Bondora taaskord uuel kursil!

Ilmselt on õiglane öelda, et käesoleval nädalal (täpsemalt 26.08.2015) avaldatud Bondora uudiskirjast selgub selle aasta oluliseim uudis Bondora edasise arengu kohta. Paljud investorid on seepeale võtnud mängusoleva palli enda kätte ning otsustanud mänguväljakult lahkuda.

Kuidas edasi?

Bondora ei ole enam inimeselt inimesele ühisrahastusplatvorm

Bondora arengu algfaasis (2009-2013) oli inimeselt inimesele mõtteviis mantra, mida pigem jälgiti. Varajased investorid olid vaimustunud ideest valida kellele laenu anda ning säärane läbipaistvus lõi soodsa pinnase platvormi edasiseks arenguks. Tõsi, laenumahud oli algusaastatel äärmiselt madalad ning status quo säilitamine võinuks tähendada Bondora aeglast hääbumist, mistõttu tuli muutuseid otsima hakata.

Veel 2013. aastal oli Bondora meeskond nii piisavalt väikene, et ettevõtte tegevjuht Pärtel Tomberg võttis sageli sõna Bondora veebifoorumis ning andis ülevaateid edasiste mõtete ja arengute osas. Investorid võisid end tunda meelitatuna, sest nende arvamusel oli tõeliselt oluline kaal. Siis aga hakkas kiire kasvuperiood, mida ilmestavad äkilised suunamuutused ja tegeliku läbipaistvuse vähenemine.

Ettevõtte tagatoa ukse ette võtsid järjekorda mitmed suure rahakotiga huvilised, kes soovisid pirukast oma osa haugata. Edasise kasvu nimel võeti pardale kuulus portfell1, kes sai kuni 500 euroste tükkidega toona parimatesse EST A1000 laenudesse esmajärjekorras sisse. See aga lõi pretsendendi, millest üle vaadata on väga raske: Bondora tegeles teatud investorite eelistamisega teistele, mis üleüldiselt tunnustatud tavade kohaselt liiga heaks sammuks pidada ei saa. Ühisrahastuse vanaisaks peetava Zopa tegevjuht Giles Andrews argumenteerib miks institutsionaalne raha on hea, kuid lisab kohe juurde, et cherry picking jäägu mujale. Osati just portfell1 kogemusest tulevana on mitmed investorid jäänud kahtlevale seisukohale: kui juba korra eelistati, siis miks nad ei võiks seda veel teha?

Kõigele lisaks olid tagatoa ukse juures järjekorras seismas riskikapitalistid, kelle abil on Bondora tänaseks päevaks vähemalt 6 miljonit eurot kapitali kaasanud (link, link). Summad võivad olla isegi suuremad, kuid avalikkus teab sellest vähe. Siiski on aga selge, et riskikapitalist ei tule sotsialismi tooma. Tema lähtub kasumi maksimeerimise põhimõttest ning seetõttu on Bondora juhatusel selge suund saada projektiks, mis investorite (ja omanike) ärihuve toetaks. Piiratud ressursside tingimustes on mõistetav ettevõtte vajadus kasumlikuks muutuda ning ärimudelit piisavalt automatiseerida. Kapitalismi üheks heaks tunnuseks on konkurents ressursside üle ning võidab tavaliselt see, kes rohkem maksab.

Uinuvatelt investoritelt tõmmati kohev sulepadi alt ning asenduseks pakuti teravaid nuge: kohanduge! Järjepanu keeratakse kinni funktsionaalsuseid, mis investoritele olulised olid. Hakkas kostuma hädakisa “kui Bondora muudatustest ei loobu, siis me hakkame lahkuma!”. Üheks selliseks näiteks oli DTI ehk debt-to-income muutuja kaotamine, mis erakordselt palju hädakisa kaasa tõi.

Iseenesest on hädakisa olemus väga hästi mõistetav: meil on punktist A punkti B sõitmiseks vana jalgratas. Me ei tea, mis on hobune või isegi auto ning oleme arvamusel, et vana jalgrattaga on seda vahet kõige mõistlikum sõita. Kuna oleme oma veendumustes kindlad, siis keeldume laiemat pilti hoomamast ning ei pööra alternatiividele tähelepanu. Juhul kui keegi pakub meile vahemaa sõitmiseks autot, siis loomulikult keeldume. Kuidas me seda masinat peaksime oskama juhtida?

Investorite poolelt oli muutustele vastuolek põhjendatud: meil on toimiv lahendus, miks seda muuta? Bondora aga vaatas kahjuminumbreid ja tõdes, et tänaseid lahendusi kasutades ei ole võimalik pikas perspektiivis kasumlikuks ettevõtteks saada. On vaja mahtu, efektiivsust, ökonoomsust!

Veebilahenduse arendamine on senimaani olnud pigem hüplik ja sestap on investorite leerist kuulda vastakaid arvamusi. Olles ise töötanud viimased kaks aastat rahvusvahelises tootmisettevõttes, siis saab päev-päevalt mulle selgemaks efektiivsuse, kasumlikkuse ja ökonoomsuse printsiibid. Üritan teinekord isegi mõelda kuhu suunda Bondora liigub, et saaks aru mida nad taotlevad ja kuidas investorid sellele reageerivad?

Fakt on aga see, et täna meile ei näidata laenuvõtja kohta läbipaistvat infot. Tagasitulles auto, hobuse ja jalgratta näite juurde tuleb tõdeda, et tegelikult suures pildis vist ei ole väga vahet kas laenu võtab Timo, Mihkel, Kadri või Margit. Inimese nimi ei ole määrav muutuja laenu teenindamise osas, mistõttu ebavajalik info võetakse Bondora poolt lihtsalt ära. Selge on aga see, et eriti just uue Bondora Ratinguga seoses on läbipaisvus teinud tublid sammud tagasi suunas. Kuigi Bondora väidab, et nemad investeeringute kvaliteeti ei taga, siis jääb vägisi mulje, et oskuslike advokaatide tegutsemise korral võiks potentsiaalne kohtulahend olla vastupidise sisuga. Bondora Ratingu ja automaatpakkuja koostöös on täna väga raske kindlaks teha kas investoril on ise võimalik astuda samme riskide mõistmiseks ühe või teise laenulepingu puhul. Ehk et kui investeeringute tootmist ega kvaliteeti tagada ei soovita, siis äkki peaks andma investorile võimaluse tal teha täies mahus ise otsus kas ühte või teise investeeringusse oleks mõistlik siseneda? Tänane olukord on selles mõttes vastuoluline, et kuigi võin leppida kokku Bondora platvormiga, et tema teeb minu nimel lepinguid teatud riskitasemega investeeringutesse, siis kuidas on tagatud hoolsus, et portfelli tulevad lepingud ka tõepoolest on riskiastmele kohased?

Seega saame öelda, et täna annavad inimesed sisuliselt laenu Bondorale, et see saaks oma vaba valiku järgi võtta turult lepinguid ja neisse raha paigutada. Formaalselt on olukord muidugi pisut teistsugune.

Milline on Bondora uus kurss?

Bondora juhatuse liige Jevgenijs Kazanins kirjutas ülevaate tulevastest muudatustest Bondora blogisse 26.08.2015. Äsjahiljuti arendatud Portfellihaldur ning Portfelliehitajad pannakse kinni ning edasi liigutakse kahes suunas. Toodet pakutakse kahesugusele investorile:

• Passiivne investor (veebikeskkond)
• Aktiivne investor (ühendumine API kaudu)

Igasuguste raportite ehitamise keerukus on viinud selleni, et maximum viable product’i asemel soovitakse pakkuda minimum viable prodct’i erinevatele investoritele. See tähendab, et igasugused vidinaid-kulinaid keeratakse maha ning alles jääb vaid see, mis toetab minimaalset vajalikku infot investeerimiseks. Passiivne investor peaks olema eelkõige minusugune väikeinvestor, kes teeb oma investeeringuid läbi lihtsakoelise Bondora veebiplatvormi ning võib-olla korra kuus vaatab seisud üle. Mulle pakutakse erinevaid tootlusvahemikke ning sellele vastavat riski ning siin peakski kogu investeerimistegevus lõppema. Piltlikult öeldes oleks tegu kui võlakirjaga, mis maksab iga teatud perioodi tagant kupongimakseid.

Aktiivne investor peaks aga olema eelkõige institutsionaalne investor, kes saab Bondora andmetele juurdepääsu API kaudu. Nende jaoks on sisuline analüüs olulisem ja tõenäoliselt on nad nõus maksma suuremat raha, et saada kõrgem tootlus, sest iga poolik protsendipunkt võib miljonitesse ulatuva portfelliga päris kopsaga summa absoluutväärtuses sisse tuua. Hetkel olen nii palju aru saanud, et API kaudu juurdepääs on võimaldatud nii tavalistele- kui institutsionaalsetele investoritele, seega päris tõkkepuuga kaks investorgruppi eraldatud ei ole.

Mida Bondora uus kurss kaasa toob väikeinvestorile?

Väga suure kontrollivajadusega väikeinvestorid jäävad selles mängus kaotajaks. Ülejäänutele aga toob see kaasa tõenäoliselt tootluse langemise, kuid kõrgendatud laenumahtude tõttu on võimalik oma raha pidevalt töös hoida. Mina soovitaksingi võtta sellist ühisrahastusviisi kui võlakirjadesse investeerimist, kus meile pidevalt tagastatakse teatud tootlusmäära juures intressi. Mida Bondora selle rahaga oma mehhanismis sees teeb, ei peaks meid väga huvitama, sest võlakirjadesse investeerides ei ole meil samuti täpset aimu, mida ettevõte või riik meie konkreetse europakiga teeb (siiski aga peaks Bondora andma lubaduse, et tema võtab vastutuse raha eest, mida tema kontrollida soovib; nii on aus kõigi osapoolte suhtes!). Tähtis on tootlus ning kui see sobib meie profiiliga, siis ei peaks meil olema suuremat vahet kuidas see saavutatakse. Selge on aga see, et praegune tootlusootus on investorid ära rikkunud ning igasugune tootluse langetamine tekitab pahameelt. Eks see ole ka üks põhjus miks ümber Bondora nii palju närvilisust on. Võitjaks jäävad need, kes suudavad olukorraga paremini kohaneda ja taluvuspiiri ületamisel teha emotsionaalselt rahuliku otsuse ning vaikselt väljuda oma positsioonidest. Ühisrahastuses, mis on sisuliselt kõigile inimestele hõlpsalt juurdepääsetav, ei ole olemas tarka raha. Emotsioon juhib meie tegemisi ning karjainstinktist tulenevalt võime teha sarnase otsuse nagu kõrvalinvestor. Küsimus on selles kas tema otsus on tegelikult adekvaatne?

Murelikuks teeb aga Bondora agiilne suund tarkvaraarenduses. Kui täna välja töötatav lahendus homme juba maha võetakse, siis see näitab ettevõtte suurema plaani puudumist. Pigem tahaks oodata stabiilsust ja rahulikkust, sest päeva lõpuks on investorid need, kes kogu ettevõtmist ‘rahastavad’. Väikeinvestor ei peaks ka päris kõigega leppima, mida Bondora korraldab, sestap tuleks ettevõttelt rohkem nõuda stabiliseerivaid samme.

Mis Sina Bondora uuest kursist arvad? Vormista oma arvamus kommentaariks või anna mulle oma mõtetest teada taurialas(at)gmail.com aadressil. Võid kirjutada ka siis kui soovid vaid “Tere!” öelda. Ole ka hea ja hinda seda postitust 5-tähe skaalal, see annab mulle võimaluse hinnata kas postitus oli teemakohane, selge, analüüsiv ning kas see Sulle meeldis. Ka 1 täht on hinnang, seega ära karda! 🙂

PS! Kõik pildid pärinevad Bondora veebist (www.bondora.ee)