimusi, teisel osal (nt C osa) aga mitte. Näiteks, mis on äärmiselt praktiline ka alustava ettevõtte igapäevategevuse lihtsustamiseks on A osadele õiguse andmine otsustada lisakapitali (investorite) kaasamiseks. Põhimõte, mida ka meie seoses uue seaduse võimalustega kindlasti järgime on, et kõikidel osadel säilib hääletusõigus osanike koosolekul, kuid ilmselt planeerime seaduse võimalusi ära kasutada ettevõtte igapäevategevuse lihtsustamiseks. On ju mõistetav, et kui su on ettevõttest 1/5000 suurune osa, siis sinu osalemine ettevõtte igapäevategevuses ei peaks olema sama aktiivne kui suurematel osanikel ja juhtkonnal. Erinevate osade märkimine/kehtestamine tuleb teostada põhikirja kaudu ja see omakorda nõuab, et kõik olemasolevad osanikud hääletavad selle temaatika ja variantide üle.
Milline on RentMarketi põhituumiku suurem visioon, kas kasvatada ettevõtet kuni potentsiaalse ülevõtuni või on RentMarket Teie jaoks kui elutöö?
RentMarketi idee sai alguse ühe mehe mõtetest keset metsa oleval ehitusplatsil. Idee arenes kiirelt küsimusteks, küsimused visioonideks, ja visiooni on täna teostamas kolm põhiasutajat, kes kohtusid ca poolteist aastat tagasi TTÜ vanas arvutimajas. Kui küsida, et kas see on meil raha teenimise projekt kuni võimaliku ettevõtte müügini, või elutöö, siis vähemalt täna on aus vastus: elutöö. Kindlasti on ta elutöö võrreldes kõikide eelnevate toimetuste ja projektidega. Samas ei välista me soodsate olude tekkimisel ka väljumist, kuid meil on omavahel kokku lepitud selleks teatud hetk, mida võiks nimetada visiooni minimaalseks elluviimiseks.
Huvitavat
Enne ettevõtte potentsiaalset müüki mõnele suurele investorile on RentMarketi juhatuse ja osanike huviks kasvatada ettevõtte väärtus kõrgemaks kui 10 miljonit eurot.
Rahapuu blogi tänab Kristjanit huvitavate mõtete eest. Üks huvitav asi veel! Kristjan on ilmselt üks kiireimatest reageerijatest, keda mina kohanud olen. Küsimused ei jõua valmidagi kui Kristjanil olid vastused olemas. Seega kindlasti kasutage võimalust RentMarketilt küsimusi küsida!
Hea Rahapuu blogi lugeja! Kas Sina investeeriksid RentMarketi äriideesse? Milliseid mõtteid tekitab omakapitali ühisrahastus Sinus?
Ole hea ja anna käesolevale artiklile hinnang 5-tärni skaalas. Sellise tagasiside kaudu oskame mõista kas postitus on teemakohane ning huvipakkuv. Jäta ka oma küsimus allolevasse kommentaariumisse! Aitäh! 🙂
Pildid pärinevad Fundwise või RentMarketi veebist!
Rahapuu portfell 
Kristjan on tubli tegija ja idee on väga hea. Valuationi osas on küll küsimusi 🙂
MeeldibMeeldib
Kui uskuda rahavoogude andmeid, siis 2019. aasta lubab 8 miljonit eurot kasumit ehk tänase valuatsiooni suhtes ca 8 korda suurem summa. 🙂 Ei tundu ju liiga ulmeline?
MeeldibMeeldib
Loiduga nõus, ettevõtte väärtus on tehtud väga optimistlike arvutuste järgi. Neid arvutusmudeleid on erinevaid muidugi aga minu jaoks tundub tulu/riski suhe natukene kehv. Olen mõningad aastad startupi teemadega kokku puutunud ja kui sama ettevõte tuleks peale 2aastat siia raha küsima, oleks juba natukene kindlam tunne.
MeeldibMeeldib
Muideks, twino.eu on uus lätlaste leiutis, mis ostab kõik hapud laenud ära. Olen just regamas end sinna. On keegi proovinud juba?
MeeldibMeeldib
Kuna mulle idee meeldib, siis tegin ka Fundwise’i konto ära, et lähemalt uurida, millega tegu ja ausaltöeldes isegi mõtlesin, et äkki teeks väikse investeeringu.
Võimalik, et ma olen loll, aga €1,2 milli firma valuatsioon, millel tulu on null, kohustusi €30k eest, osakapitali €3k eest? Siia otsa veel üsna ulmeline 1600% ja üle 1000% kasvuprognoos kaheks järgnevaks aastaks ja üle €1000 kätte kuupalk kahele startupi algatajale? Ei hakanud kuskil ka silma isegi ühtegi numbrit kasutajate ja klientide arvu kohta. On neid üldse?
Kes Shark Tanki on vaadanud, ilmselt teab väga hästi, mis sõnavaraga selline idee ja valuatsioon vastu võetaks ja kui pikalt seda tehtaks…
Mõtlesin siiski, et äkki siiski tegemist imevaldkonnaga, kus valuatsioon ikka nii käib ja võtsin esimese ettejuhtuva firma, millele seal dokumentides viidati. Näiteks Peerby.com.
Antud ettevõte tegutseb aastast 2011, oli võitnud mingil rahvusvahelisel võistlusel €100k auhinna oma keskkonnasõbraliku ärimudeli eest, tegutses 2014. aasta lõpus rahastamise hetkel Hollandis, Belgias, Londonis ja Berliinis ja tegi pilootprojekti kaheksas USA linnas, oli juba eelnevalt 5 korral väiksemas mahus investoritelt raha edukalt kaasanud ning platvormilt oli võimalik laenutada praktiliselt kõike alates tööriistadest ja matkatarvetest kuni spordivahendite ja jõulukaunistusteni ning ca 100k igakuiselt aktiivset kasutajat (ühesõnaga, startup, millel on kasutajaid, millel on varasemaid investoreid, tegutseb mitmel üsna suurel ja arvestataval turul ja omab mitu aastat ajalugu).
Muuhulgas pälvis ka Motley Foolis natukene tähelepanu, kus 2013. aastal avaldati arvamust, et Facebook peaks nad ära ostma, nii et tähelepanu olid ka juba rahvusvaheliselt pälvinud omajagu.
Nemad tõstsid sellises seisus raha €1,7 miljonit väidetavalt kuni 20-30% osaluse eest ehk firma valuatsioon oli kusagil €5.6-8.5 miljonit EUR.
https://startupjuncture.com/2014/10/30/local-lending-app-peerby-raises-e1-7m-fund-international-expansion/
http://press.peerby.com/89146-amsterdam-startup-peerby-raises-2-1-million-to-bring-small-town-sharing-to-your-doorstep
http://www.fool.com/investing/general/2013/10/01/facebook-should-acquire-this-company-before-its-to.aspx
Nende kumulatiivse kasvu kohta lugesin, et see jäi kusagil 500% kanti enne raha tõstmist (rentmarket suudab muidugi 3x paremini väiksel Eesti turul ja välismaale võõrale turule laienedes…).
Võimalik, et ma sain midagi valesti aru ja siis palun vabandust ja loodan, et keegi mind parandab, aga antud hetkel tundub, et on panused tehtud rumala väikeinvestori peale, kes ei oska äri hinnata (ja pole ka shark tanki vaadanud :D), lootes oma idee katsetamiseks ja endale Eesti aritmeetilise keskmise palga tasumiseks odavat raha kaasata.
Oleks valuatsiooni taga üks null vähem ja palganumbrid juhtkonnal ca 50% madalamad (tegelikult peaks tavaliselt pigem startuppi raha sisse panema, mitte välja võtma üldsegi, sest mis saaks veel parem investeering olla, kui 1000%+ kasvuga ettevõtte kasvu panustamine, aga see selleks), siis ehk isegi kaaluks sellesse äriIDEESSE investeerimist. Ideesse just sellepärast, et äri siin ju veel ei ole või jäi mul mingi oluline dokument kahe silma vahele?
Sorry, kui see kõlab julmalt. Soovin igatahes tegijatele edu ja loodan, et äri läheb käima, sest idee on hea ja kindlasti kasutaksin ka ise tulevikus, aga valuatsioon tundub küll pigem ulmeromaanist vist välja kukkunud, kui reaalse maailmaga kooskõlas.
Kui me asuksime praegu selle prognoositud tabeli lõpus nii, et tabelis olevad numbrid näitavad ajalugu, siis oleks juba teine teema muidugi.
MeeldibMeeldib
Tere Taavi ja teisedki! Vabandust, ma alles täna sain teada, et siin ootab selline teema. Ma ei hakka rabistama ja vastan korralikult Esmaspäevaks. Lugupidamisega, kt
MeeldibMeeldib
Tere!
Püüan nüüd vastata eelpool toodud Taavi mõttekäigule. (Vabandan ette: mul läks sulg lendama ja sai ehk tiba pikk.)
Taavi, kindlasti pole Sa loll. Ja kui keegi pakub Sulle startup-investeeringut valuatsiooniga, millele on keeruline tõestust leida, ei soovi Sind keegi ka lolliks pidada, samuti pole mõtet ka lolliks pidada seda pakkujat. Samas me ka ei arva, et me oleme just need kõige-kõige targemad. Sellel laiemal teemal võiks hästi mõnusa ja pika eraldi jutu-saate teha ja neid raamatuidki on palju kirjutatud. Startupi valuatsioon lihtsalt ei allu lihtsale ja tavalisele matemaatikale ja seda (lihtsat matemaatikat ja konservatiivset arvutust-tõestust) pole mõtetki otsida. Kõik, kes üritavad väita, et valuatsioon on arvutatav ka varajases faasis oleva startupi kohta, luiskavad.
Aga natuke laiemalt nüüd allpool. Et saaks aru, mida meie valuatsioonist rääkides ja seda kehtestades mõtleme ja miks meil on selline “number”. Sest kuna võtsime juba Fundwise’iga liitudes vastu selge otsuse, et oleme edaspidi avatumad ja läbipaistvamad kui keskmine startup, siis ei pelga me peaaegu ühtegi küsimust.
1) Vahel hakkame me liiga palju asju korraga omavahel võrdlema. Ma ei soovita mitte kellelgi investeerida ühtegi startappi kui tema pangakonto/likviidsete varade jääk on väiksem kui 5000 eur. Ei sadat ega tuhandet eurot. Startuppi investeerimine on oma iseloomult kõige lähem lotopiletile. Kui pangahoius on ühes äärmuses, siis startup on investeerimistoodetest teises äärmuses.
2) Kasutajate ja klientide arvud. Jah, neid numbreid välja ei toonud ja need on täna ka suhteliselt väiksed. Öelda võib seda, et kasutajate arv kõigub hetkel ca 100 peal päevas. Aga samas võib ka öelda, et rendiasju, mida otsida-leida, on meil andmebaasis juba ca 6000. Ja nii kaua kuni viimistleme toodet, milles näeme skaleeritavat ja turule sobivat laiemas mõttes kui ainult näiteks Tallinnas, ei planeeri ka kasutamist lakke saada. Vahel tekib üsna humoorikas tunne muidugi kui näeme kõrvalt mil määral on startupinduses haipi, õhku, ja meediamulli täis tooteid, mille kasutamise lisandäävrtuses on lihtsam kahelda kui meie investeerimis-valuatsioonis isegi.
3) Kõik kiirendid ja fondid, kes startuppidesse investeerivad, koostavad ka endale portfelle, et riske hajutada. Mida suuremad on panused, seda hoolikamalt nad valivad. Sest nad teavad, et isegi 10 milj valuatsiooniga startup võib homme nagu õhupall katki minna.
4) Küsimus on tegelikult ka siin (laiendame “siin” näiteks http://www.fundwise.ee‘le) pakkumises ja nõudluses. Seega, kui keegi pakub, ja nõudlust leidub, ei saa nagu öelda ka, et kas ja kui vale on hind.
5) Startupid saavad üldjuhul ise ka aru, et valuationid ei allu nö konservatiivsele arvutuskäigule. Seega, meile ei pea “tõestama”, et meie ettevõte pole täna ühte või teist valuationit väärt. Küll oleme me aga valmis üsna pikalt rääkima, et miks me sihime kaugemas tulevikus väärtust rohkem kui 10 milj ja miks me arvame, et see võimalik on.
6) Väga varajases faasis startup’i investeerimine on tegelikult väikeinvestorile just kõige mõtekam strateegiliselt. Kõlab jaburalt, aga just nii on.
7) Jah, mõni lagistab naeru kui kuuleb meie lubadust, et me ei välja ettevõttest varem kui valuatsiooniga 10 miljonit. Aga me anname selle naeru sõbralikult andeks. Ilmselt ta naerab hoopis teise põhjuse pärast kui meie seda lubame. Nimelt teeme sellest teemat seetõttu, et igal teisel võiks tekkida soodsates oludes ettevõttest väljuda palju varem kui meil. Kuna väike-investor investeerib startuppi ju vaid seepärast, et väga suure riskiga saada võimalusel minimaalselt 10-kordset tulu, me seda talle ka lubame. Siin ei saa ega pole mõtet väga pikalt seletada, aga statistika näitab seda, et kuni valuatsioonini ca 1 milj pole vahet, kas on idee paberil või mingi pingutatud arvutus, tõsine möll ja rock’n’roll hakkab siis kui VC-investeeringutega on väärtus tõusnud ca 3 miljoni peale. Alles siis on mõtet valuatsiooni arvutamisest rääkida tõsiselt.
8) Ja nüüd sellest, et miks me üldse Fundwise’is kampaaniat teeme. Võibolla on see üllatuseks, aga enne Fundwise’i kampaaniat oli meil juba ca 25 investorit. Seda sel põhjusel, et kui me eelmisel aastal prototüübi jaoks raha vajasime (tublisti rohkem kui 5-korda madalama valuatsiooniga), pöördusime oma sõprade-tuttavate poole, kellest ükski polnud väga rahakas ega ka professionaalne investor. Kuid just seetõttu oli võimalik raha kokku saada, et leidus neid, kes olid nõus 500 eur või 3000 eur investeerima. Kusjuures, just equity, mitte laenu ega tagasiostmise tingimusega. Vahepeal on liitunud ka mitmed äri-inglid Estban-ist.
9) Ja lõpetuseks ka üllatus. Ilmselt oleme me üsna rõõmsad kui meid peaks saatma edu kuni hetkeni, millal kaasame raha valuatsioonilt ca 2 miljonit. Ja rõõmsad mitte seepärast, et siis me saame tunda mingit sisutühja tunnet, et oleme peaaegu-rikkad, vaid hoopis seetõttu, et on väga tõenäoline, et esimesed 10 investorit on nõus ja soovivad rohkem kui 10-kordse tuluga oma investeeringu välja võtma.
10) Paar sõna Peerby’st. Väga lahe projekt ja me teame seda väga hästi. Ja ma saan täiesti aru sellest, mida kirjutasid. Samas võib lisada ka näiteks seda, et Peerby pole kindlasti meile üks-ühele ja kaugeltki ainuke konkurent. Meie konkurendid on ka need 100+ projekti üle maailma, mis on umbes samas või väiksemas arengujärgus meiega. Meie konkurendid on ka http://www.bigrentz.com, http://www.yardclub.com, http://www.vaivolta.br, http://www.getable.com (ehitustehnika, kaasanud raha ca 13 milj usd) jt.
11) Üks oluline möödarääkimine meil muidugi vist ikka on. Nimelt moodustab Fundwise’i kampaania meie kogu investeeringute paketist ca 10%. Ehk siis, eks me natuke mõistame ka pahameelt ja tahtmist meid valuatsioonide ja oma palkade pärast rünnata, kuid kõige siiram plaan oli siiski Fundwise’i kaudu pakkuda investeerimisvõimalust just neile, kes tavaliselt sellises faasis startupi investeerimisvõimalustele ei satu (kas siis liiga vara või isegi liiga hilja), ja neile eestlastele, keda me ei tea, aga kellele meie väärtused ja kauge visioon nii lahe tundub, et on nõus selle nimel isegi peaaegu-lotot mängima.
Kui lugeda meie strateegiadokumenti 3+ aasta peale, siis saab kindlasti paremini pihta, mida mõtlen. Siis saab ka sellest aru, et miks pole vahet kas praegu on valuatsioon 100 tuh või 1 milj.
Kõik on mäng. Nii äri kui elu. Mitte midagi pole kindel. Ja just seetõttu polegi mõtet mitteratsionaalsetes asjades otsida tikuga taga seda, mida seal pole.
Aga midagi on muidugi kindel ka, sest lõpetuseks võib positiivse noodina öelda, et asjade/varade rentimises toimub järjest rohkem, ülemaailmselt, ja näiteks kolmandad riigid, kus veel pole isegi mitte nö cramot ja ramirenti olemas, hakkavad suht kindlalt kasutama neid platvorme, mida meiesugused hulllud praegu ehitavad ja katsetavad.
NB! Meile võib alati külla tulla, oleme väga valmis ja huvitatud diskuteerimast, koos mõtlemast ja miks mitte fantaseerimast. Aga natuke peab kiirustama, sest ca 10ndal Oktoobril lähme 6-ks kuuks Tshiili inkubaator-programmi (loe: töö-laagrisse, eemale perest ja sõpradest, et pühenduda 101% RentMarketile).
Kristjan
MeeldibMeeldib
Millele selline soovitus tugineb? Täiesti arusaamatu!
‘Ma ei soovita mitte kellelgi investeerida ühtegi startappi kui tema pangakonto/likviidsete varade jääk on väiksem kui 5000 eur. Ei sadat ega tuhandet eurot.’
MeeldibMeeldib
🙂 Tahad sa kirjutada, miks arusaamatu tundub?
MeeldibMeeldib
Mis näitaja see 5000 € likviidset vara on?
Kristjan jõudis juba ise ka kommenteerida ja asja veel segasemaks ajada selle jutuga:
“…lisasin lihtsalt näitlikustamiseks, et kui inimese investeerimisportfelli kogusuurus on 5000 eurot”:
Algses kommentaaris ei olnud mingist näitlikustamisest juttu.
Likviidne vara ei pruugi ju võrduda investeerimisportfelliga! 😉
Algul on jutt aiaaugust, siis aiast….
Mulle tundub, et klaviatuur on klõbisenud mõttest kiiremini.
Kui investeerimisportfelli suurus on 5000 €, siis 100 € startupi “lotopilet” moodustab sellest 2% – miks mitte nautida mängu?
Pigem sõltub see investeering investori riskitasemest ja valulävest – kui suure kaotuse puhul kaob ööuni ära. 😉
MeeldibMeeldib
Hei! Tegelikult olen nõus, et see soovitus minu poolt tundub liiga karm. Ütlesin seda pigem seepärast, et startuppi investeerimine on väga riskantne alati, ükskõik mis on parasjagu selle startupi valuatsioon. Ja lisasin lihtsalt näitlikustamiseks, et kui inimese investeerimisportfelli kogusuurus on 5000 eurot, siis näiteks 500 eurot startup-investeeringuks on kindlasti tsipa ebaratsionaalne riskide jagamine.
Aga! Erandid kinnitavad ju teadupärast alati reeglit ning kui ikka idee ja visioon hullult meeldib, mille nimel üks või teine startup töötab, siis ei pea järgima muud reeglit kui enda sisetunnet. Vahel on ka kaasasõidu pileti ost põnev ja kõike ei saa taandada ratsionaalsetele arvutustele.
MeeldibMeeldib